Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11. sajandil Ibn mansur koostas Kairos 13.sajandil esimese entsüklopeedia. 7) Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil Islami hariduse aluseks oli Koraan. Esimene islami kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedi eluajal. Põhiliselt tegeleti nendes koolides Koraani päheõppimise, Muhemedi elu ja tegevuse uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes koraanikoolides õpituga. Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid moseede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. See, mida nimetati teaduseks, ei olnud tegelikult mingi teadus meie mõistes, sest põhiliselt uuriti ikka Koraani ja Muhameedi elu.
Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul.
Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul.
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453,
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212
Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada
Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando
(Holland, Belgia) · Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus
rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt
b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. · Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. · Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). · 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. · Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid. · IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate poolt, mis kahjustas nende mainet. c. Sõdade tagajärjed: · Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades. · Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. · Laienes eurooplaste silmaring
- Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt kangelasajastu - 313 Milano Etikt, 375 hunnid tungisid Euroopasse, 476 katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.. - Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku ,,sisse vaadata" - Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on piisavalt tugevalt juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda.
Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
OTTODE REINCHSKIRCHE: Otto I hakkas looma vaimulikke vürtskondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande- vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpus kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. OTTODE RENESSANSS: Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri. Säilitati antiikseid käsikirju, osad riigivaimulikud oskasid kreeka keelt nt Cologne peapiiskop Bruno, kes õpetas ka teistele. Ainsaks tsivilieeritud kunstiks peeti klassikalist, ainsaks hariduseks Ladina haridust, ainsaks impteeriumiks Roomat.
slaavistunud Vene riik 3´ks 2 Ajaloo põhiperioodid (23.10.07) Vahepeal jäi loeng või paar vahele! .....Ristisõjad Innocentius III oli kõrgkeskaja üks suurimaid paavste üldse. Ristisõdasid rahastasid rikkad Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris majanduslikku arengut ning kultuuriarengut, tekkis gooti stiil, käitumisnormid muutusid.
Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11
ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG
Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine Rooma katolikuks kirikuks ja õigeusu kiriuks. Periood lõppeb Frangi riigi lagunemisega, mis on 9. 10. sajand. · 11. 14. saj ja seda nimetatakse kõrgkeskajaks võimsaim riik on Püha Rooma
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik
killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride
Barbarite vägede tulekul kutsuti rooma väed tagasi. GERMAANLASTE VALLUTUS 5. SAJANDI KESKEL Germaani hõimudes oli angldis, saksid, jüüdid, friisid jt. Nende vallutatud alast kujunes hiljem välja Inglismaa. 9.sajandil tekkid Edela-Inglismaal Wessexi kuningriik, mille kuningas Egbert 829.aastal ühendas Inglise kuningriigiks Keltide asuala oli hiljem vaid Walesi, Bretagne, lähedal, Iirimaa ja Sotimaa. Anglosakside usuks oli ristiusk, 6.- 7. ristiusustati rahvastik. Iiri kirik ei allunud veel täielikult paavstile. Nad tegelesid põlluharimisega, loomakasvatusega. Tööjõuna kasutati keltide orje. NORMANNIDE VALLUTUS Rööv- ja rüüsteretked toimusid alates 8.sajansi lõpust.Inglismaa ühendas kinigriigi. Pärast ägedat võitlust Alfredi ajal 870.-879.aastatel, sõlmisid nad lepingu, mis sätestas, et anglosaksid peavad neile maksa maksu ning loovutama kunignriigi Kagu-osa, kus hakkas kehtima Taani õigus
(Roomlaste keiser). Tema ajal kaotati maid Elbest idas, sai saratseenidelt ja slaavlastelt lüüa. Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes kuulutas Rooma keisririigi taastatuks bullaga Renovatio Imperii Romanorum (ilmalik ja vaimulik võim pidid olema ühendatud. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani). Aastal 1000 tunnustas iseseisvatena Poolat ja Ungarit. Rooma rahvas tõusis Otto vastu üles. Keskvõim riigis nõrgenes, hertsogid tõstsid pead. Tundis vähem huvi Saksa asjade vastu. Sai lüüa Rooma mässulistelt ja
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
suletud- kauplemine ja kus langetati otsuseid välismaailmaga ja reisid Oluline oli poiste sõjaline välismaale keelatud. ettevalmistus Ateenas võõramaalaste elu kergem kui Spartas kus seda ohjeldati sõjaväelise korraga Ateenas anti laste, mitmekülgset haridust, kuid Spartas oli oluline sõjaline haridus 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 776 eKr olümpiamängudest 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338 eKr Chaironeia lahingus makedoonia vastu 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! Vana- Kreeka mütoloogia- tekkisid kangelaslood ehk müüdid ning neid anti edasi põlves põlve Vaasimaalid, sest need on olulised ajaloo allikad, vaasimaalid
Välisekspansiooni musternäidiseks kujunesid ristisõjad.Ristisõja põhjusteks võib nim türklaste kasvavat ekspansiooni Väike-Aasias,mistõttu Bütsantsi keisrid palusid Lääne-Euroopalt abi. Ristisõjast oli huvitatud ka paavst, kelle võim algas tugevnema. Ristisõjast olid huvitatud ka tsentraliseeritud riigid. Seega said sõjakad rüütlid end välja elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda)
(Roomlaste keiser). Tema ajal kaotati maid Elbest idas, sai saratseenidelt ja slaavlastelt lüüa. Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes kuulutas Rooma keisririigi taastatuks bullaga Renovatio Imperii Romanorum (ilmalik ja vaimulik võim pidid olema ühendatud. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani). Aastal 1000 tunnustas iseseisvatena Poolat ja Ungarit. Rooma rahvas tõusis Otto vastu üles. Keskvõim riigis nõrgenes, hertsogid tõstsid pead. Tundis vähem huvi Saksa asjade vastu
Kõik eluks vajalik toodetakse ühe feodaali valduse piires, va raud ja sool Kaupade ost ja müüd peaaegu puudub Sidemed riigi eri piirkondade vahel nõrgad Raha käibel vähe Parlament- tsentraliseeritud monarhia- senjöör e isand, maaomanik, kes jagas lääne feood e lään- maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest,hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta vasall e läänimees e feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest pärisori oli Feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus Isand võis teda osta, müüa, vahetada Isand omab tema üle kohtuvõimu Omab majapidamist Õigus luua perekond kirik- Kristliku koguduse pühakoda või siis kristlike koguduste üldnimetus klooster- on kiriku, söögisaali raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile
Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja