Riigikogule. Täidesaatvaks võimuks oli valitsus, mida juhtis riigivanem. Riigipea e. Presidendi koht puudus, esindusülesandeid täitis riigivanem. Erakondade paljususe tõttu moodustati koalitsioonivalitsusi (mitmetest erakonna esindajatest koosnev valitsus) sagedased olid valitsuskriisid. 7. Milles seisnes kriis Eesti Vabariigis 1930.-ndate aastate algul? 1930. aastate algul tabas Eesti ühiskonda kriis: 1. ülemaailme majanduskriis a) vabrikud ja talud läksid pankroti b) tööpuudus c) elutaseme langus 2. Sisepoliitiline kriis rahvas oli rahulolematu riigi võimuga, nõuti uue põhiseaduse ja riigipea ametikoha kehtestamist. 8. Nimeta Vaikivale Ajastule iseloomulikke jooni Eestis? a) keelustati kõik poliitilised organisatsioonid b) ainuparteina loodi Isamaaliit c) kehtestati tsensuur d) ei toimunud demokraatlikke valmisi
Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I MS: SAKSAMAA : 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik riik. 1919 võeti riigis vastu uue põhiseaduse (Saksamaast sai Vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord; kõrgeim organ Riigipäev, mis pidi moodustama valitsuse). Uus põhiseadus kehtestati Weimari linnas, mille tõttu nimetatakse seda ajajärku Weimari Vabariigiks. 1920-ndate esimesel poolel oli Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Majanduslangus (reparatsioonide tasumine, väike majanduskriis, hüperinflatisoon) ITAALIA: Mussolini, fasistide võimuletulek 1920-ndate alguses oli Itaalias sisepoliitiline kriis, põhjusteks: I MS tõttu oli inimkaotused väga suured Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud nende nõudmistega Itaalia ühiskonnas kasvas vasakpoolsete mõju 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses.
1905 9.jaan.-Verine pühap.-tulistamine Peterburis.16.okt.-veretöö,rahvakoosolekul avas sõjaväeüksus rahva pihta tule.17.okt.-Nikolai II kirj. alla manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.27.nov-Tartusse kutsuti kokku I üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek.tartu liberaalid-häälekandja Postimees, eestvedaja Jaan Tõnisson,teised ühisk.tegelased Oskar Kallas,Villem Reiman,Peeter Põld, Karl August Hindrey.toetajaskond jõukad lõuna-eesti talupojad, haritlaskond.kohalikud probleemid,eestlaste õiguslik võrdsud baltisakslastega,haridusküs.,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski.toetajaskond Põhja-eesti vaesemad talupjad ja linnatöölised.probl-sots. Lähestatus,rikkad ja vaesed eestl. Endi hulgas.I erakonnad-eesti rahvameelne erakond, eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste ühisus.I maailmasõda-1914-1918.blokid-Antant (Suurbritannia,Prants,Venemaa+US
Kordamine ajaloo kontrolltööks 4.märts Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel? (vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatlikuks riigiks.
· Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõna kuriteoks.. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). · Mitmeparteiline süsteem riigivõimu teostamisel osaleb enam kui kaks erakonda · Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja
punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Kommmunistlik Internatsionaal- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava.
See töi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid -> äärmusliikumiste levik Euroopas tugenves 1920. algul kommunistlike liikumiste mõju, mis töi kasa äärmuslke natsionalistlike liikumiste tekke, mis omakorda oli orienteeridu diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele vöimuhaaramisele. Äärmusliikumiste mõjukus pärast IMS poliitiline kriis riikides soodustas vöimu vägivaldset haaramist. Sõjajärgne pettumus ja majanduskriis suurendas inimeste hulka, kes olid pettunud ühiskondlikus korralduses maailmasöja ajal oli riigivöim köikjal inimeste elu korraldanud, ka nüüd arvati, et väljapääsu saab ainult köva käega valitsejate vöimuletulekuga Locarno konverents 1925.a osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles´paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud
Kordamine ajaloo kontrolltööks 13.dets Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Millised riigid või territooriumid liitis endaga Saksmaa 1938-1939? (vihik + lk 92,94) Saksamaa liitis endaga : Austria, Sudeedimaa, Kaipeda, Leedu, Poola lääneosa. 2. Nimeta aeg, osapooled ja tingimused! ? Aeg Osapooled Tingimused Müncheni kokkuleppe 23.sept 1938 Suurbritannia Kohustati Tsehhoslovakkiat Prantsusmaa Sudeedimaa Saksamaale üle
Iseloomusta olukorda 20.sajandi Juhtivad jõud olid Euroopa riigid, USA algusemaailmas. ja Jaapan. Muu maailm oli jagatud koloniaalvaldusteks. Mis on genotsiid? Kelle vastane Massiline hukkamine rahvuse või rassi genotsiid toimus 20.sajandi alguses alusel. Türgis? Armeenlaste ja kreeklaste vastu. Miks levis 20.sajandi alguse Inglismaal Kulukas ametnike ja sõjaväeosade veendumus, et kolooniad ei tasu end ülalpidamine. ära? Milliseid tööliste huvidest lähtuvaid Kaheksatunnine tööpäev mäetööstuses. samme astus Inglismaa leiboristide Miinimumpalk määrati kindlaks. valitsus? Streikijate asemele keelati uute inimeste töölevõtt. Miks oli tähtis 1904.aastal sõlmitud Koloniaalvaidlused lõppesid, sõlmiti ,,südamlik kokkulepe" Inglism
3.Lääne-Euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ja oli võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta. Ida-Euroopas ei saanud talupojad ennast vabaks osta ja pidid veelgi rohkem oma isandaid orjama 4.Talupojad ostsid ennast vabaks ja läksid linna elama. Siis koondusid nad manufaktuuridesse palgatöölisteks. 5. Sellepärast et nendes kohtades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus ning need riigid olid vabanenud Püha Rooma Keisririigi võimu alt 6.Tarastamine on Inglismaal põllumaade muutmine lambakarjamaadeks. 7.Villast valmistati riiet, purjeriiet. Villa müümisel saadi palju raha, seda osteti palju ja erinevatest kohtadest.Talupoegade elu tegi tarastamine küll väga raskeks, nad aeti oma maaaladelt ära, et need tarastada ja nad pidid minema linna kerjusteks. 8.Kui võlgnikud jäävad tormi kätte või juhtub nendega midagi muud, siis on oht et laenajad ei saa oma summasi tagasi. 32.
8.kl ühiskonnaõpetus KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS – pres, valitsus, riigikogu, valimised 1. Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised – i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises – n) koostab
● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98. aasta põlvkond" (haritlased, poliitikud, sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi
Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu, allveelaevu Kõik, mis Saksamaa sõjalaevastikust järgi oli jäänud, anti Suurbritanniale. I maailmasõja tulemused: 1) Euroopa poliitilise kaardi muutumine uued riigid, dünastiate kukutamine endise Vene keisririigi küljest eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria-Ungari keisririigi asmele tekkisid aga Austria vabariik, Ungari kuningriik ning Tsehhoslovakkia vabariik. Ja osa lagunenud kaksikmonarhia aladest läks äsjatekkinud Serbia-Horvaatia-Sloveenia ehk Jugoslaavia kuningriigile. Transilvaania anti aga Rumeeniale Osa Türgi aladest läks Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli alla, osa loovutati Kreekale ja Itaaliale. 2) Suured inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut ning väga paljud vaimselt vigastatuid Remark nimetab neid kadunud sugupõlveks. 3) Suured sõjapurustused.
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism
sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi, Esimene maailmasõda 1914-1918: Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks Sündmused ja isikud · I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis, skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga. · Veebruarirevolutsioon AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad
Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga Kodusõda Venemaal. (ptk.10) Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti. · 1918.aasta sügis iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon
USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld. Organiseeritud kuritegevuse maffia kujunemine. Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja. President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!" Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Suur Depressioon. Kriisinähud põllumajanduses. 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil väärtpaberite müük. 29. okt. 1929 nn. must teisipäev üleriigiline paanika aktsiate drastiline hinnalangus. 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut. Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse. Kriisi põhjused
üheskoos vihata Prantsusmaa. Bismarck oli eelkõige tugev reaalpoliitik ja oskuslik poliitiline manipuleerija. Bismarcki sisepoliitika 1871-90 Tal oli vaja riiki konsolideerida. Ta leidis et on teatud institutsioonid mis riiki halvavad. Eesmärgiks oli sisemise tugevuse (integratsiooni) saavutamine uues rahvusriigis. Lõhkuvad ja häirivad elemendid olid tema arvates: 1) Universaalne katolik kirik, miss ei allu ühinenud Saksa riigile vaid Rooma Paavstile. Tema oli harjunud sellega, et kirik on allutatud kohalikule valitsejale. 2) Internatsionaalne sotsialism, mis ei tunnista rahvuslikku paradigmat ega rahvusriigi prioriteeti (selle asemel maailma tööliste omavaheline solidaarsus). Klassi solidaarsuse idee, klassiline kuuluvus oleks olulisem kui rahvuslik kuulumine. Selleks et seda võita hakkab ta võitlema sotsialismi põhjustega, hakkab reforme tegema. Tulemuseks:
hoopis slaavi päritolu rahvad. See viis rahvuslike vastuolude kasvuni riigis ja lõppkokkuvõttes kaotuseni sõjas, keisri kukutamiseni ja vabariigi väljakuulutamiseni, mis aga ei hoidnud ära riigi lagunemist: 14* Austria jäänukriik (pärast I maailmasõda üritati küll liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). 15* Tsehhoslovakkia 16* Ungari 17* Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). 35* NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. 36* Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). 37* Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma
rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
Õhutati rahulolematust ja vastuhakke Euroopas ja kolooniates. 1920-21 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes punaarmee täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks.
maailmas ei tunnustanud anneksiooni Mehhiko. MÜNCHENI sobing. Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni.
c)pidi maksma reparatsioone * Saksamaa ei suutnud tasuda esimest sissemakset *vastutasuks okupeeritakse Prantsusmaa eestvedamisel 1923. a Saksamaale oluline Ruhri tööstuspiirkond =>majanduse kokkuvarisemine, 1923. a huperinflatsioon =>soodne pinnas äärmusliikumistele (nt 1923.a nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid) >Saint-Germaini leping Austriaga *senise riigi asemele Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia *pidi loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile *demilitariseerimine (armee kuni 30 000 meest) *maksma reparatsioone >Neuilly leping Bulgaariaga *pidi loovutama alasid Rumeeniale ja Serbia-Horvaatia-Sloveeni kuningriigile *demilitariseerimine (kuni 20 000 meest) *maksma reparatsioone >Trianoni rahuleping Ungariga *pidi loovutama 2/3 oma territooriumist Tsehhoslovakkiale, Rumeeniale ja Jugoslaaviale *demilitariseerimine (kuni 35 000 meest) *maksma reparatsioone
Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa
proletaarlaste (vaeste palgatööliste) revolutsioon. Toetati teiste riikide kommuniste ja kutsuti üles teostama riigipööret ja kehtestama diktatuuri. 1923-1924 töötati välja USA poolt Dawesi plaan – selleks vähendati Saksamaa reparatsioonimakseid, USA andis laenu ja investeeris Saksamaa majandusse. 1928 allkirjastati Pariisis Briand'i-Kellogi pakt – kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist. 1929-1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse New Yorgist. Kriisi põhjused: • kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, sest majandus oli tihedalt seotud USA laenudega. Kriisi tagajärjed: • tööstusettevõtete sulgemised ja suur tööpuudus • streigid, maksukoormuse suurendamine, abirahade vähendamine
kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm
Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 29. Versailles`i rahuleping Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim liitlasriikide Saksamaaga sõlmitud rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. aastal. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Pransusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele, nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sh mitmest sakslastega asustatud piirkonnast. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada
Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni, Linus Paulig seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse Maailma kultuurikeskuseks jäi Pariis, kus Euroopa erinevad kultuurid kohtusid jõulise Ameerika kultuuriga (George Gerhwini muusikal ,,Ameeriklane Pariisis", Varl Lewise ja Barbara Dreiseri romaanid, F. Scott Fitzgeraldi ,,Suur Gatsby") Tegema hakati filme diktaatorlikes riikides kasutati neid propagandaks ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933) MS kujundas jõujooned maailmamajanduses ümber IM ja PM kaotasid oma positsiooni, USA teenis sõja pealt kõvasti ning sai arenguks tugeva tõuke Muutus majanduse struktuur, ränga hoobi sai keskklass IM muutus võlgnikuks VMl püüti välisabiga likvideerida näljahäda Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus
5. komintern on maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Nende eesmärgiks oli haarata võim kasvõi vägivallaga ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“. 6. Dawensi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega, ameerika andis saksamaale laenu, saksamaa majandus ja üleüldse kogu euroopa majandus tõusis. 7.Locarmo konverentsil õslmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Sarnased kokkulepped sõlmis ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 8. Briand-Kelloggi paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 9. majanduskriisi põhjuseks oli ületootmine põllumajanduses, aktsiate ja väärtpaberite hinnalangus. Inimesed ei suutnud laene tagasi maksta ning pangandus kukkus kokku. 10
5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi · totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori oma suva Fasistlik diktatuur Itaalias: · Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s · sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse · kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2. muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium 3. rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu 4. klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele