kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mitmete taimede puruga, lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati paistekakkusid. 4. Hapendatud rukkileiva tulek Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal. Mandrigermaanlastele jäi selline leib esialgu võõraks, kuid hiljem hakkas talurahva hulgas levima. Eestis asendas hapendatud rukkileib odraleiva II aastatuhande alguses (11. sajandil). Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli igati tulusam ja toitvam kui odraleib. 5
võimalus hakata puhtast rukkijahust leiba küpsetama. Kui veskites sai hakata jahu sõeluma ja erisuguseid jahusorte valmistama, tekkis leivaküpsetamise alal vajadus ja soov leida parimaid võimalusi eri jahusortidest leibade valmistami-seks. Nii hakati sel ajal esmakordselt valmistama pühadeks rukkipüülist peenleiba, mille valmistamiseks osa püülijahust keeva veega töödeldi. Alles kolmandal päeval sai sellest keedust taina segada. Selliselt valmistatud leivad olid hea pehme sisuga ja magushapu maitsega. 19. sajandi viimasel kümnendil hakati ka täisterajahust leibasid tegema sellise tehnoloogia abil. Needki leivad olid kohevad ja magushapu maitsega, eriliselt krõbeda koorikuga ja seisid kaua värskena. Muutused toimusid küttekollete ehituses. Kui varem tehti maal ümara või ovaalse põhiplaaniga kerisahi, siis nüüd rajati suuremad nelinurkse põhjaga (põrandaga) küttekolded, millele laoti pärast süte koristamist hapendatud tainast vormitud
See on kliirikas jäme jahu. Värvuselt hallikasvalge. Kasutatakse täisteraleibade valmistamiseks. Rukkijahu, (tüüp 997) 7. Kuidas jaotatakse rukkijahust valmistatud leibu? Rukkijahu sisalduse järgi: - Rukkileivad - rukkijahu sisaldus >90% (rukkijahu %-määra arvestus kasutatava jahu koostise suhtes) - Rukkisegaleivad rukkijahusisaldus 50,1-89,9% Rukkijahusordi järgi: Peenleivad rukkipüülijahust keeduga valmistatud magushapud leivad Retsepti järgi: - tera- ja seemneleivad väh 8% jahu kogusest mitmesuguseid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ja jämeduses. - lisanditega leivad sisaldavad aedvilju, puuvilju, liha jm - koorikleivad õhukesed, pikisuunas lõigatud tooted 8. Jahu kvaliteet Organoleptilised näitajad on lõhn, maitse ja värvus; Füüsikalis- keemiliste näitajate alla kuuluvad kleepvalk, niiskusesisaldus, happesus, mineraalainesisaldus ehk
........................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8 2.1Kaubamärk Leibur ajalooline areng............................................................................8 2.2Leiburi saavutused konkursil “Eesti parim toiduaine”:..............................................9 2.3Tootevalik..................................................................................................................11 2
Tortellini - täidetud, kuivatatud pastad Ditali - sõrmuspasta Orzo, rissoni - riisipasta Leiva-saiatooted *Leib - üldnimetus rukkijahust pagaritoodetele *Traditsioonilise kõrval pärmi ja kuiva juuretisega kääritatud rukki-nisujahust tooted, samuti koorikleivad *Liigitatakse: *kuju järgi *jahu järgi *valmistamistehnoloogia järgi *päritolumaa järgi *Vormileiva tainas pehmem kui põrandaleiva oma (happesus kõrgem, konsistents poorsem, sisu niiskem)
Juuretis ja keedused Iseseisevtöö Lauri Rosin Juuretis Juuretis kujutab ennast kääriva seguna. Juuretises on nii piimhappe kui alkohoolne segu, seega toimub juuretises üheaegselt piimhappe kui ka alkohoolne käärimine. Oluline on, et juuretisse ei satuks jahuga või õhust liigselt võõrbaktereid ja metsikuid pärmseeni, mis võivad toote rikkuda Juuretise valmistamine Toimub kahes etappis, kultiveerimine ehk aretustsükkel ja tööstuslik tsükkel Algjuuretise saamine, kultiveerimine ehk aretustsükkel Algjuuretis saab mitut moodi 1. jahust ja veest segu valmistamine; 2. emajuuretise ehk starteri lisamine, tavaliselt kasutatakse selleks käärinud juuretist või puhast juuretise kultuuri; 3. juuretise kääritamine, olenevalt kasutatud tehnoloogiast võib see võtta aega 10–30 tundi. 1. etapp Aretustsükkel
Palju jõudu ja indu! Töövihiku koostaja: Meeri Talv 4 MEIE LEIVA AJALUGU 3000 2500 aastat tagasi Peamiseks kasutuses olevaks teraviljaks oli oder. Oli tuntud jahvatamine ehk terade peenendamine. Odraterad hõõruti algselt peeneks kividega või tambiti terad uhmris uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid. Leiutati taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri leivaahje. Nigela viljasaagi, sõdade ning näljahädade tõttu segati rukkileiva taignasse palju aganaid
Kuna Eestis puudub siiani kindlasuunaline põllumajanduspoliitika, siis tulenevad sellest ka raskused toiduainete tootmises ja vastava kaubanduse arendamises. Sellegipoolest on toiduainetööstus Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimesele ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Eesti toiduainetööstus jaotatakse allharudeks: 2 LEIBUR Leibur on Eesti lemmikleibade küpsetaja aastast 1762. Juba 247 aastat on Leibur teinud leiba kohalike traditsioonide ja retseptide järgi Eesti tarbija toidulauale. 2.1 Ajalugu 1762 novembris ostis linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna krundi koos kahekorruselise kivimajaga ja asutas sinna pagaritöökoja. Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis. 1899 rajati sõjaväe leivatehas tehas nr 3.
..........2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev .....................................................................................................................................................6 6. Premia ................................................................................................................................................... 8 7. Felix .....................
ettevalmistamine; retsepti järgi taigna valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Pagar peab oskama kasutada tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta peab oskama iseseisvalt oma tööd organiseerida ning olema võimeline meeskonnatööks. Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari töö eeldab soovi valmistada kvaliteetseid pagaritooteid. Vajalik pidev erialane enesetäiendus Antud kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse riikliku õppekava koostamisele ja teistele erialakoolitajatele. Pagar I kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 6
Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib muutuski kuni XVIII sajandini üldtunnustatuks. Siis aga siirdusid nii mõnedki suurrahvad saia juurde. Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Rukkileib on igapäevane toit, seda süüakse rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. Eestis leib on rukki- või nisujahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist. Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Leiva Keemiline Koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu. Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva. Lisaks sisaldab rukkijahu palju organismile väga vajalikke mineraalaineid ( kaaliumit,
Küpsetamiseks sobiv temperatuur on 210-220°C ja küpsetusaeg 18-20 minutit. Tooteid võib valmistada ka eelmisel päeval ja hoida sügavkülmas või külmkapis. Sellisel juhul suurendatakse pärmi kogust ja lisatakse taignaparandajat. Tooted peavad seisma külmas kilega kaetult. Peale külmkapist 17 väljavõtmist lastakse toodetel seista toatemperatuuril ja seejärel kergitatakse kerkekapis. Viini taignast saiu võib valmistada väga erineva kuju ja suurusega. Samuti kasutatakse palju erinevaid täidiseid. Valmistooteid võib viimistleda puuviljadega, zeleerida, glasuurida ja kaunistada erinevate puistetega GROISSANTTAIGEN CROISSANT TAIGEN 1 2 Nisujahu 3000 2200 Westfalia Back 200 100 Vesi 1800 1000 Pärm 180 100
Küpsetamiseks sobiv temperatuur on 210-220°C ja küpsetusaeg 18-20 minutit. Tooteid võib valmistada ka eelmisel päeval ja hoida sügavkülmas või külmkapis. Sellisel juhul suurendatakse pärmi kogust ja lisatakse taignaparandajat. Tooted peavad seisma külmas kilega kaetult. Peale külmkapist 17 väljavõtmist lastakse toodetel seista toatemperatuuril ja seejärel kergitatakse kerkekapis. Viini taignast saiu võib valmistada väga erineva kuju ja suurusega. Samuti kasutatakse palju erinevaid täidiseid. Valmistooteid võib viimistleda puuviljadega, zeleerida, glasuurida ja kaunistada erinevate puistetega GROISSANTTAIGEN CROISSANT TAIGEN 1 2 Nisujahu 3000 2200 Westfalia Back 200 100 Vesi 1800 1000 Pärm 180 100
Kehvikud kasvatasid rukist ja seetõttu söödi põhiliselt rukkileiba. Keelejuht Irina Artamanova rääkis sellest nii: Iseloomulik on see, et alati enne leivategemist sõelutakse jahu. Nähtavasti ei jahvatata vilja kuigi peeneks ja alles hiljem, olenevalt sellest, mida tahetakse valmistada, sõelutakse jahu läbi vastava jämedusega sõela. Kuna sõelumisega läheb palju jahu kaduma, ei tihka vaesemad inimesed jahu raisata ja eelistavad jämedamast jahust leiba. Leib tehakse hapendatud taignast. Hapendamiseks kasutatakse juuretist tshapaftuma, mida hoitakse tavaliselt samas nõus, kus tainast tehakse: Juuretise hoidmiseks on olemas ka spetsiaalne savikauss kurtsjaga. Tänapäeval hoitakse juuretist klaaspurgis. Leiba tehakse puust leivakünas. Leivategemise ajal asetatakse ta ahju peale (kashlangso) või väikesele pingikesele (veshkidjem) ahju lähedale, et säilitada püsivat soojust. Leivaküna. Mordva ANSV Kovõlkino raj. Elamu ahi pena kud. Mordva ANSV Valgapino k. E
Alles 19. sajandi keskel tekkisid esimesed mehhaniseeritud leivatehased. Rukis kasvatati Eesti põldudel, nisu veeti sisse Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist. Varasemal ajal tunti odrajahust leivatooteid (käkid, karaskid, kakud), hapendatud rukkileib sai tuntuks arvatavasti alles 2. aastatuhande esimestel sajanditel. Algselt, kui taludes olid suured ahjud, tehti ümmargusi 5–6-kiloseid leibu, 19. sajandi lõpul võeti kasutusele uued ahjud ja leivad muutusid väiksemaks (3–4 kg) ning kujult ovaalseks. 1920.-1930. aastatel kaalusid suuremad taluleivad 4 kg ja väiksemad 2 kg. Nädalas oli 1–2 leivategu ja korraga tehti olenevalt pere suurusest varasemal ajal 8-15 leiba ja 19. sajandi lõpul 6–10 leiba. Viljapuuduse korral lisati leivale aganaid, kuivatatud sõnajalgu, noori ohakaid, kaseurbi jm taimi. eivategu on suur kunst, mis vajab kogemusi nii leivavilja valimisel ja taignateol kui õige küpsetuskuumuse tagamisel leivaahjus
Käärinud taigen on · 2,5 korda mahult suurenenud · peale käega taignale vajutamist tasandub lohk pikkamööda · taigna pind on kumer · taignal on meeldiv piirituse lõhn. Lõpuni käärimata taigen on · tihke · puudub kumerus · tasandub peale käega vajutamist kiiresti Ülekäärinud taigen · ei tasandu peale käega vajutamist · taigna lõhn on ebameeldiv, hapu · töötlemisel taigen rebeneb · on halb vormida. Õigesti käärinud taignast valmistatud toodetel on kohev struktuur, ilus välimus ja meeldiv maitse. Lõpuni käärimata taignast küpsetatud toodete kooruke on kaetud tumedate plekkidega. Ülekäärinud taignast tooted on 11 lamedad, vormitud, halva maitsega. Eelkergitusega valmistatud pärmitaigna Eelised: · Tooted jäävad suure mahuga, ühtlase poorsusega. · Tooted püsivad kaua värskena.
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde
laupäevaks ja kolmapäevaks. Odratoidud kuulusid ka mitmete kalendritähtpäevade juurde, nt tanguvorst oli kindel jõulutoit. [] Odrajahust küpsetati hapendamata karaskit, mille taigen segati peti, rõõsa või hapupiima kuid ka vere, verevorstide keemise leeme või supivedeliku sisse, mis tegi taigna kohevamaks. Jämedast nisujahust või odrajahust tehti õllepärmiga kergendatud sepikut. Mulgimaal oli sellele lähedane rõõsa piima või koore sisse tehtud taignast rõõsk, Kagu-Eestis vatsk, kuhu lisati ka lihatükke, seeni, tanguputru. Kõik need leivad olid aganaleivaga võrreldes maiusroad, mida tehti pidupäevadeks või tähtpäevadeks, pühapäevaks või laupäeva õhtuks. [] Pudrud ja leemed (supid) olid samuti tavalisemad igapäevased toidud. Tanguleemele lisati ka piima, naereid, kaalikaid. Tangupudrule pekitükke, rasva, piima, herneid, ube, kapsaid jm. Jämedast odra-, harvem kera- või rukkijahust keedeti veega paksemat putru või
Selle tulemusena on ostjateni jõudnud näiteks firma enda toodetud jogurtist valmistatud jogurtijäätis Dixi, küpsisejäätis Raks, samuti Musi, Vanilla Ninja, Trull, Koorejäätis ja paljud teised jäätisesõprade lemmikud. Tuleb rõhutada, et kogu Balbiino tootmistegevus baseerub enamjaolt kodumaisel toorainel. Balbiino põhitoorained koor ja või pärinevad Eesti tootjailt. Lisaks jäätise tootmisele turustab AS Balbiino mitmesuguseid sügavkülmutatud toidukaupu. Siingi on sortiment aastate jooksul oluliselt laienenud. Balbiino turustab nii Euroopas kui Eestis selliste nimekate külmutatud toiduaineid pakkuvate ettevõtete toodangut nagu Farm Frites, Hortex, Frenzel, Hiiu Kalur, Uvic, Marjmaa talu, Viiberg jt. Lisaks kuuluvad Balbiinole Culinare, Härmavilja ja Marine kaubamärgid. Lisaks igapäevatööle on Balbiino jaoks juba aastaid tähtsalt kohal olnud heategevus. Prioriteediks on muidugi lapsed ja noored. Lisaks Tallinna Lastehaiglale toetatakse
5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti): · Rukkipüül - kõige peenem jahvatis, jahvatatud on ainult tuuma osa · Rukkikroovjahu - idusid ja kesti on 1214%, · Rukkilihtjahu - alles on 2225% kestadest ja idudest · Täisterarukkijahu - ukkiterad jahvatatakse koos kestade ja idudega. 2. Linnasejahu - saadakse kasvama läinud ja seejärel kuivatatud ning jahvatatud teraviljast, nimetatakse punaseks linnasejahuks. Riisist saadavad tooted (vt. punkt 11) Maisist saadavad tooted: 1. Maisijahu 2. Maisimanna ehk polenta - saadakse maisitangu peenestamisel. 3. Maisitärklis (maizena) valge ja krudisev 4. Maisitangud - saadakse maisituumade purustamisel ja lihvimisel 5. Maisihelbed - söögivalmis hommikueine Tatrast saadavad tooted: 1
Tallinna Teeniduskool REFERAAT JAHU TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad. Ka neid hõõruti, segati veega ning valmistati kuumadel kividel kooke. Umbkaudu samaga tegeletakse ka tänapäeval: täieneb vaid terade töötlemise tehnika, jahvatuse kvaliteet, muutuvad keerulisemaks küpsetiste koostisosad, kuid lõppude-lõpuks on ikkagi jahu see, mis määrab meie küpsetiste väljanägemise, maitse ja aroomi. Olenevalt kultuurist, millest j
sisu suurema poorsusega ja seisab kauem värske. Sai on pagaritoode, mille põhikoostisosa on nisujahu T 550, joogivesi, presspärm, keedusool , toiduõli, suhkur, jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Teradega leibade ehk teraleibade valmistamiseks kasutatakse erinevaid rukkiterasid: idandatud, pressistud, töödeldud või ka nisuterasid, kaera-, nisu- ja rukkihelbeid. Teraleivad on tervislikud leivad, mille kiudainesisaldus on kõrge, kalorsus madal ja seisavad kaua värsketena. Rukkileib küpsetatakse veest ja rukkijahust. Leiva valmistamisel on kõige olulisem juuretis, mis annab leivale maitset, mõjutab struktuuri ja säilivust. Leiva valmistamine 1) kõige pealt valmistatakse tooraine 2) siis segatakse taigen 3) toimub kergitamine 4) vormimine 5) järelkergitamine 6) küpsetatakse pritsides eelnevalt veega 7) jahutamine, pakendamine Jaotus jahu järgi:
· Rukkileiva küpsetamisel kasutatakse juuretist 2. Taigna valmistamine · Vedela juuretisega-(osa jahu ja piimhappe bakterite puhaskultuurid) · Keeva veega- (osa jahu, mis on segatud linnastega, valatakse üle keeva veega) · Eeltaignata kergitus · Eeltaignaga kergitus- mida magusam sai, seda olulisem on kergitus 3. Taigna jaotamine ja kuju andmine 4. Küpsetamine 5. Toodete jahutamine LEIVA-, SAIATOODETE SORTIMENT .......................................... .......................................... .......................................... .......................................... .......................................... 6 .......................................... .......................................... ..........................
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kaia-Liisa Peek EESTI LEIVATÖÖSTUS Õppekäigu aruanne Juhendaja Lilija Suburg Tartu 2014 Sisukord 1. Ettevõtte nimetus 2. Ettevõtte tegevusvaldkond 3. Ettevõtte kliendirühmad 4. Ettevõtte suurus,ruumide paigutus ja kirjeldus 5. Toodangu sortiment,kogused 6. Nimeta võimalikud töökohad ettevõttes 7. Tehnilise varustatuse iseloomustus 8. Millised on ettevõttes töö tingimused 9. Too välja kondiitritöö positiivsed ja negatiivsed küljed 10. Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta 11. Kas sa tahaksid olla sellise ettevõtte praktikant või töötaja? 2 Sissejuhatus Eesti Leivatööstus on traditsiooniliste leiva ja pagaritoodete valmistaja
veega varustamise korraldamisel. 3.1 Tooted Joogivesi SAKU LÄTE saab alguse kvaliteetse veega põhjaveehorisondist. USA villimistehnoloogia tagab joogivee kõrge kvaliteedi. Ühekordsete korkide kasutamine garanteerib toote autentsuse ning tagab SAKU LÄTE vee pikaajalise säilimise. Vesi võib säilida kvaliteeti kaotamata kuni 6 kuud. (Saku Läte koduleht: http://www.sakulate.ee/) 4 KAUBAMÄRK LEIBUR Leibur on Eesti lemmikleibade küpsetaja aastast 1762. Juba 247 aastat on Leibur teinud leiba kohalike traditsioonide ja retseptide järgi Eesti tarbija toidulauale. 1762 novembris ostis värske linnakodanik Julius Valentin Jaesch Tallinna vanalinna krundi koos kahekorruselise kivimajaga ja asutas sinna pagaritöökoja. 1914 tootmisel hakati kasutama elektrit. 1962 moodustati Tallinna Leivakombinaat.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Fazer Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................3 FAZERI VÄÄRTUSED JA LOOME MAITSE ELAMUSED..4 FAZERI TOOTED....................................................5 MINU PERE EELISTUSED.........................................6 RUKKILEIVA AJALUGU..........................................7
........................................................... 2.1 Kalevi ajalugu................................................................................................................... 2.1.1 Olulisimad aastad Kalevi ajaloos.............................................................................. 2.2 Tooted............................................................................................................................... 3 EESTI PAGAR......................................................................................................................... 3.1 Ajalugu............................................................................................................................. 3.2 Tooted............................................................................................................................... 4 VIRU RAND.................................................................
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-09 Käärimisprotsess toiduainetetööstuses Keemia Koostaja: Triinu Nööri Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Käärimine.......................................................................................................4 Etanoolkäärimine...........................................................................................4 · Veinide valmistamine.........................................................................4 · Koduõlle valmistamine......................................................................5 Piimhapekäärimine........................................................................................5 · Hapukoor
TOORAINETE ÕPETUS PIIM PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma
Seejärel antakse sarvekese kuju. Määrida munamäärdega ning puistada peale seesamiseemneid. Asetada kerkima ning küpsetada. 3.3Pitsakeerd Ristkülikuks rullitud taigen määritakse ühtlaselt ketšupiga. Valmistada täidis. Segada omavahel ananass, sink, juust, ketšup ja oregano. Taigna pind katta täidisega ning keerata rulli. Tükeldada terava noaga paraja kaaluga tükid ja vormitakse. Määrida munamäärdega. Kergitatakse ning küpsetatakse 3.4Kirsistruudel Ristkülikuks rullitud taignast lõigatakse 12 ja 14cm laiused ribad. Taigna ääred määritakse veega, et ülemine kiht paremini kinni jääks. Riba keskele täidetakse kirsitäidis. Teisele taignaribale tehakse spetsiaalse vahendiga lõiked. Riba tõstetakse täidisele. Alumine ja ülemine riba surutakse kinni, servadele tehakse lõiked. Küpsetada. 3.5Viini-puuviljasai Ristkülikuks rullitud taigen(3mm) lõigatakse 10x10 ruutudeks. Iga ruudu nurkadesse tehakse lõiked. Välimised ruudu nurgad tõstetakse keskele kokku
2.3 Pagari- ja kondiitritooted. Pagaritoodeteks peetakse leiba ja saia. Leiva põhitooraineks on rukkijahu, millele lisatakse teisi tooraineid. Põhilised rukkijahud millest leibu valmistatakse on täistera-, rukkikroov- ja rukkipüülijahust. Veel kasutatakse leivatööstuses kaera-, odra-, maisi-, riisi-, soja-, tatra- ja hirsijahu, päevalilleseemneid, seesamiseemneid ja linaseemneid. Valmistamisel kasutatud jahu järgi jagatakse leivad: Peenleib tehakse rukkipüülijahust. Rukkileib tehakse rukkikroovjahust. Täisteraleib rukki täisterajahust Rukki nisusegujahust leib. Erinevate teraviljasegudega leib. Kuju järgi jagatakse: · Vormileib; · Põrandalei; · Koorikleib; · Näkileib. Sai - Saia põhikoostisosaks on nisujahu, joogivesi, presspärm, keedusool, toiduõli, suhkur ja jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Saiatoodeteks on: · Magedad saiad;
jahtuda. Ainult puuviljatäidisega valmistatavate toodete puhul määritakse täidis soojale põhjale, siis liituvad põhjad paremini. LIIVATAIGNA JA MURETAIGNA VEAD VIGA PÕHJUS * taigen ei ole plastiline * rasvaine liigselt sulatatud * küpsetamisel valgub rasvaine välja * toorained liiga soojad * valmis küpsetatud tooted rabedad ja * tooted vormiti soojast taignast murenevad * taigen venib, rullimisel tõmbub kokku * taignas on palju jahu ja vedelikku ning vähe rasvainet * valmis küpsenud toode vähese mahuga * taigent segati liiga kaua * toode kohati põlenud * taigen oli rullitud ebaühtlaselt * tooted väga rabedad * munade asemel lisatud ainult munarebud * tooted kõvad ja klaasjad * munade asemel lisatud ainult munavalget
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
