Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koostatud ülesanded raamatupidamises". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kulusid, soetusmaksumus, puhaskasum, omakapital, aktsiakapital, kaubad, jääk, võlg, võlad, tootmisseadmete, ootavad, eraldis, kaubavaru, konto, materjaalne, ettemaksed, käibevara, kulum, turustuskulud, amortisatsioon, laokulud, müügijuhi, tarvikud, fifo, kaubast, tegevusmahu, hilisemate, kasutusiga, taastavad, algset, administratiivhooneasjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine; 4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K ebatõenäoliselt laekuvad arved Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid "ostjatelt laekumata arvete" kontot ei vähendata. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud arvete summa kajastatakse eraldi kontol "ebatõenäoliselt laekuvad arved". Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend: D- arvelduskonto D- ebatõenäoliselt laekuvad arved K- ostjatelt laekumata arved K- kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest Nõuded tuleb arvata lootusetuteks ja bilansist välja kanda, kui nõude laekumine on
Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Vara omatakse tänu oma majandustehingutele minevikus. Bilansis kajastatud vara koosneb asjadest ja õigustest, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses ja mis tõenäoliselt osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Liigitamine põhi- ja käibevaraks toimub kasutusea ja/või soetusmaksumuse järgi. Kohustus raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Võla määravaks tingimuseks on see, et ettevõttel on mingi kohustus kellegi kasuks: kas maksta või rahuldada muul moel teise ettevõtte nõudmised vastavalt seadusele või lepingule. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest
Ning väljendatakse: · mass: kilogrammis, grammid tonnid. · pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid · maht: liitrid, kuupmeetrid, · neljas: pindalapõhine Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse. Raamatupidamisarvestus haarab kõiki majanduslikke tehinguid mis toimuvad igas ettevõtte töölõigus. Raamatupidamine on kõike hõlmav ja katkematu arvestus mis on rangelt dokumenteeritud. Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks.
Piiramatu kasutusajaga põhivara on: maa, kunstiteosed ja raamatukogud. KOHUSTUSED Bilansis kajastatud kohustused on aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, mis tõenäoliselt nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata. LÜHIAJA LISED KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused esinevad bilansis kaheksa põhirühmana: 11. Võlakohustused 12. Ostjate (tellijate ) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 14. Mitmesugused võlad 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Bilanss, kasumiaruanne 2 Triin Muulmann 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajaliseks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi;
järjestuses algdokumendilt. Varaobjekt - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku kasu. Varaobjekt võib kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektide kajastamisel tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kohustis (liability) raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustus (obligation) vajadus või vastutus tegutseda või käituda kindlal moel. Praktikas kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses. Tulum (gain) mittepõhitegevuslik tulu, mis tekib majandusüksuse ebaregulaarsetest majandustehingutest. Tulu (income, revenue) on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara).
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest.
teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E)
millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
Ning väljendatakse: mass: kilogrammis, grammid tonnid. pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid maht: liitrid, kuupmeetrid, neljas: pindalapõhine Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse. Raamatupidamisarvestus haarab kõiki majanduslikke tehinguid mis toimuvad igas ettevõtte töölõigus. Raamatupidamine on kõike hõlmav ja katkematu arvestus mis on rangelt dokumenteeritud. Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks.
teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E)
teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E)
teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E)
..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside (ettevõttest) väljaminek. Omakapital (netovara) on jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
· Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega.
kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena. Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite omavahelisel usaldusel
Piiramatu kasutusaeg- maa. Kohustused on laenuks võetud vahendid, need on kolmandate isikute nõuded mille kustutamise eest vastutab ettevõte oma varaga. Kohustused liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks kohustusteks lühiajalised tuleb tasuda tavaliselt käibevarade arvelt 1a jooksul. Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi
Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed), kontorid, laod. Immaterjaalse põhivara hulka kuuluvad - patendid, litsensid, kaubamärgid, autoriõigused, firmaväärtus jne Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses Tulude ja kulude eristamine võimaldab välja tuua ettevõtte tulemuslikkuse Bilansivõrrand
........................................................................19 4.1 Laenud......................................................................................................................... 20 4.2 Maksunõuded.............................................................................................................. 20 2 4.3 Võlad........................................................................................................................... 21 5. OMAKAPITALI ARVESTUS........................................................................21 5.1 Tulude ja kulude arvestus............................................................................................ 22 .............................................................................................................................23 6. ARUANDLUS...
Konsolideerimisgruppi kuulub AS Tallinna Lennujaam tütarettevõte AS Tallinn Airport GH, kelle tegevusalaks on õhusõidukite maapealse teenindamise korraldamine Tallinna lennujaamas. Äriühingu asutas AS Tallinna Lennujaam 28.12.2005. aastal eesmärgiga muuta paindlikumaks partnerite vahelist teeninduskvaliteeti ja kindla sooviga tagada õhusõidukite maapealse teenindusega tegelevate firmade õiguste ja kohustuste haldamise jätkusuutlikus Tallinna lennujaamas ja pidada lahus tulusid ja kulusid lennujaama põhitegevusest. Ettevõtte visioon on areneda 2015. aastaks tuntud ja tunnustatud lennutranspordi sõlmeks Põhja-Euroopas. Firma missiooni kohaselt töötab AS Tallinna Lennujaam kliendikeskse, kvaliteetset teenust osutava ja efektiivselt majandava äriühinguna, mille eesmärgiks on saavutada klientide rahulolu ja äriühingu kasumlikkus. Ettevõte väärtustab: · koostöövalmidust tahet ja oskust osaleda tulemuslikult ühistegevuses
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
Üksikisiku tulumaks 6 537 6 878 Erisoodustuse tulumaks 90 Sotsiaalmaks 14 528 15125 Kohustuslik kogumispension 679 Töötuskindlustusmaksed 1 831 404 Ettemaksukonto jääk 4 273 4 528 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 273 57 274 4 528 70 720 Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (antud laenud ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
Põhivara kokku 30 829 31 794 VARA KOKKU 109 570 94 916 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 18 697 19 231 Võlad tarnijatele 34 450 17 429 Muud võlad partneritele 3 721 3 446 Klientide ettemaksed 8 951 4 425 Lühiajalised kohustused kokku 65 819 44 531 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 12 648 15 377 Võlad tarnijatele 199 215
1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2. kulukohtade arvestus peab selgit., millistes e/v struktuuri või põhitegevuse protsessi osades eri- nevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeld. üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes; 3. kulukandjate arvestus peab selgit., millises mahus on e/v erinevate kuluobjektide tarvis kulusid tehtud. Võimald. võrrelda eri kuluobjektide tulemusi (nt. toodete omahinda) ja selle alusel suunata e/v erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. 1 Efektiivne kuluarvestuse süst. tagab õigeaegse, kvalit. ja läbipaistva ülevaate kuludest, mille tule- musena luuakse eeldused eesm. tulen. põhjend. juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Neid aluseid seost. teiste e/v eksist. vajal
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse
keskmiste ja väikeste aktsionäride hulgas (need aktsiad pole juba nii atraktiivsed kuna lähevad kallimaks ja on seotud riskidega võib muutuda vähekaubeldavaks). Selleks, et aktsiate atraktiivsust tõsta, võib teha ,,splittimist" siis vähendatakse nimiväärtust. Näiteks: 1000.- kroonised aktsiad vahetatakse välja väiksema väärtusega aktsiate vastu samas summas (10tk 100.-/aktsia). ,,Splittimisega" ei vähene aktsiakapital. Kui firmal tekkib vajadus aktsiakapitali vähendada, siis selleks on 2 erinevat võimalust: - olemasolevad aktsiad vahetatakse välja väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu ning seega väheneb aktsiakapital. Seda saab teha siis, kui on täidetud kõik nõuded esitatavad aktsiaseltsile (näiteks: aktsiakapitali minimaalne nõue on 400 000.- krooni ning enam vähendada ei saa). - Teine võimalus on tühistada osa ringluses olevaid aktsiaid ja nii vähendada aktsia
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
annaabi.ee 
