Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, konkurents, hüvis, pension, turumajandus, nõudlus, tavamajandus, käsumajandus, ressurssid, pakkujad, ühishüvis, tarbja, tehtav, lisaeelarve, progresseeruv, otsesed, kaudsed, maksudeks, tulumaks, sotsiaalmaks, riskid, pensionisüsteem, sport, lihtsate, vahetatakse, turg, ostusoov, kaubelda, võistlus, monopol, ettevõtteteendada, teistegaKordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti
1.) Turumajanduse tunnused. -määrab konkurents -hinna kujundab turg -kaupade ja teenuste valik on lai -tarvimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest -mirmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.) Käsumajanduse tunnused. -määrab plaan -hinna kehtestab valitsus -kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad.
inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub
vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega ning toodang tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Plaani- ehk käsumajandus majandus on täielikult riigi kontrolli all. Poliitiline võim ütleb, mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Turumajandus turumajandust iseloomustab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduses otsustavad tootjad ise küsimuste üle mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Segamajandus majandus, kus on segunenud turumajandus ning ka plaanimajandust. Plaanimajandust siis selle näol, et osad ettevõtted või isegi majandusharud on riigi kontrolli all. 6
tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus- Turumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse mõnikord väljendit - vabaturumajandus. See tähendab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai
Müügihind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Turg kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Asenduskaup mõne kauba asendamine teise, soodsamaga. Siduskaup kaup, mis koosneb kahest või enamast osast kuuluvad kooskasutamisele. Täiendkaup selline kaup, mis kuulub mingi teise kauba juurde, kuid ei ole väga oluline. Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. Täielik konkurents turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmisepakkumise põhjal. Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad. Monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna või teenus, millel puudub asenduskaup Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam.
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus
majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
Seadusandlik võim (Riigikogu) 2. Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus) 3. Kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. Seadused jt õigusaktid 2. Kohtupraktika · Riigiametnikud 1. Sõjavägi (Kaitsevägi) 2. Korrakaitse (Politsei) 3. Riigi- ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. Oma raha (kroonid, sendid) 2. Maksud 3. Eelarve II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 12) Demokraatia tunnused · võim ei ole koondnud ühe isiku kätte · võim on avalik ja kontrollitav · võim seisab rahvale võimalikult lähedal 13) Seleta mõisted a. demokraatia sõnasõnalt rahvavõim, aga reeglina tähendab tegelikult rahva osalemist poliitikas b. otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel c
Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine, mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks,
Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel.
· Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0)
Tänapäeval on lisatud ka algupärasele kolmele küsimusele veel kaks: 4. kuidas tagada täishõive? 5. kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? 3 1.4 MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kasutatakse järgmisi niiöelda puhtaid majandussüsteeme: traditsioonilist (tavamajandust), turumajandust ning plaanimajandust (ehk käsumajandust). Traditsiooniline ehk tavamajandus on majandussüsteem, mis põhineb: · ühiskondlikel traditsioonidel, · väikestel majandusüksustel (perekond, kodumajapidamine, küla), · algelisel tehnoloogial (ise toodetakse, ise tarbitakse, toode ei lähe turule ehk naturaalmajandus), · vähearenenud tööjaotusel (tööjõud on vähe spetsialiseerunud). Tänapäeval võib sellist majandussüsteemi kohata arengumaades, kuid sedagi mitte ehedal kujul.
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat
kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-
kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-
kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B
valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B
Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne. Ettevõtjal on väga oluline tajuda tarbija ostukäitumist ja etape ( vt joonis 3) Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup. Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Joonis 3. Tarbija ostukäitumise etapid. Ülesanne 4. Tihti on meie ostukäitumine harjumuspärane tegevus, kus pikemalt mõtlemata lihtsalt ostame, juurdlemata, kas konkreetne ost meile kõige kasulikum on. Püüa kirjeldada enda viimase nädala ostukäitumist
Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii turu- kui ka plaanimajandus. Riigid jaotatakse turu- või plaanimajanduslikeks selle põhjal, kumb domineerib. Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA
rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi: MIDA toota? KUIDAS toota? ja KELLELE toota? . Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi. Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum. MAJANDUSSÜSTEEMID: 1)traditsiooniline, tavamajandus – põhineb ühiskonna tavadel, traditsioonidel. On tegemist väikeste majandusüksustega, tootmistehnoloogia on algeline, seega on valitsev naturaalmajapidamine. Toodetud hüvised jaotatakse lähtudes perekonna, hõimu, suguvõsa jne. tavadest lähtudes. 2)plaani- ehk käsumajandus – tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
· Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Majandusteadus · Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. · Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi
Samal ajal avaldab seadusandliku ja kohtuvõimu tegevus olulist mõju just seadusandlike raamide kujundamise ning seaduste täitmist kontrolliva tegevuse kaudu. Heaoluökonoomika (welfare economics) on majandusteooria haru, milles uuritakse majandustegevuse korraldamist saavutamaks suurimat hüvede hulka ning sotsiaalset õiglust. Üritatakse oma vahel ühendada majanduslikku efektiivsust ja sotsiaalset õiglust. Segamajandus on üldiselt vaba turumajandus, mida valitsus makroökonoomilise ebastabiilsuse vältimiseks ning turutõrgete tagajärgede leevendamiseks mõningal määral reguleerib. Definitsioon tähtsustab just riigi reguleerivat osa ja viitab sellele, et praktiliselt on kõik kaasaegsed arenenud turumajandused tegelikult segamajandused. Mõiste avalik lisatähendused. Avaliku mõistega võidakse tähistada lisaks valitsusega seotud aspektidele ka iga majanduslikku tegevust, millega haaratakse kaasa avalikkust (elanikkonda).
õiguskord loomine, võimu, uued heaolu teenuste ja ideed, pakub toodete huvigruppidele pakkumine, tegevust tagada rahvaringlus, konkurents, toodete kvaliteet ja mitmekülgsus Kodanikuühiskond (Mittetulundussektor, III sektor) Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab
annaabi.ee 
