Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

KORDAMISKÜSIMUSED 11 - “Eesti kirjanduse lätteil” ja “Eesti - sarnased materjalid

katekismus, ramm, petaja, seep, kreutzwald, faehlmann, raadi, friedrich, rahvaluule, ahrens, kirjaviis, peterson, emaj, tartusse, nutad, ljaanne, isas, maetud, pastor, saksakeelne, kitud, paris, 1877, aastaarvud, perno, 1803, abiline, kangilaski, ennemuistsed, rahvaraamat, kaljo, heliloojad, konstantin, kuopio, kannel, juhatusel, lauluisa
thumbnail
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Tähtis draamakirjanik pärast Kitzbergi. Raudsepa menu jätkus näidenditega läbi 30ndate. Klassikalised võtted: Karakterikoomika kasutamine, keelekoomika ja situatsioonikoomika. Rahvuslik alge olemas. ,,Vedelvorst" (1932) ­ esietendus draamateatris 1932. aastal. Mikumärdi kõrval teine tuntum näidend. Sai samasuguse menu osaliseks, kui Mikumärdi. Keelekoomikale, kasuta folkloorset ainest ja keeletarvidust: kõnekäänud jms. Raudsepp käis rahvaluule arhiivis materjali kogumas. ,,Salongis ja kongis" (1933) ­ teist tüüpi, pole külakomöödia ja ,,Roosad prillid" (1934) ­ farsilaadne ühe üürisuvila elu. 3. Hilislooming (pilt on üsna heterogeenne ­ ühtlast kõrgtaset ei säilita. ,,Vaheliku vapustused" (1942) ­ näidend. Kirjutatud Saksa okupatsiooni ajal. Poliitiline allegooria. Enn Vaigur ­ 1930ndate draamakirjanduse debüntant. ,,Kraanihallid" (1935) sai menutükiks tollel ajal, samamoodi nagu Raudsepa draamad.

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
3
docx

EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL

EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. ·Balthasar Russow- umbes 1536 ­ 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik

Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

Sõnade kirjapaneku järgi oletatakse, et p/t/k hääldusid tugevamalt kui praegu. Astmevaheldust tänasel kujul veel pole. Laadi- ja vältevaheldus on kujunemas. Sisekadu pole lõplikult toimunud, lõpukadu on toimumas. Järgsilbi kokkutõmme on toimunud. Omastavas käändes esineb -m/-n lõpp. Sõnavaras omapärased tüved. Sel ajal on keeles vanu jooni, mis lähendavad seda läänemeresoome keeltele, mida täna pole. 4. 16.saj põhjaeesti kirjakeel (Kullamaa käsikiri, Wanradti-Koelli katekismus jm käsikirjalised tekstid) Eesti kirjakeele alguseks peetakse 16.saj. Trükikunsti leviku ja reformatsiooniga (tähtis oli rahvakeelne jumalasõna) algab kirikukeele ajastu ­ võõrmõjulise kirjasõna aeg, mil kujunes välja 2 kirjakeelt, mida põhjustas erinevate hõimude keelte suur erinevus ja pidev võimu vahetumine. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni käigus sünnib eestikeelne kirjasõna. 16.saj kirjasõna on vähe säilinud sõdade ja 2 kristliku suuna vastanduse tõttu.

Eesti keele ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

gathered together in Tartu. Though following German patterns, this all-Estonian enterprise became a national tradition and, coloured by the Estonian spirit, expressed the unity of the Estonian people. In its essence this became a spiritual manifestation of national potential. The success of the festival led to more choirs and bands being organised in Estonia. The following year the society would found the first amateur theatre. Dr. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) was the compiler of the national epic poem, Kalevipoeg, the first Estonian literary work to achieve international recognition, published in sequels between 1857 and 1861; he was a strong influence on the young Estonian intellectuals, a writer, a practising physician, and a member of foreign societies (the Finnish Literary Society and the Hungarian Academy of Sciences). Dr. Karl August Hermann (1851-1909) was a philologist, the most prominent

Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

tekkinud suurt korralagedust. autobiograafia ­ enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922­1971) "Autobiograafia". autobiograafiline teos ­ teos, mille ainestikuna on autor kasutanud oma elu sündmusi. Näiteks Oskar Lutsu (1887­1953) "Kevade". autograaf ­ autori enda käega kirjutatud teose käsikiri, ka autori pühendus raamatus. Eesti kirjanike autograafe säilitatakse peamiselt Tartus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Kirjandusmuuseumis. autogramm ­ omakäeline oma nime kirjutus. autor ­ mingi teose (näiteks luuletuse, romaani, näidendi, maali, teadustöö jne) looja. autoriõigus ­ teose looja õigus oma teost avaldada või kellelegi kasutada anda ja selle eest kokkulepitud tasu saada. Autori õigusi kaitseb autoriõiguse seadus. B ballaad ­ keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Kasutab antiikaegset värsimõõtu. Poeetiline raam lähtub sellest, mis stuudiumi vältel omandatud sai: autor proovib luulega väljendada oma eruditsiooni ja teadmisi, nt antiikmütoloogia vm kindlaid motiive. 6. Käsu Hansu luuletuse „Oh! Ma vaene Tardo liin” teemad, poeetika ja sõnum “Käsu Hansu kaebelaul” (18.saj algus) on kuulsaim juhuluuletus, miles antakse edasi protestantlikku filosoofiat. Tartu murdes. Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Sõnavaraliselt huvitav tekst, lõunaeestilisi murdesõnu, nt ent ‘aga, vaid’, joht ‘sugugi mitte’, kohhald ‘otsekohe’, tääl ‘siin’, Aijastag ‘aasta’, liin ‘linn’. Teema: Tartu hävitamine Põhjasõjas 18.saj algul. Minajutustaja Hans = Tartu; isikustab end. Esialgu on Tartu toretsev ja külluslik, pärast sõda lagunenud, hiljem esitab soovitusi teistele linnadele. Minajutustaja jaguneb 3 seisuseks:

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

sõnaraamatuid, eraldi on märgitud põhjaeesti ja lõunaeesti grammatikad, mahukas teos, kasutati ka ülikoolis õppevahendina 19.saj alguses 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 19 sajandil hakkas suhtumine eesti keelde muutuma ja hakati pöörama suuremat tähelepanu. Usuti, et igaüks peaks saama haridust oma emakeeles, kõik inimesed vajavad teadmisi. Loodeti ka, et haritus vähendab sotsiaalseid vastuolusid. Tekkis ka huvi rahvaluule ja rahvakeele vastu. Saksa estofiilid hakkas huvi tundma eesti keele parandamise ja arendamise vastu. Pastor Johann Heinrich Rosenplänter hakkas välja andma ajakirja Beiträge, mis ilmus aastates 1813-1832 (20a) ja iga numbri pikkus sõltus artiklite pikkusest (128-219 lk). Seal avaldati teadusartikleid eesti keele ortograafiast, sõnamuutmisest, lauseõpetusest, sõnavarast, eestikeelsete raamatute arvustusi, eesti murdenäiteid ja teoreetilisi kirjutisi keelest.

Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

a, järgmisel aastal oli see Tartus Hoffmanni juhtimisel, rüüstati Tartu toomkirik Reformatsiooni tulemused: reformatsiooni tulemusena Saksa ordu likvideerus vaimuliku rüütliorduna, alates 1525. aastast oli Liivi ordu iseseisev reformatsioon jäi poliitiliselt lõpetamata, orduriik püsis kuni Liivi sõjani algab eestikeelse kirjasõna ajalugu ­ 1525. a ilmus eesti, liivi, lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat ­ WanradtiKoell katekismus hakati tegelema piibli tõlkimisega, Hans Susi alustas peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 2.7 Liivi sõda (1558 ­ 1583) Rahvusvaheline olukord: 16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, PoolaLeedu, Taani ja Rootsi), kuid VanaLiivimaa oli endiselt killustatud Läänemere väinades valitses Taani; Rootsi, kellele kuulus ka Soome, püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas; võimsust kogus Poola riik, mis 15

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused

 võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid  ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister)  eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid.  Reformatsioon o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 – Wanradt-Koelli katekismus  peale Liivi sõda – vastureformatsioon o 1583 – jesuiitide kollegium, selle kõrvale ka gümnaasium 1630  selle kõrval tõlkide seminar (pandi rõhku eesti keele õppimisele, võimalik ka eesti soost lastel minna) o ikka 7 vaba kunsti  Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte – Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160)

Eesti kultuuriajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

eelkõige mõtliku ning moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb indiviidi traagiline saatus. Gustav Suits sündis Tartumaal Võnnus koolmeistri perekonda 1883. aastal. Lapsepõlves oli väga andekas, väidetavalt suuts läbi lugeda piibli. Esialgu õppis Võnnu külakoolis, hiljem Tartus algkoolis ning gümnaasiumis, kus õppis vene, saksa, prantsue ja kreeka keelt. 1904. aastal siirdus ka Tartu Ülikooli, kuid suundus sealt peagi Helsingisse. Teda huvitas kirjanduslugu ja rahvaluule, kuid ka soomekeelne kirjandus. 1905. aastal ilmus mehelt esimene luulekogu pealkirjaga ,,Elutuli", mille lõi maailma muutmise vaimus. Iseloomulik ka jõulisus, arusaadavus ning vormimeisterlikkus. 1910. aastal ülikooli lõpetanuna töötas esialgu Helsingi ülikooli raamatukogus ning hiljem gümnaasiumi keeleõpetajana. 1913. aastal avaldas teise luulekogu ,,Tuule maa", mis oli kirjutatud veidi teises võtmes. Suits oli saanud

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister) eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid. · Reformatsioon o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 ­ Wanradt-Koelli katekismus · peale Liivi sõda ­ vastureformatsioon o 1583 ­ jesuiitide kollegium, selle kõrvale ka gümnaasium 1630 selle kõrval tõlkide seminar (pandi rõhku eesti keele õppimisele, võimalik ka eesti soost lastel minna) o ikka 7 vaba kunsti · Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte ­ Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160)

Eesti kultuuriajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

seas tekkis huvi eesti keel ja rahvakultuuri vastu. Anti välja rahva tarbeks emakeelset kirjasõna. 1806. aastal ilmus Tartus "Tarto maarahwa Näddali-Leht".1821-1823 ja 1825. aastal Otto Wilhelm Masingu toimetusel "Maarahwa Näddala-Leht". Kultuurielu elavnemist soodustas aastal 1802 taasavatud Tartu Ülikool, mis kujunes ülevenemaalise tähtsusega teaduse- ja kultuurikeskuseks. 1840. aastail hakkas tähelepanu äratama eesti talurahva seast pärinevate demokraatide (F.R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald) tegevus. Hariduse alal loodi Eestisse külakoolide võrk. kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi läbi raskete aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid

Eesti ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" ­ musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik" (Mart Mäger). 2 Friedrich Robert Faehlmann (17981850) Pärast Rosenplänteri ,,Beiträge" seismajäämist tekkis eesti keele ja rahvaluule uurimises mõneks ajaks otsekui paigalseis. Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks asutatud teaduslik ühing.

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat. Balthasar Russow- Kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika". Esitrükk 1578. 21. Liivi sõda 1558-1583 Liivi sõja põhjused: Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik, Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Ajend ­ Tartu maks(üks mark aastas elaniku kohta). Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail: 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid:

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

Tähtsamaid keeleküsimusi, mille üle Beiträge lehtedel diskuteeriti, oli ühtse kirjakeele probleem. Ajaloolis-võrdleva keeleteaduse teke, soomeugrilisus. Keeleteadus hakkas huvituma sellistest teemadest nagu inimkeele päritolu, keele ja mõtlemise, keele ja kultuuri, keele ja ajaloo vahekord, keelesugulus, ühine ja erinev igas keeles. Rosenplänter rõhutas eesti keele tähtsust: seda peaks õpetama ka gümnaasiumis, mitte ainult rahvakoolis. 4. Eduard Ahrens. 1843 ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" : esimene, kus oli ulatulikult kasutatud rahvasuust kogutud ehtsat keeleainest. Kõige laiemalt on tuntud ettepanek minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Esimese osa lõpus etümoloogiline sõnastik ­ esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara 1848 ,,Zur Ehstnischen Declinationslehre": käänamisõpetus 5. Ferdinand Johann Wiedemann.

Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

o Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja. o Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg.

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants.

Eesti filoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

● 1848. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias. ”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil” ● Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna; ● Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli. Ema ja isa portreed, 1857. aasta “Itallanna lastega ojal” 1862.aasta Fr.R. Kreutzwald Kodutalu, 1863.aasta Doktor Karell Semjonov Tjan – Šanski Jakov Groti portree Kaarli kiriku apsiidimaal “Tulge minu juurde”, 1872. aasta ● Kingiks tsaar III-le; ● Raami valmistas eestlasest skulptor Amandus Adamson August Weizenber 1837.-1921. aasta ● Sündis Võrumaal; ● 1863.-1865. aasta- Berliini Kunstide Akadeemia ● 1865.-1868. aastal- Peterburi Kunstide Akadeemia ● 1870.-1873. aastal- Müncheni Kunstide Akadeemia

Kultuur
12 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega Oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson) Miljöö - teose aeg-ruum Monoloog - tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. 3 Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimese)

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 ­ Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked

Kirjandus
475 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

teomeesteks). Üksjalad ­ enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale. Vabatalupojad ­ väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi. 26. Gild ­ jõukate kaupmeeste ühendus tsunft ­ käsitööliste ühendused 27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus ­ Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel 24. ,,Liivimaa kroonika" Balthasar Russow, Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu- olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 ­ 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika ­ allutada Läänemere idarannik #Vana ­ Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30. Eesti kolme kuninga valduses:

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

Kuidas selles algteksti kasutatakse? c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika? (Kui olete lugenud, siis palun kirjeldage ka, kuidas selles algteksti kasutatakse.) 3. Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad a) Kullamaa käsikiri, b) esimene eestikeelne raamat, c) Wanradt-Koelli katekismus, d) Georg Mülleri jutlused? 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat ­ selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 ­ 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit

Kirjandus
99 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks

tõlkest. REFORMATSIOON ­ Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Wanradti ja Koelli katekismus ­ Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) ­ Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Eesti kirjakeele ajalugu

• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma

Eesti kirjakeele ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Ajakiri oli justkui estofiilsete ideede foorum. Selle ajakirjaga sai alguse eesti kirjanduskriitika. Christfrid Gananader ­ tema teos, mis käsitles soome mütoloogiat, avaldati Beiträge ajakirjas. · Johann Wilhelm Ludwig von Luce ­ elas Saaremaal. Saksamaalt sisse rännanud. Tegutses raehärrana, koolide inspektorine... huvitus eesti keelest. Kirjutas eesti keelseid jutte. 18. saj asutas Kuressaare eesti keele seltsi. 1838 ­. · Faehlmann - Õpetatud Eesti Selts ­ kõige olulisem estofiilide selts algataja. Esimene õpetlane, kes ei saanud oma eesti juuri, ei saksastunud. Käis välja eesti rahvuseepose idee ­ tuleb kokku korjata rahvavormid ja erinevad muistendid oma rahvuskangelasest. Koostas ka kondikava ­ visandi, mida hiljem kasutas Kreutzvald. Kirjutas mitmeid kunstmuistendeid. Seltsi liikmed olid kõik saksakeelsed, kuigi mitte kõik polnud sakslased

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid, küpsusele. Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja filosoofilised mõtteterad, vaated). Tema looming - kirjutatud kalendrite tarbeks. Neist on

Kirjandus
171 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Varasem ajakirjanik Eestis Episoodilise ajakirjanduse tekke taust Eesti ajakirjanduse episoodilise tekke ajajärku langes pärisorjuse kaotamine Liivi- ja Eestimaa kubermangudes, perekonnanimede andmine, muutused mõisate majandamises (põllumeeste seltsid). Olulist rolli mängisid ka baltisakslastest estofiilid (Rosenplänteri keeleajakiri ,,Beiträge ..." ("Lisandusi eesti keele täpsemaks tundmiseks", ilmus 2 korda aastas, 1813-1832; koondas eri põlvkondade estofiile) ja 1836 ajalooprof. Friedrich Georg von Bunge asutatud nädalaajakiri ,,Das Inland" ("Kodumaa"), millele tegi 1837-45 rohkesti kaastööd Kreutzwald). Kõrgemad seisused olid haridusele avatud ja hakkasid huvi tundma põlisrahva väärtuste vastu, suutmata nende arenguteed objektiivselt määrata (maarahva mõningane harimine ja võimalik saksastamine). Rohkem haridust saanud eestlased võtsid üle hariduskeele (gümnaasiumides ja ülikoolides õpetati saksa keeles) ja salgasid maha oma rahvuse. See tendents jätkus

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

iga inimene peab ise jumalasõna mõistma ­ teenistusi tuleb pidada emakeeles. Eestlased õppisid lugema, laulma. Usupuhastuse ajal ja järel algas katoliiklaste ja protestantide vahel sellealane võidujooks, mis eesti kirjakeele sünnile oluliselt kaasa aitas. Esimene osaliselt eestikeelne raamat trükitud Lüübekis 1525., Tartu pildirüüste aastal. 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelse tekstiga luterlik katekismus. Eestlaste osa vaimulikkonnas suurenes. Reformatsioonile järgnenud sajandist on meil nimeliselt teada hulk pastoreid, kellest on eestlaseks arvatud Johann Koell (Kool või Kõll), Hans Kuhn (oma kodukihelkonna, Jüri, pastor), Jürgen Kur, Matthias Kempf (Kempe), Bartholomäus Gilde ja Balthasar Russow. 1583 asutati Tarusse jesuiitide residents ja selle juurde gümnaasium, mida võib pidada Eesti esimeseks kõrgemaks õppeasutuseks. Gümnaasiumi kõrval töötas ka eraldi tõlkide

Haridus eesti kultuuris
212 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun