Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Pärnu Hansagümnaasium
11. b klass
SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA“
KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS

Juhendaja: E. Kesküla
Pärnu 2012
Kontsert toimus 3. oktoobril kell 17.00 Pärnu Raamatukogus. Esinejaks oli Sofia Joons, kes on päritolult rootslane, kuid nüüd on ta elanud peaaegu pool oma elust Eestis. Tema muusikalisus pärineb tema vanaemast, kellel oli palju vendi, kes kõik mängisid midagi – kes kitarri , mandoliini, viiulit , akkordioni. Sofia isa on eestlane ning ema rootslane.
Rootsis õppis Sofia rootsi rahvalaule ning reisis ringi koos tuttavate muusikutega. Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul, suurest igavusest, mängis ta ükskord viiulit rongi tualetis.
Alles 1994 tuli Sofia Eestisse, et õppida viiulit ning eesti rahvamuusikat. Alguses pidi ta kõigest pooleks aastaks siia tulema , kuid elab tänase päevani siin. Erialalt on ta muusikapedagoog, nimelt õpetab ta Tallinna Muusikamajas noortele viiulit mängima. Tema suureks huviks on rannarootsi kultuur ning ta on ka välja andnud plaadi, millel on rannarootsi koraalid .
Kontserdi ülesehitus oli väga huvitav. Esialgu Sofia tutvustas ennast, kust ta tuleb ning millega tegeleb. Seejärel esitas ta ühe tema arust väga ilusa laulu tutvustuseks, mis oli tõesti ilus. Peale seda, rääkis Sofia, kuidas ta muusikaga tegelema hakkas ning miks ta just rahvamuusikaga tegelema hakkas. Siis õpetas ta publikule selgeks ühe rootsi rahvalaulu nii, et publik oli jaotatud kolmeks ja kõigil oli oma laulu osa, mida nad täitma pidid. Siis rääkis Sofia veel, kuidas tema elu oli Rootsis muusikaga seotud ja miks ta Eestisse tuli. Siis tutvustas ta meile Hiiu kannelit, mis on pärit Vormsi saarelt. Sellega esitati meile ka mõni lugu. Seejärel esitati veel meile laulikust erinevaid koraale, mida õpetati ka meile selgeks. Ka viiulilugudest puudus ei tulnud.
Teoseid esitati 19-20. sajandi folkmuusikast. Sofia kandis ette paljusid koraale ning rahvalaule, mida me ise ka seal õppisime. Kava oli väga hästi üles ehitatud. Lood, mida Sofia viiulil ning Hiiu kandlel esitas olid põnevad ning ka laulud, mida meile õpetati olid ka väga energilised, julged ning elurõõmu täis ning ta elulugu oli samuti väga põnev.
Kuna mina ise tegelen muusikaga, saan ikka vahest aru kui mõne instrumendiga natuke mööda mängitakse või kui lugu rütmist välja läheb, aga selle kontserdi puhul olid lood väga puhtalt esitatud. Viiulit ega Hiiu kannelit mina ise ei mängi, kuid mulle tundus, et Sofia teab, mida nendega teeb! Tema hääl oli lugude ajal hästi kosta ning see kõlas puhtana. Kuna enamus laule olid rootsi keeles, tõlkis ta meile iga lause eraldi eesti keelde, mis oli temast väga kena. Laulud tundusid vokaalselt üsna keerulised, seega oli neid huvitav kuulata. Minu ja ma loodan, et paljude jaoks oli kontsert huvitav just seepärast, et see oli mitmekülgne. Inimestele meeldis ise kaasa laulda ning kontserdist osa võtta. Kõik teosed olid väga hästi esitatud, nii instrumentaalselt kui ka vokaalselt.
Mainimata ei saaks ka jätta Hiiu kannelit, millest ta rääkis huvitavat juttu . Saime teada, et Hiiu kannel on pärit Vormsi saarelt, kus põhimõtteliselt iga inimene seda mängida oskas. Sellel polnud väga keerukas ehitus, seega oli seda üsna lihtne kodus ise meisterdada. Korraliku kandle ehitamiseks kulus umbes 5-6 päeva. Oli ka traagilisi aegu, kus kõik kandled põlema pandi.
Üldiselt õnnestus kontsert väga hästi, kuna see oli igas mõttes väga nauditav. Sofia andis endast parima ning oli ise ka kogu see aeg rõõmsameelne. Mind isiklikult häiris üks väike poiss, kes seal kohapeal viibis , kuna tema nutt ja kisa olid tihti Sofia häälest üle ning mõningad asjad jäid kuulmata. Mina arvan et Sofia võib enda üle uhkust tunda, et ta nii toreda kontsert-loengu meile seal korraldas ning millega ta väga hästi hakkama sai. Muidugi oli informatsiooni kohati nii palju, et kõik meelde ei jäänud, aga üleüldiselt oli ikkagi huvitav kõike kuulata. Müts maha tõesti Sofia ees, et ta nii suurt rahvahulka ilma mikrofonita kontrollida suutis ning minu arvates on tema pärimusliku muusika teadmised nii noorelt kui ta praegu on suhteliselt suured.
Mina isiklikult soovitaks tal samamoodi jätkata, kuid vahepeal pärimusliku muusika kõrvalt võiks ju teisi erinevaid asju õppima hakata, sest uute asjade õppimine tuleb alati kasuks. Peale selle, soovitaks ma veel tal uusi huvitavaid instrumente õppida. See on lihtsalt tore, kui inimene oskab paljusid erinevaid instrumente mängida. Just seepärast soovitangi selliseid asju, et tulevikus kontserdi ülesehitusi natuke muuta sellega, et tuua sisse natuke teistsugust muusikat ja uusi instrumente. Selliste muudatustega saaks ta lavalist show’d palju huvitavamaks publikule muuta. Sellel kontserdil tundus, et Sofia on ka selline inimene, kellele meeldib publikut kaasa laulma panna, siis tulevastes kontserdites võiks ta inimesi lihtsamaid instrumente mängima kutsuda, et kontserdit huvitavamaks teha. Need on minupoolsed soovid ning usun, et kui ta selliseid muudatusi teeks , huvituks inimesed veel rohkem tema kontserditest.
SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA #1 SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA #2 SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
„SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA“
KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS

Sarnased õppematerjalid

Kontserdiretsensioon-Jõuluduur
4
docx

Kontserdiretsensioon „Jõuluduur“

Muusikalilauljana on tema kuulsamateks rollideks Enjolras (Claude-Michel Schönbergi ,,Les Miserables", Cameron Macintosh Production). Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on Klaudia Taevi nimelise V Rahvusvahelise Ooperilauljate konkurssi III preemia ja Saksa muusika eripreemia, Hendrik Krummi nimelise lauljate konkursi I preemia laureaat (2006), Eesti laulukonkursi Noor Laulja 2002 I preemia laureaat ning talle on omistatud ka Marje ja Kuldar Singi nimeline esikpreemia Noor muusik 2005. Terve kontserdi jooksul tõmbasid tähelepanu neli meest, kes moodustasid tsellokvarteti nimega C-Jam. Tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big- band (kursiiv!), metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
Mart Saar
32
rtf

Mart Saar

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .29 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 2 SISSEJUHATUS Eesti heliloojaist on Mart Saar kõige enam suutnud süveneda rahvamuusika olemusse, mõjutanud ja suunanud eesti rahvusliku muusika arengut. Kuigi Mart Saare kujunemine heliloojaks ja suur osa tema loomingulisest õitseajast on kulgenud tsaarivõimu ja kommunistliku diktatuuri tingimustes, on ta sammunud kindlalt oma tõekspidamiste teed, pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi,

Kirjandus
Olav Ehala elulugu
19
doc

Olav Ehala elulugu

......................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid.

Muusika
Eesti rahvamuusika
17
docx

Eesti rahvamuusika

See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt ­ see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega

Muusika
Eesti rahvamuusika
9
doc

Eesti rahvamuusika

rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

Muusikaajalugu
Ansambel-Ruja
16
doc

Ansambel "Ruja"

ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna

Muusika
Eesti rahvamuusika
13
doc

Eesti rahvamuusika

muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun