Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Õppejõud Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 061372 Variant 22 Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kuju ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: - Kopeerige eelmises ülesandes tehtud detaili skeem ja arvutusvalemid antud vihikusse - Koostada valemid, mis võimaldavad leida: a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali koguse ja maksumuse antud materjali margi jaoks c)
Tallinna tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Kodutöö aines Komposiitmaterjalid .................. ............ Tallinn 2008 Kodutöö 1 1.Arvutage maksimaalne võimalik teoreetiline maht Q. Ringi raadius- r Keskmise ristküliku serv- 2r Suure ristküliku serv- a Leiame suure ruudu pindala: a = 16r 2 S km = a 2 = ( 16r 2 ) 2 = 16r 2 Leiame armatuuri pindala: S ruut = 2r × 2r = 4r 2 S ring = 2 r 2 S A = 4r 2 + 2 r 2 S A 4r 2 + 2 r 2 Arvutame maksimaalse võimaliku teoreetilise mahu Q = = = 0,64 S km 16r 2 2. Arvutada suhe R/r, kui Q=0,5 (50%) Mahuga Q=0,64 on R/r= ~0 0,5 Q 0,64 0,5
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
.......................................... 65 2.5.1. Lõikeprotsessi üldpõhimõtted..................................................................................................... 65 2.5.2. Lõikamise põhiprotsessid ........................................................................................................... 66 2.5.3. Mittetraditsioonilised töötlusmeetodid ........................................................................................ 71 2.6. Pulbermetallurgia............................................................................................................................... 72 2.6.1. Pulbertoodete valmistamine ....................................................................................................... 72 2.6.2. Pulbermaterjalid ......................................................................................................................... 73 3. ELEKTRIMATERJALID............................................
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
annaabi.ee 
50 punkti
~ 7 lehte
41 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid