Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessansiajastu muusika (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast?
  • Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul?
  • Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut?
  • Mille poolest erines oratoorium ooperis?
  • Kus tekkis renessanss?
  • Millal tekkis orkester millal muutus selle mõiste?
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA
  • saj tekkis muusikasse mitmehäälsus.
    Organum – esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal .
  • saj – motett . Uus kirikumuusika žanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste .
    Renessanss – 14-16 saj.
    Iseloomusta renessansiajastut muusikas:
    • Elu keskpunkt polnud enam kirik . Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism .

    Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast?
    • Renessansiajastul.

    Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul?

    Missa – hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid.
    Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut ?
    • Ta on helilooja , kes lõi esimesena missa, kui tervikliku muusikateose.

    Renessansi kõlaideaal – muusika kõla on meloodilisem ja pehmem. Oluline on polüfoonia.
    Polüfoonia – igal häälel on oma meloodia .
    Ilmaliku laulu tüübid:
    villanella , balletto, madrigal , frottola.
    Mille poolest erines oratoorium ooperis?
    • oratooriumi puhul on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis.

    Kus tekkis renessanss?
    • Madalmaades.

    Orlando di Lazzo – kirjutas kirikumuusikat
    Palestrina – tema looming oli vaimulik
    Lutheri koraalid – ld. Keelsed liturgiad asendati emakeelsete tekstidega.
    Inglise kuningas Henry VIII kirjutas ka ise muusikat
    Silmapaistvamad Inglismaa heliloojad: Taverne, Tallis, Byrd (missad, motetid)
    Millal tekkis orkester , millal muutus selle mõiste?
    • Orkestri esialgne tähendus muutus 16. sajandil. Sellest ajast alates hakkas orkester tähistama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi.

    Concerto grosso – solistide grupile mõeldud teos. Corelli – suurim meister.
  • Renessansiajastu muusika #1 Renessansiajastu muusika #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sviiidi Õppematerjali autor
    kordamisküsimused kontrolltööks

    Sarnased õppematerjalid

    Renessanssi üldiseloomustus ja renessanss muusikas
    3
    docx

    Renessanssi üldiseloomustus ja renessanss muusikas

    Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont ­ uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova ­ uus kunst ­ muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika

    Muusikaajalugu
    Renessanssi asjastu muusika
    7
    doc

    Renessanssi asjastu muusika

    · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal ­ kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist ­ imitatsiooniline - tekst ­ seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia ­ lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ­ ars nova · Ars nova ­ muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut

    Muusika
    Renesanss
    6
    doc

    Renesanss

    muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" ­ väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas ­ 3 tähtsat joont ­ uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78)

    Muusikaajalugu
    Keskajast Klassitsismini
    2
    doc

    Keskajast Klassitsismini

    ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum)

    Muusika
    Ajastute tabel
    2
    doc

    Ajastute tabel

    MUUSIKA vaimulik, monotoonne, saateta, kindel Uus kõlaideaal põhiintervallid on terts ja sekst; ilmaliku Väga kontrastne dünaamika, tekstikujundite jäljendamine muusikas; Homofoonia; kindel tonaalsus (helistik); dünaamika järk-järguline ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse

    Muusikaajalugu
    Renessanss muusikaajalugu
    7
    doc

    Renessanss muusikaajalugu

    ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" ­ väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas ­ 3 tähtsat joont ­ uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia

    Muusika ajalugu
    Muusikaajalugu - renesanss
    14
    docx

    Muusikaajalugu - renesanss

     Raha tähtsus kasvas  Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat  Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei)  Taasavastati antiikmaailma suursugusus  Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja uskuda/mitte uskuda – kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg  Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika  KÕIK UUS AVALDUS MUUSIKAS JUST ILMALIKES ŽANRITES  Juurdus mõiste “humanism” – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust)  Kunsti kriteeriumi kindamiseks sai mõiste “ilus”  Hüppeliselt arenes loodusteadus  15-16 saj vahetusel leiutati nooditrükitehnika – Petrucci (leiutaja)  Kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest

    Muusikaajalugu
    RENESSANSS
    5
    doc

    RENESSANSS

    Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus. seotus tekstiga: Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) ­ muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (7)

    irwenzo profiilipilt
    ABC DEF: Aitäh! Oli kindlasti abiks!
    15:12 12-12-2012
    jumbu111 profiilipilt
    jumbu111: suureks abiks oli
    15:02 30-01-2013
    asilja profiilipilt
    asilja: piisavalt hea
    21:44 29-09-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun