Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korvpalli harjutusvara “100 harjutust”". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sööt, viske, ründaja, kolonn, joonel, viskab, vise, koonus, vile, jooks, joonis3, viset, koonuse, joonis4, äärelötja, asetus, palliga, kolonnis, pallil, jookse, kaitsed, jookseb, viskega, vahelt, nurgasödud, keskele, jooksma, plats, teiselt, treener, eero, eespool, vaheldumisi, alas, palle, kaitsel, samasse, kaaslasele, liigudötisHarjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1
Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le. 3 läheb viskele. Harjutus 52. Joonis56. Sööda ja liigu pallile järgi, järgmisesse kolonni. #1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne.
põrgatab palli ja annab söödu põranda kaudu teisele ja liigub teise kolonni lõppu. Teine saab palli kätte, põrgatab palli, annab söödu põranda kaudu teisele ja liigub kolonni lõppu. 2 1 2 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene ja teine mängija liiguvad otse, söödavad 3 korda omavahel, kolmanda 2 söötu pärast mängija söödab kolmandale mängijale ja liigub 3 esimesena risti ette ja saab palli kolmandalt mängijalt ja viskab 1 korvi. Esimene mängija lihtsalt liigub risti ette. - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Teine mängija liigub palli poole, saab palli kätte esimeselt mängijalt ja annab 1 söödu edasi kolmandale. Peale söödu andmist esimene mängija hakkab koonuste ringi liikuda korvi poole ja saab söödu kolmandalt mängijalt ja viskab 32 korvi. - Paarisharjutus - Üks pall 2 Mängijad liiguvad üksteise vastas, annavad sööte üks
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel. Äärmine söödab keskmisele, kes söödab selja taha, pöörab ümber, saab uue söödu jne. söötusid (ette ja külgedel) 5. Mängijad on jaotatud kaheks võrdseks võistkonnaks. Mängijad seisavad otsajoone
Mängitakse punkdide peale. 3 VÕISTLUS PAARIS Paarilised seisavad seinast 2-3 m kaugusel ja viskavad palli kordamööda vastu seina erineva nurga alt . Ülesanne : vastase poolt visatud pall kinni püüda; Visata erinevalt, teha püüdmine raskemaks. NB rõhutada stardiasendit! 4 VÕISTLUS PAARIS Paarilised seisavad teine teisepool pinki 3-4 m kaugusel. Ülesanne ; A põrkevise üle pingi ( varieerivalt) , paariline peab püüdma õhust; B vise üle pingi , paariline püüab põrke pealt 5 PAARID- OSAVUS Paari peale 2 palli Ülesanne- viskad üles oma palli , püüad partneri palli ja viskad tagasi, püüad oma palli; Sama , kui partner asub selja taga ja viskab oma palli üle sinu pea. 6 ABIPALL · Üks pall liigub üle võrgu , teist puuduta võrgu alt · Üks pall liigub üle võrgu , teist puudutad külje suunas 3 m kaugusel
Viskamine Viskamine on korvpallis tähtsaim oskus, kuna kogu mängu eesmärk ja ka suurim atraktiivsus on visata pall korvi. Viskamise õpetamise üldisemad põhimõtted on: Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima: millal visata või sööta mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine
järgmisele, järgmine jalgevahelt järgmisele jne. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: teatepulk, ämber. Matt, kastike, võrkpall, võimlemispink, püünis (tehtud tunnelist, mis on seotud võimlemisrõngaga ja seotud ~60 cm kauguselt nööriga kinni) Võistleja käes on teatepulk, jookseb paneb ämbrisse jookseb keskjoonel asuva matini, teeb tireli ette, võtab võrkpalli ründejoonel olevast kastist võrkpalli, jookseb võrkpalli otsajoonel asuva pingini ja viskab palli püünisesse, mida hoiab kaasvõistleja (seisab korvpalli otsajoonel). Kaasvõistleja püüdnud palli püünisesse, võtab sealt palli ja joostes üle pingi , paneb palli kasti, teeb matil tireli ette, võtab ämbrist teatepulga ja annab selle järgmisele võistlejale. Palli visanud võistleja jookseb üle pingi ja jääb hoidma püünist TEATEVÕISTLUSED KROOTUSEL veebruar 2000. a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid: minikorvpall, 3 rõngast, mis asuvad võrkpalli 3m joontel ja keskjoonel
4) vindiga või planeerivalt. Algajatel on servi eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna. Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend
Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Seega kui mängija seisis palli saamis hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Seistes ühe jalaga audis või osaliselt piirjoonel ja teisega väljakul loetakse mängija audis olevaks. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Niisiis on mängija ja pall asukoha määramise kontekstis omavahel seotud. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas
tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20- minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine.
määrab võistkonna mängutaktika Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Niisiis on mängija ja pall asukoha määramise kontekstis omavahel seotud. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas. Saanud palli seistes võib ta palliga pöörata s o ühte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda
käsitleda. Enamik reeglite rikkumisi tehakse siis kui pall on elus. Mängija asukoht on see, kus ta asub või kust ta üles hüppas. Kui mängija võtab palli vastu audis olles, loetakse ka pallpiiridest väljunuks. Kui mängija seisab ühe jalaga audis või piirjoone peal, loetakse pall audis olevaks. Kui aga mängija on väljakul, siis palli loetakse audis olevaks juhul, kui pall puutub põrandat või muid piididest väljas olevaid objekte. 2 ja 3 punkti vise määratakse ka mängija asukohast sõltuvalt(LISAD joonis 2). 3 punkti saab juhul kui mängija mõlemad jalad on kolmepunkti joone taga. Pooleks pall on juhul, kui mängija hoiab ühe või kahe käega palli kinni ning seda on reeglitepäraselt võimatu kätte saada. Pooleks pall on ka juhul kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Pallita mängijal ei ole liikudes piiranguid. Palliga mängijal siiski on. Palliga mängija võib
Periood, lisaaeg ja mäng lõpevad siis, kui kõlab mänguaja lõppu tähistav mängukella signaal. Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli või kui vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses. Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui visati korv mängust või tabav vabavise, kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli "elus" või kui on ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb kas teine vabavise (vabavisked) või järgnev karistus (vabavise(-ked) ja/või audi sissevise). Samuiti ka siis, kui kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal, kõlas 24- sekundi seadme signaal siis, kui võistkond valdas palli või pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui kohtunik vilistab, kõlab
Kui ruumi on palju, saab palli lükata kaugele ette see võimaldab joosta pika maa ilma pallita. Ilma pallita liikumine on kindlasti kiirem kui koos palliga. SÖÖTMINE Söödu andmisel tuleb jälgida kindlasti palli ja seda, et tabatakse palli õige jalaosaga. Jalg peab söödule järgi liikuma. See on oluline just algaja puhul. Maailmaklassi mängijad võivad endale lubada, et palli ei vaadatagi alati sööduhetkel. Söödu eesmärk on see, et sööt jõuaks selle saajale võimalikult mugavalt. Söödu kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on söödu saajal võimalik pall omaks võtta. 5 Kõige lihtsam sööt on siseküljesööt ja see tuleb omandada esimesena. Veereva palli söötmisel siseküljega tuleb jalg pallile panema sobiva nurga alt. Kui pall liigub mängijani otse eest ja
reeglitevastane; · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist; · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata; · kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga; · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas.
ja neljandal perioodil. PALLI STAATUS - Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui: Hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli; - Vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses; - Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui: - Visati korv mängust või tabav vabavise; - Kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli "elus"; - On ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb: 1) Teine vabavise (visked); 2) Järgnev karistus (vabavise (ked) ja/või audi sissevise). - Kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal; - Kõlas 24-sekundi seadme signaal siis, kui võistkond valdas palli; - Pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui: 1) Kohtunik vilistab;
Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: peab olema osav lähivisete sooritaja. peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. peab resultatiivselt lauapalle võtma. Võistlusriietus Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et:
põrgatamata, küll aga on rikkumine siis kui pall on elus ja mängija liigub sellega põrgatamata. (Korvpall 2) 6 Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes
kuidagi edasi mängida. Ta peab üles tõusma ja eemalduma. Mahatõmbamine (tackle) Kaitsetaktika, kus palli kandev vastane blokeeritakse ja tema edasiliikumist tõkestatakse. Kaitsjal on lubatud haarata vastasest kinnipõlvede ja ülakeha vahelt. Kinni võib hoida üksnes seda mängijat, kelle käes on pall. Pildil: Pildil on toodud näide mahatõmbamisest Kuhi (ruck) Kui ründaja on maha kukutatud, peab ta palli käest laskma ja see on hetkeks vaba. Lähim mängija võib selle haarata ja rünnakut jätkata. Kui see ei õnnestu moodustavad kahe meeskonna mängijad kuhja, lootes nii palli oma valdusesse saada. Kuhjas olles on keelatud palli kätega mööda maad edasi lükata. Mängija ei tohi seda oma alale viia teisiti kui kannalöögiga, see tähendab nügida palli jalaga tahapoole, rüselusest välja. Kuhjategemises osalevad mängijad
küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine. Ranne ja sõrmed annavad pallile algkiiruse, palli saatmine kätega. Pall jääks täpselt otsmiku kohale, palli lähenedes viiakse keharaskus madalamale, küünarliigesest kõverdatud käed moodustavad kolmnurga, sööt otsmiku ees, söödu sooritamisel sirutab jalad, kere ja käed, randmed amortiseeritud. Ülaltsööt enda kohale on kerekalle natuke taha, käes kõrgemal, randmetest taha suunatud sõrmed, ülaltsööt enda taha- käed pea kohal, söötmise ajal sirutuvad põlvist kõverdatud jalad ja samal ajal kallkutab ülakeha rindkerest taha, käed sirutavad taha. Hüppelt sööt, palli tuleb sööta hüppe kõrgpunktis, oluline õige rütm- hüpe ja sööt.
DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrgatus. (Õpilane viskab palli tagasi õpetajale) Õpetaja: KÖÖGIVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele)
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse
100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. 9.Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Sinu vastus oli: Ei, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 10
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga m
FIVB kongress otsustas 1974. aastal viia sisse muudatuse kolme puute lubamise kohta peale blokeeringut. (FIVB, 2013). 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka rünnaku vahendiks. Blokeerija ülesandeks on ründaja poolt löödud palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii, et kaitsemängijatel oleks kergem mängida. Sulustamine on valdavalt mängija individuaalne töö, peaaegu kõik sõltub sulustaja meisterlikkusest, hüppevõimest ja taktikalisest taibust. Sulustamine tekkis teistest võrkpalli tehnikaelementidest mõned aastad hiljem, võrkpallimängu
sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks- Teema: Mina ja keskkond (tervislik toitumine) Mängu käik: Lapsed jagatakse kahte võistkonda. Võistkonnad jaotatakse veel pooleks ning ühe võistkonna mõlemad pooled seisavad vastastikku. Mõlemale võistkonnale antakse üks pall. Pallid antakse samale poole. Võistkonna esimene mängija viskab palli vastas olevale oma võistkonna mängijale ning ütleb mingi looma või linnu. Kui viskaja nimetab linnu püüdja kükitab ning kui looma siis püüdja viskab korraks palli õhkui. Looma või linnu ütleja jookseb vastasoleva kolonni taha nign püüdja viskab järgmisele püüdjale korrates eelmise mängija tegevust jne. Mäng lõpeb kui kõik on saanud visata ja püüda ning kõik on oma kohtadel tagasi. 4. "Numbrite väljakutse" - Teema: Matemaatika
Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 8 BLOKEERIMINE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka rünnaku vahendiks. Blokeerija ülesandeks on ründaja poolt löödud palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii, et kaitsemängijatel oleks kergem mängida. Sulustamine on valdavalt mängija individuaalne töö, peaaegu kõik sõltub sulustaja meisterlikkusest, hüppevõimest ja taktikalisest taibust. Sulustamine tekkis teistest võrkpalli tehnikaelementidest mõned aastad hiljem, võrkpallimängu algusaastail oli kasutusel üksiksulustamine, peatselt rakendati mängus juba paaris- ja isegi
Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaed ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri karistuslöögid ehk penaltid. Vead Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik
MÄÄRUSTEVASTANE JA EBASPORTLIK KÄITUMINE. Keelatud on · puudutada palli üle ühe korra,(so. Peale seda, kui palli üle on saavutatud kontroll) enne kui pall pole puutunud väljakut, teist mängijat või väravat. Pärast palli põrgatamist ei tohi mängija enda valduses olevat palli puudutada üle ühe korra; · puudutada palli allapoole põlve jääva jalaosaga, välja arvatud juhul, kui vastasmängija viskab palli vastu jalgu. Sihilikult jalaga mängimise eest eemaldatakse sportlane mängust kaheks minutiks. Kui pall puudutab väljakukohtunikku, mäng jätkub. PASSIIVNE MÄNG. Palli ei ole lubatud hoida võistkonna valduses, kui ei tehta ühtegi tõelist katset rünnata või väravasse visata. Seda käsitletakse passiivse mänguna ja karistuseks antakse vastasvõistkonnale vabaviske õigus. Passiivse mängu puhul pole ajalimiiti nagu korvpallis
annaabi.ee 
