KOOPAMAALID Referaat Üldine Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks seda tehti, ei oska tänapäevanigi keegi öelda. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega
KUULSAD KOOPAMAALID LASCAUXI JA ALTAMIRA KOOBASTES Uurimistöö 10.R Juhendaja: õp. 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.MIS ON KOOBAS? 4 2. ALTAMIRA 5 2.1. Altamira koopad 5 2.2. Koobaste asukoht 5 2.3. Koopamaalide avastamislugu 6 2.4. Koopamaalid 6 2.5. Muinsuskaitse ja muuseum 8 3. LASCAUX 10 3.1. Lascauxi koopad 10 3.2. Koobaste Asukoht 10 3.3. Koopamaalide avastamislugu 10 3.4. Koopamaalid 11 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum 12 4. PILDIMATERJAL 13 4.1. Altamira13 4.2. Lascaux 14 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 2 SISSEJUHATUS Ma ei ole eriti suur kunstihuviline, kuid juba varem telekas näidatud saated panid imetlema ürgaja inimeste andekust. Pole ju tegemist ainult söekriipseldustega, vaid on osatud kasutada värve ja on suudetud joonistada niivõrd püsivaid pilte.
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse
6. klass Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus. Värvidena on kasutatud musta (süsi), valget (kriit), punast ja kollast (ookermullad). Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit.
korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa. Enamasti on tegu kujunditega kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Sellest ajast on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit
vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Ürgaja kunst. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just
Aja jooksul töötlus paranes: kirves muutus õhemaks ja selle servi töödeldi paremini õhukeste kildude äralöömise ehk retussimise teel. Pihukirveste kõrval kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks mitmesuguseid lamedaid tulekivilaaste. Alguse sai kildtehnikas tööriistade valmistamine suurema tulekivitüki küljest äralöödud laastudest. Üheks esimeseks, kes Saint-Aceulis kaevas oli Boucher de Perthes 19. sajandi I poolel. Tema leitud kivikirved said vastuolulise reaktsiooni, sest tollal ei oldud veel kindlad inimkonna suures vanuses ning mõned kirikutegelased süüdistasid Boucher de Perthesi selles, et ta oli leitud pihukirved ise valmistanud. Hiljem kaevasid seal ka teised ning leidsid omakorda kivist tööriistu, peamiselt pihukirveid. Saint-Acheulist saadi esmakordselt tõendeid varajasest inimasustusest Euroopas. Teadlased vaidlevad selle üle, kas H. erectus oskas kasutada tuld. Kõige noorem ja vähem vaieldav jälg tuletegemisest H
neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid) Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine: * kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi, põtru * edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks * Altamira koobas (PõhjaHispaania, 15 000 aastat tagasi) esimene koopamaalide leid * LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi) MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu) * inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes; jätkatakse küttimist ja korilust Näiteks * Jeeriko (Palestiina, 8 at eKr) vanim kiviasuk. majad: ümmargused väikesed hütid linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID:
makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Puudusid roheline ja sinine värv · Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
Neandertallased pidevalt kaklesid ega suutnud kollektiivis elada ning olid metsikud ja hirmsad. Neandertallase kolju teistsuguse kujuga – tingitud jääaja külmast õhust, ellu jäid need, kel oli aju paremini kaitstud külma eest. Sissehingatav õhk ei tohtinud ulatuda ajuni. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik leida tõestust, et neandertallased olid hirmsad ja metsikud, kuid samal ajal on ka leide, mis vihjab neile, kui arenenutele. Arheoloogiliselt on uuritud Krapina koobast Horvaatias, kus on leitud jälgi neandertallaste üksteise söömise kohta. Neandertallaste muuseum Krapinas. Shanidari koobas Iraagis – neandertallased kui arenenud kombestikuga homoniidlased. Koopas avastati kaks naist ja üks mees. Kaevati 1990ndatel aastatel ja viidi läbi korrektselt ja detailselt kaevamised. Leiti varakevadiste lillede õietolmu ja tehti selgelt järeldus, et surnud kaaslaste jaoks oli auk kaevatud ja keha võis olla kaetud lilledega.
Miks hakkas inimene joonistama ? Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Religiooni tähtsus kunsti loomisel-> Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et
tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane inimene, e. homo sapiens sapiens (mõtlev inimene) ida ja kesk aafrikas. inimese otsesed esindajad on 150 000 - 200 000 aastat tagasi. euroopasse ilmuvad nad u. 40 000 aastat tagasi. euroopasse tulid nad hilja, sest ees olid neandertallased. paljud koopamaalid on seotud eelkõige tänapäevaste inimestega, mitte neandertallastega. kõige vanemad praegu teadaolevad kunstiteosed pärinevad lääne-austraaliast, sealsetest koobastest ja kaljudelt on leitud huvitavaid maalinguid. nende maalingute dateerimine pole täpne, kuna ei ole olnud võimalik kasutaa häid võtteid, arvatavasti 60 000 - 50 000 aastat vanad. euroopa teadlased vaidlustavad austraalia leide, kuna itaaliast ja hispaaniast on leitud väga vanu koopamaale
Tõenäoliselt viidi kujuga nii riitusi läbi, et ta oli käes, selle pärast ei olegi jalgu (?). Kõige värksem leid on Saksamaalt, koopast Hohle Fels, vanuseks on 35 000 a, leiti eelmisel aastal. Pea on kujutatud väga väikesena. Muidu on leiukohad Hispaaniast Siberini. Suurem osa on Ida poolt, teine kunstiliik, koopamaal jääb rohkem Lääne poole. Lõvipeaga mees Hohlenstein-Stadel, Saksamaa.. See sümboliseerib ehk meest, kel on ühiseid jooni jumalustega(?). Koopamaalid. Esimesed leiti Altamira koopast, koopa omaniku (Sautuola) tütar nägi ära, et seal olid piisonid. Sautuola leidis, et tegu kiviaegsete joonistustega, selle aja suured spetsialistid süüdistasid Sautuolat pettuses, alles pärast tema surma tunnistati, et tegu on paleoliitiliste joonistega. Suur osa Altamira piltidest on värvilised, kasutatud on punast, musta, pruuni ja valget värvi. Need maalingud annavad väga lihtsate joontega edasi loomade tõelisi omadusi
Värviliste kriitide abil saab luua pastellmaali. Tahvelmaalikunstis on kunstnikul võimalus kasutada paljusid võtteid. Sageli räägitakse koloriidist - sel puhul on maalil esinevad värvitoonid allutatud ühele põhivärvile. Hele-tumedus annab võimaluse teatud objekte heleduskontrastide abil rõhutada või ka mahendada. 2.1 Ürgaja kunst (koopamaalid, megaliidid, skulptuur) Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit
On ka erandeid, kus kujutatakse nägu. Hohle Felsi kujul on samuti suured rinnad, kuid pea on väga väike. Saksamaal on leitud ka lõvipeaga meeskujuke. Järgmine paleoliitiline kunst on seotud koopamaalinguga. Selles on teatavad regionaalsed erinevused Euroopas, lõunas peamiselt 14 koopamaalid, idas kujukesed. Lõunas on ka koopaid palju rohkem. Esimene koobas, kust maalingud avastati oli 1868. a Altamira koobas. Koopamaale on tihti avastanud lapsed. Koobaste vanus on vähemalt 15 000 aastat. Altamira koopad on kõige tuntumad. Peamiselt kujutati loomi, eriti piisoneid. Osa laes, osa seintel. Omaaegsed kunstnikud olid väga osavad, sest üksikute joontega andsid edasi nii looma kuju kui ka olemuse. Kasutati erinevaid värve (punane, ooker, süsi, muld). Edasi on antud ka ruumilist efekti. Kaljuseina looduslikke elemente kasutati, et loom tuleks võimalikult tõetruult välja
skemaatilisemateks ning lõpuks kujunes välja omamoodi märkide süsteem. Nii nimetatakse neid ürgajast säilinud koopajooniseid ka piltkirjaks. Paljude väikeste pildikestega anti edasi terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate austuseks. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide 2 leiukohtadeks on Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa) jt. Teiseks koopamaalide piirkonnaks on Uraali mäestik, kus tuntuimad on Kapovo koopa (Baskiiria) maalid. Koopamaalid on tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 ja 5, 5 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt, väga harva kujutati inimest
Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk kivile maalitud ja siis trükitud Kõigil neist on veel palju alaliike! o TARBEKUNST (Jaguneb materjalide järgi) Keraamika savist esemed Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiil Puitehistöö Disain et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj Moekunst Fotograafia Arvutikunst Videokunst 2. Kunsti tekkimine- koopamaalid, megaliitilised ehitised. Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba
Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest. Tingmärkide tähendus tekib kultuuris. Visuaalsed kujutised erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Eeldatakse, et visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse mõtlemise arenguga. 40 000 20 000
Materjal ning värvid, mida kasutati, olid pärit loodusest. Joonistused on instinktiivsed, tehtud enne, kui õpiti üldse tundma geomeetriat. Kunstiga tegelemise põhjusteks arvatakse olevat religiooni (ürginimese usundiks oli tõenäoliselt a n i m i s m , millega kaasnes m a a g i a , ning näiteks loomade kujutisi loodi maagilistel eesmärkidel), samuti vajadust end väljendada, üles märkida igapäevast elu ja jahirituaale.1 Kunstil oli tollal sümboolne tähendus, millega püüti nähtavale tuua nähtamatut. Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Ta hakkas õppima Lissaboni Tehnikaülikooli majandus- ja rahandusteaduskonnas ja lõpetas 1964, saades kokkuvõttes 20-pallisüstemis hindeks 16, mis on väljapaistev saavutus. 1. oktoobril 1963 abiellus ta Maria Alves da Silvaga, Lissaboni ülikooli lõpetanud saksa filoloogiga, kellega ta sai kaks last, Patricia ja Bruno. Kohustusliku sõjaväeteenistuse läbis Silva Mosambiigis, mis oli sel ajal Portugali asumaa, sõjaväeametnikuna Mosambiigi pealinnas Maputos, mis tollal kandis nime Lourenço Marques. 1966 asus Silva assistendina sellessamas teaduskonnas, mille ta lõpetanud oli. 1968 läks ta Yorki ülikooli, kus 1973 kaitses doktorikraadi majanduse alal. Ta naasis Portugali ning sai Lissaboni Tehnikaülikoolis 1974 abiprofessoriks, 1975 Portugali Katoliiklikus Ülikoolis professoriks, 1979 Lissaboni Uues Ülikoolis erakorraliseks professoriks ja lõpuks Portugali panga osakonnajuhatajaks. Ta on avaldanud teadustöid monetaarpoliika ja rahaliidu kohta.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
