Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõrg- ja hiliskeskaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõjad, paavst, kuningal, ristisõjad, feodaalid, isand, palve, rooma, vaimustus, rüütlid, hertsog, kuningale, senjöör, vasallid, kojast, rüütliseisus, kirik, rüütle, killustatus, ristiusk, 1096, 1071, aasia, saladin, valitsejad, eurooplased, monarhia, järglased, vasallide, normandia, feodaalse, philippe, parlament, suurfeodaalid, seisuste· võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda proovis vallutada isegi Richard Lõvisüda
Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid
vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka keelt, millest sai VII sajandil ka Bütsantsi riigikeel. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse valitsusajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. 1. Miks loetakse Bütsantsi Rooma riigi õigusjärglaseks? Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. 2
*Kolme tsivilisatsiooni, s.o läänemaailma,Bütsantsi,islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen. *Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudupaberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt. *Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid *Moodi läksid pöetud habemed,vannis käimine ja türgi saun 4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol.
Hansa kaubatee (Tallinn, Pärnu, Riia, Novgorod, Bergen, Edinburgh, Lübeck jne) Gascogne kaubatee (Dublin, Chester, Bayonne jne) Genova kaubatee (Almeria, Palermo, Foca jne) Veneetsia kaubatee (Lissabon, Cadiz, Southampton jne) teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4. Kanossa teekond Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui ka keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst vasalle mässule, vabastades keisrivastastest truudusevandest. Seetõttu on keiser sunnitud paavstilt Itaalias 1077 Canossa mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem. (Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti keisrilt kõik õigused ära, pmt lindprii, ja siis ta läkski paavsti juurde vabandust
aitasid murda feodaalide vastupanu Louis IX Püha: arendas riikidevahelist suhtelmist ning tugevdas avalikku korda, loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament), arvekoda, keelustas feodaaltülid, duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud FEODAALKORD: Maasuhted: vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis truudusevande. Lään muutus
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam palverändureid
987. aastal läks kuningatroon Hugues Capetle ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nende võim piirdus esialgu ainult omaenda maavaldustega, mis hiljem kujunes suuremaks piirkonnaks. Inglismaa- Tugev kuningavõim sai alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William, tuntud kui Vallutaja nime all purustas Haistingu lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Ta kehastas feodaalsuhted oma valitsemise ajal. 2. Ristisõjad: miks puhkesid, millised olid tulemused? Miks puhkes ?- Puhkes kuna Bütsantsi keiser soovis, et keegi tuleks appi Rooma paavstile moslemite vastu võitlema. Puhkes tavaliselt Rooma Paavsti poolt, et teha retk väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Tulemused- Esimese ristisõja tulemus oli Jeruusalemma kuningriigi rajamine Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid.
andma truudusvande kuningale. Peale selle hakkas Inglismaal juba 11. sajandil kujunema tsentraliseeritud riigiaparaat, milleni jõudmine oli küll vaevarikas, ent kahtlemata oli Inglismaa kõrgkeskaja algul kõige tugevama kuningavõimuga riik (eriti Henry II ajal). 2. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest
kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aastal oli loodud Püha Saksa- Rooma keisririik (Otto I Suur lasi ennast paavstil keisriks kroonida, ajendiks oli, et Euroopat ohustasid erinevad rahvused (moslemid, ungarlased jne) 955 pani Otto suur lõpu ungarlaste pealetungile. Koosnes mitmest sajast väiksest riigist, Põhjamerest Itaaliani välja, ühendas erinevaid rahvusi. -peamiseks tülipõhjustajaks oli see, et kumma võim oli suurem, kes määrab ametisse kõrgemad vaimulikud. - tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregorius VII (1073-1085) ja Heinrich IV (1056-1106),
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382
maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas
kaubateedele. 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas. Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele, kas keiser paavstile või paavst keisrile. Kes pidi määrama piiskopi? Rooma paavstiks oli Gregorius Seitsmes ja keisriks Heinrich Neljas Saksamaalt. Heinrich Neljas võttis endale õiguse paavsti kukutada. Paavst pani seevastu keisri kirikuvande alla, mis tähendas seda, et keiser ei saanud kinni pidada vannetest ja võtta osa kirikusündmustest.
Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas. Sündmused 962. a Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile. 1000. a Leif Eirikssoni juhtimisel jõuavad viikingid Põhja-Ameerikasse. Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13
Ülikoolides õpetati 7 vaba kunsti, millest kaks olid retoorika ja grammatika. Kui 7 vaba kunsti olid selged, sai õppida teoloogiat. Õppetöö käis läbi loengute ja dispuutide. Seitse vaba kunsti. – aritmeetika, geomeetria, astronoomina, muusika, grammatika, retoorika, dialektika Ristisõdade põhjused. – Paavst soovis tugevdada oma mõju, soov levitada ristiusku, Talupojad soovisid saada maad ja vabaneda pärisorjusest, Feodaalid ihkasid vallutada maid Seitse sakramenti. – ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abiellumine, vaimulikuks astumine Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist
(1064?) tuli 7000 palverändurist tagasi vaid 2000. Püha Maa vabastamine muutus siis juba usuliselt vajalikuks, aga Gregorius VII eluaegne tüli Heinrich IV-ga ei andnud talle mahti sellega tegeleda. XI sajandi teisel poolel oli aga Bütsantsi saatus kaalul. Türklased sõlmisid petsegeenidega liidu ja Bütsantsi ähvardasid vaenlased kahelt poolelt. Aleksios I (keiser) suutis petsegeene lüüa, kuid türklaste vastu oli ta saamatu. Niisiis pöördus ta kristliku Lääne-Euroopa ja selle juhi paavst Urbanus II poole abipalvega. Lääne- Euroopa oli nõus. Rüütlid soovisid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati=
vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskae 11.-13.saj · Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida g ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a). · Algas kuningavõimu tugevnemine. · Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).
vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeska 11.- Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks eg 13.saj kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a). Algas kuningavõimu tugevnemine. Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11
Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Keskaeg ja feodaalkord Keskaja mõiste Mõiste „keskaeg“ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Itaalia humanistid, kelle hulka Andrea kuulus, soovisid selle terminiga vastandada „vahepealseid“ keskaja inimesi 15. sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini
annaabi.ee 
