§ 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks eluruumid, parklad vms asjad, mille suhtes omanik soovib, et keegi teine seda kasutaks, aga kõik muud õigused asjale jätab omanik endale, st omanik annab enda õigustest ära ainult asja kasutamise õiguse. Kinnisasja üürimise reeglid kehtivad : 1) eluruumide üürimisele (elamu, korter- kasutatakse alaliseks elamiseks)
tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud
Eristatakse vabatahtlikku ja sundkindlustust. Esimene on vabatahtlik, teise tegemist nõuab seadus. Näiteks autode puhul kehtib sundkindlustus, sest autoõnnetusi juhtub väga tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise õigus on ainult litsentseeritud kindlustusfirmadel, kelle suhtes riik on kehtestanud väga ranged nõuded. Korteri üürimine -üürileping Kõigil inimestel on vaja kuskil elada. Eriti kehtib see meie suhteliselt karmis kliimas. Eestis reguleerib praegu elamispinna üürimist elamuseadus. Elamuseaduse keskne mõiste on eluruum. Seaduse kohaselt on eluruum elamiseks mõeldud omaette maja või korter. Valitsus on kehtestanud elamiseks kasutatavatele eluruumidele kindlad nõuded ning eluruumide üle peetakse arvestust. Eluruumide kasutamise õiguslikuks aluseks võib olla 1) omand eluruumile;
täita ainult ühiselt. Faktiliselt on ianult ühiselt täidetav kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (kvartett peab koos mängima). SOLIDAARKOHUSTUS (§65) - Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (vaba abielus korteri üürimine üürivõlg solidaarselt). Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus ehk täitmine on jagamatu. (VÕS §65 lg 4 sätestab eelduse, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikud, kes on kohustatud lepingut täitma ühiselt). LEPINGU TÄITMINE Täitmiseks loetakse ainult sellist teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk. Täitmisnõue on Eesti õiguskorras kõige olulisem ehk esmane. Täitmise nõuetekohasuse
ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389
............................................10 2 1 Kaasuse tekst Daphne üüris ühe oma majadest Erosele kaheks aastaks. Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2
Eluruumi üürileping nr. ________/ÜL Tallinn ,,___________ 2017. a. LEPINGU POOLED _____________________, edaspidi nimetatud ,,Üürileandja" , ühelt poolt ja , ________________________a, elukoht ___________________, ___________, edaspidi nimetatud ,,Üürnik", teiselt poolt, sõlmivad käesoleva üürilepingu ja leppivad kokku alljärgnevas: , : 1. ÜLDSÄTTED Üürileandja deklareerib, et temal on õigus sõlmida käesolevat lepingut vastavalt allpool toodud tingimustele ning ühelgi kolmandal isikul ei ole lepingu objektiks oleva korteri kasutus- ega kasutusõigust ning seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. , , . 2. LEPINGU OBJEKT 2.1
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga
3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Üürileandjal on õigus kontrollida Eluruumi ja Sisustuse sihipärast kasutamist, samuti muude Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning teha Üürnikule rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. 3.2. Üürileandja kohustub: 3.2.1. võimaldama Üürnikul kasutada Eluruumi ja Sisustust vastavalt Lepingule; 3.2.2. tasuma õigeaegselt ja täies ulatuses vastavatele teenusepakkujatele Kõrvalkulude eest juhul, kui seda ei tee üürnik, tagamaks Üürnikule vastavate teenuste kättesaadavuse; 3.2.3. kandma Eluruumi ja Sisustusega seonduvad remondikulud, kui nende kandmise vajaduse ei ole põhjustanud Üürnik. 3.3. Üürnikul on õigus majutada Eluruumi abikaasat, alaealisi lapsi või töövõimetuid vanemaid. Teiste isikute majutamiseks Eluruumi on vajalik Üürileandja kirjalik nõusolek. 3.4. Üürnik on kohustatud: 3.4.1. tegema Eluruumis või Sisustuse osas parendusi või muudatusi üksnes Üürileandja eelneval
Seega võib üürilepingu sõlmida vormivabalt, so suuliselt, kirjalikult, fakside, e-posti teadete vahetamise teel. Poolte õigused, kohustused ja rikkumised: Üürileandja kohustused ja rikkumised: Asja üleandmise kohustus: Üürilepingu objektiks oleva asja üleandmise kohustus (§ 276 lg 1 1. pool). Millises seisundis peab asi üleandmise hetkel olema: Asjal peavad olema kokku lepitud omadused o Kui üürnik on asja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokku lepituks Kokkuleppe puudumise korral peab asi olema “lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis” (§ 276 lg 1 1. pool) ning sellel ei tohi olla “puudusi” (vt § 277 lg 1): o Asi peab olema kasutatav “vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti” (vt § 276 lg 2) s.t eesmärgipäraselt kasutatav
ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1
SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1
kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. 10. KASUTUSLEPINGUD--nende iseloomustus Rendileping- Rendilepinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse 16. peatükk. Sarnaselt üürilepinguga kohustub ka rendilepingu puhul üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping-
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse. erastamisele kuuluvad eluruumid; erastamisele mittekuuluvad eluruumid Eluruumi erastamise õigustatud subjekt: üürilepingu alusel on kasutatava eluruumi üürnik; vähemalt 18-aastane Eesti kodanik; Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik. Eluruumi ostmise eesõigus: üürilepingu alusel kasutatav eluruum - eluruumi üürnikul, kelle avaldus on esitatud 1995.a. 1. märtsiks; asustamata eluruumid - kas omandireformi õigustatud subjekt ja kes on esitanud taotluse maa tagastamiseks, millel asub nimetatud elamu, tööandja eluruumi üürnikul, teise eelistusena - füüsilised isikud.
liisingulepingud, kandes sellega seoses kahju. Kokkuvõttes oli tootmine muutunud niivõrd kahjumlikuks, et OÜ Kaminaspets otsustas üürilepingu VÕS § 313 lg-le 1 tuginedes lõpetada ning saatis Maxikeskusele e-kirjaga ülesütlemisteate. Ülesütlemisteates oli lepingu lõpetamise põhjusena märgitud eriolukorra kehtestamine, millega kaasnev majanduslik kahju ei võimalda enam üürilepingut jätkata. OÜ Kaminaspets oli esitanud ka pankrotiavalduse. Maxikeskus leidis, et üürilepingu lõpetamiseks ei ole alust, sest üürnikud on üüri tasumisest kuueks kuuks vabastatud. Ülesanne: hinda, kas OÜ-l Kaminaspets on õigus üürileping lõpetada? Millisel õiguslikul alusel lisaks VÕS § 313 lg-le 1 võiks OÜ Kaminaspets üürilepingu üles öelda? Hüpotees: OÜ Kaminaspetsil on õigus üürileping üles öelda VÕS § 313 lg 1 alusel Eeldused: 1) üürileping 2) mõjuv põhjus ülesütlemiseks 3) ülesütlemise avaldus 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud
2) rendile andja ei täida oma lepingulisi kohustusi rentniku varustamisel materiaalsete ressursside, sealhulgas seadmetega; 3) renditud vara osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest rentnik ei vastuta; 4) kui kinnisasja ümberkruntimisel muutub oluliselt rendilepingu objekt. 10. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
olevale lepingule. Vara tasuta kasutamise leping-kinnisasi, vara tasuta kasutamise leping-vallasasi • Vara tasuta kasutamise lepinguga annab üks isik teise isiku kasutusse lepingus kindlaks määratud eseme (vallas- või kinnisasja) ilma, et kasutaja peaks kasutusõiguse eest kasutusse andjale tasu maksma. Küll peab aga kasutaja tasuma kasutusse antava eseme säilitamise ja hooldamisega seotud kulud ning avalik-õiguslikud koormatised ja maksud. Seadme üürileping • Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt
Kasutuslepingutega ei toimu lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse.Sealjuures toimub kasutamine üldjuhul kindlaksmääratud või kindlaksmääramata kestusega, mitte aga ühekordse aktina. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur
I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko
Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest. *Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama vajalikke lisa kulusid tõendavate arvetega tutvumisel. 32. Üürile antud (kinnis)vara korrashoiu põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürile andja ei pea olema omanik. Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. 32. Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis
-kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid tegevate ettevõtete üle. -turvalisuse meetmete tagamine kinnistul. -kõigi võimalike tehnosüsteemide avariide operatiivsete lokaliseerimiste korraldamine. -pakkumiskonkursside korraldamine hooldustööde tegemiseks. -kommunaalteenuste ostmine või vahendamisel lepingute sõlmimine ja nende täitmise korraldamine. -ruumide kasutaja ( rentnik , üürnik ) tellimusel tehtavate väikeremontide ja viimistlustööde korraldamine ning kaasneva järelvalve tagamine. 4. Kinnisvara administratiivse haldamise sisu. -tööandjana kohustuste täitmine oma töötajate ees. -( volituste olemasolul ) ruumide rendi või üürikokkulepete osas läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. -üürniku /rentniku ja omaniku vahendanmine seoses lepingutest tulenevate eriarvamustega. -kinnistu kohta käivate tehniliste dokumentide
-kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid tegevate ettevõtete üle. -turvalisuse meetmete tagamine kinnistul. -kõigi võimalike tehnosüsteemide avariide operatiivsete lokaliseerimiste korraldamine. -pakkumiskonkursside korraldamine hooldustööde tegemiseks. -kommunaalteenuste ostmine või vahendamisel lepingute sõlmimine ja nende täitmise korraldamine. -ruumide kasutaja ( rentnik , üürnik ) tellimusel tehtavate väikeremontide ja viimistlustööde korraldamine ning kaasneva järelvalve tagamine. 4. Kinnisvara administratiivse haldamise sisu. -tööandjana kohustuste täitmine oma töötajate ees. -( volituste olemasolul ) ruumide rendi või üürikokkulepete osas läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. -üürniku /rentniku ja omaniku vahendanmine seoses lepingutest tulenevate eriarvamustega. -kinnistu kohta käivate tehniliste dokumentide
Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu”. Hageja soovis kohta tasu eest kasutada. Poolte vahel on sõlmitud üürileping VÕS § 883 Hoiulepingu puhul tuleb üleanda aluse valdus (dokumendid ja võtmed) või peavad pooled lepingus ette nägema hoidja vastutuse asja valvamise või säilimise eest
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
...........19 24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta............................................................ 19 25. Nõuete ja kohustuste üleminek.............................................................................. 20 26. Õigustoimingud enne kohtusse hagiavalduse esitamist.........................................20 27. Üüri tõstmise teade ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks..............21 28. Üürilepingu ülesütlemisavaldus, avaldus üürikomisjoni üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks................................................................................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus
üürile ja rendile andmist vastavalt elamuseadus ja rendiseadus. Seega kinnisvara kontekstis oli põhimõtteliselt üür alati seotud elukohaga ning rent äripindadega. Alates 01.07.2002, kui jõustus tänaseni kehtiv võlaõigusseadus (VÕS), on õiguslik regulatsioon selles küsimuses põhimõtteliselt ja oluliselt muutunud. VÕS ei erista üüri- ja rendilepinguid mitte lepingu objekti järgi, vaid lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Nüüd võib üürilepingu objektiks olla nii eluruum kui ka äripind. Ning vastupidi: rendilepingu objektiks võib olla nii elu- kui ka äriruum. Olenemata sellest, mida üüritakse, annab üürileping üürnikule vaid õiguse üüritavat asja kasutada (VÕS N 271). Rendilepingu puhul on rentnikul seevastu lisaks õigusele renditavat eset kasutada ka õigus saada rendiesemest selle korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja (VÕS N 339). Vili võib olla õigusvili või loodusvili.
kuupäevaks ja see on ka selle lepingu sätte eesmärk VÕS § 127 lg 2 - Nõude ulatus: VÕS 7. ptk (§ 129 jj) reeglite järgi; nt asja kahju VÕS § 132 järgi, isikukahju VÕS § 130 järgi jne – ei kohaldu või ei ole piisavalt andmeid, et kontrollida Vastuväiteid ei esine. Järeldus: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi. 3. Üliõpilane A astus Tartu Ülikooli õppima ja sõlmis K-ga 01.08.2016 korteri üürilepingu 9-kuulise tähtajaga ja üüriga 300 eurot kuus. Augusti lõpus soovis üliõpilane korterisse sisse kolida, kuid üürileandja teatas, et on andnud sama korteri teisele üliõpilasele üürile 350 euro eest. Kuna augusti lõpuks olid soodsad korterid juba välja üüritud, pidi üliõpilane üürima teise korteri, mille eest pidi tasuma 450 eurot. Kas A-l on antud asjaoludel õigus nõuda 150 € hüvitamist K-lt?
– rendileandja kohustus anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vili. Õunapuu näide – üüripuhul võib seal istuda ja vaadata, rendi puhul kuuluvad õunad ka rentnikule. 20. Mis vahe on viivisel ja intressil? Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt tegemise/mittetegemise jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest. 21. Millisel juhul võib üürilepingu üles öelda? Lepingupooled võivad elu- või äriruumi tähtajatu üürilepingu 3 kuulise etteteatamisega üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki
esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, kui töö on tehtud ebakvaliteetselt tehtudning tähtaegadest pole kinni peetud. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kui ekspertiis tuvastab ebakvaliteetselt tehtud töö, siis jah. 9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata, kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat
Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et müüb korteri hoopis C-le. B nõuab A-lt notariaalse lepingu sõlmimist, A aga teatab, et nendevaheline kokkulepe on vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda notariaalselt tõestatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
