Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse. Teeneline meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Arvatavasti on see kokkusattumus, aga Platonovi edukaimad aastad langesid täpselt kokku Loori kuulumisega koondisesse justkui sõltunuks edu Loori kohalviibimise faktist. Meenutagem. Loor võeti Liidu täiskasvanute esindusmeeskonda 1975
Sportlased poliitika hammasrataste vahel Elus käivad paljud asjad käsikäes, näiteks sport ja poliitika. Pärast teist maailmasõda, kus Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt, saabus Eesti sportlasetele raske aeg. Peale uue võimu saabumist, oli peaaegu võimatu Eesti sportlastel pürgida olümpiamängudele. Mis olid põhjused, et eestlaste seast valiti NSV Liidu koondisesse maksimaalselt kümme sportlast? Kes eestlastest pidid tundma valu, sest olid jäänud poliitilise hammasratta vahale? Punaste võimu ajal, ei saanud enam rääkida 30-40 eesti sportlase saatmisest olümpiamängudele, see arv jäi mitmeid kordi väiksemaks. NSV Liidu ajal sai keskmiselt seitse eesti sportlast spordimaailma suurimale võistlusele. Põhjuseid, miks paljudele sportlastele oli olümpiamängude uks suletud, oli palju. Ma tooksin välja kaks suurimat
silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse- meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge.
1.52,47 (1993), selili 50m 25,60 (1999) ja 100m 56,38 (1995), rinnuli 100m 1.04,53(1996), liblikat 50m 24,10 (2000) ja 100m 53,85 (1997), kompleksi 100m 54,22 (2000) ja 200m 2.03,63 (1993); 50m-m ujulas vabalt 50m 22,65 (2000), 100m 50,78 (1993) ja 200m 1.56,39 (1991), selili 50m 26,99 (1998) ja 100m 58,36 (1994), liblikat 50m 24,45 (2000) ja 100m 55,93 (1996), kompleksi 200m 2.07,86 (1991). Meistersportlane 1988. Kuulunud aastast 1987 Eesti koondisesse Eesti 1993. a. parim meessportlane. Tegelenud äriga. Elina Partõka Eesti ujuja. 178 cm, 63 kg. Õppis Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis. Hakkas ujumist harrastama 1994 a. Kohtla-Järve "Kalevi" spordikoolis ema juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a.
pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw! Zaiks laulja, Sven Sildnik, „Päike, mida sa õhtul teed“ 2003, „Null tolerants“ 2004, „Vägistatud jäämägi“ 2006, „Kutse“ 1997, „Torti ja aborti“ 2007 Kristiina Ehin- 1977 rapla, eesti luuletaja ja proosakirjanik, õppinud tartu ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele, töödanud õpetajana, kuulunud rühmitusse erakkond, laulnud ansamblis sinimaniseeli, abiellus Silver Seppaga,
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level
kord nelja aasta tagant.Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid.Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt).Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas
Ta kandis Eesti lippu nii 1994. aasta Lillehammeri ja 2002. aasta Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial. Ta valiti Eesti parimaks sportlaseks aastal 1988 ja Eesti parima võistkonna liikmeks aastal 1994. Töötas Dünamo instruktorina, Lillehammeri SK-s ja Eesti kahevõistluskoondise peatreenerina. Allar Levandi kuulub Eesti Tennise Liitu ja aastal 2001 sai ta Eesti Punase Risti III astme teenetemärgi. Levandi isa Anti on kuulunud aerutamises ja sõudmises Eesti koondisesse ja tegutsenud suusatreenerina ning ema Agnes kuulus omal ajal Eesti paremikku murdmaasuusatamises. Allar Levandi on abielus Anna Levandiga, kes on samuti sporditaustaga ning neil on kolm poega. Allikad: http://www.esbl.ee/biograafia/Allar_Levandi http://data.fis-ski.com/dynamic/athlete-biography.html? sector=NK&competitorid=35053&type=result http://et.wikipedia.org/wiki/Allar_Levandi
Lapsevanemad usaldasid teda väga. Aasta oli siis 2005, kui Karka andis välja raamatu Eesti käsipalli ajaloost. Ta kogus ise kõik materjalid kirja ja tegi raamatu. Kui näiteks oli kusagilt mingi allkiri puudu, siis tänu tema tutvustele sai kõik korda, alati. Teda valiti möödunud sajandi parimaks käsipallitreeneriks. Enno Karrisoo juhendas 50 aasta jooksul sadu poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi. Mõned neist jõudsid maailmaareenile, teised oma riigi koondisesse, kolmandad avastasid spordiarmastuse. Karkale pakkus medalite ja karikate kõrval vähemalt sama palju rõõmu teadmine, et lastest kasvasid inimesed, keda elu ja raskused suutnud murda. Karka helistas igal laupäeval Vikerraadiosse, et järgmise nädala sünnipäevalastele õnnitlused edasi anda. Ta tundis ju kõiki, kes olid vähegi kunagi alaga seotud olnud, ja raadio oli koht, mille kaudu tuttavateni jõuda. Öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole. Kuid paganama raske on kellelgi
Teiste seas alistati kaks korda 2:0 ka Tsehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale tutvustati nn. Eesti pallingut - bumerangservi. Esimesena sai 1969. a. kodustel Euroopa juunioride meistrivõistlustel (peeti Tallinnas) kuldmedali kaela Uno Tiit. Seda saavutust kordasid kaks aastat hiljem (1971) Barcelonas Viljar Loor ja Avo Tasane. Viljar Loor duubeldas oma kulla veel 1973. a. Voorburgis. Kaks aastat hiljem kuulus võidukasse N. Liidu juunioride EM-koondisesse Andres Karu (1975 München). Esimese õrnema poole esindajana jõudis tiitlivõiduni Marika Kasch, kes kuulus NSV Liidu võidukasse juunioride naiskonda 1979. aasta Madriidi EM-il. Hiljem on Euroopa juunioride meistriks kroonitud veel Jaanus Lillepuu (1982 Münchenis). Kraadi võrra kangemad medalid on aga ette näidata juunioride MM-il võidukasse NSV Liidu esindusse kuulunud Aare Salumaal (Colorado Springs 1981) ja Jüri Rohilaidil (Rio de Janeiro 1977)
Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine
CP klubisse. Tema edu Sporting CP-s märkas Manchester Unitede omanik Alex Ferguson ning ostis 18.aastase Ronaldo 12,4 millioni Inglise naela eest. Manschester Unitedes on ta alates 2003. aastast ja pole veel klubi vahetanud. Hetkel on Ronaldo 24 aastane ja on mänginud Manchester Unitede eest juba 196 mängu ja kokku 84 värava, mis pole paha parema ääreründaja jaoks. 2002. aastal võeti Ronaldo Portugali U-21 koondisesse ja mängis seal ühe aasta ning sai mängida ainult 2 mängu ja lüüa ühe värava. Peale seda võeti Ronaldo Portugali põhimeeskonda. Ronaldo on ka Eesti koondise vastu mänginud, 8.juunil2005.a A. Le Coq Arenal lõi Ronaldo ainsa 1:0 värava Eestile, mis jäi ka lõppseisuks. Euro 2004 sai Portugal finaali Kreeka vastu, kuid pidid võtma kaotuse vastu ning jääma teiseks. Peale 2004. aasta Euro 2004, sai Ronaldo ülemaailmselt kuulsaks. Tema väärtus järsku
S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991) "Nagu härjale punane kärbseseen" (1996) "Loomade peal katsetatud inimene" (1997)
Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest sügiseni ka võistlused . See röövis mu enamus aja , aga ma olin õnnelik . Ma jõudsin nii kaugele , et sain Eesti koondisesse. Peale trennis käimise käisin ka jõusaalis ja vabadel õhtutel ka jooksmas .Peale trenne sai ka väljakul tehnikat harjutatud . Lõpuks olin ma meistriliigas ja olin noorteliigas kapten , mis on minu jaoks suur asi . Praegu oma vigastuse tõttu ei mängi jalgpalli . Et ma jalgpalli ei mängi , ei täheda , et loobusin spordist .Käin ikka veel jõusaalis ja ka ujumas . Trennide asemel otsustasin tööle minna .Käin paar korda nädalas onu firmas tööl . Ta peab auto pesulat ja ma teen
aastast, ajast, kus läbisaamine eelmise treeneriga muutus halvaks, on ta treener Anne Mägi. A.Mägi iseloomustab Griti kui head ja lahket inimest, kes on eluaeg nooremate õdede eest hoolitsenud. Ta kardab, et kui Gritil Gretega tõeline konkurents tekib, laseb ta Gretel lihtsalt võita - on harjunud tegema nii, et teistel parem oleks. Grit lõpetas 2008. aastal Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ning alustas õppimist Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonnas. Alates 2005. aastast kuulub ta Eesti koondisesse. Gritil on ka noorem õde Grete, kel on küll Gritist väiksemad saavutused, kuid isiklikud rekordid on paremad kui Gritil omal ajal. Perekonnast on kergejõustikuga tegelenud ka nende ema Deivi, isa Jaanus, vanaema Aili ja vanatädid Helgi ja Milvi olid NSV Liidu või vähemalt Eesti tipptasemel kergejõustiklased, enamjaolt sprinterid. Holger Peel ütleb, et Grit koos oma õe Gretega ületavad andekuselt kõik siinmail seni nähtud mitmevõistlejannad, isegi veerand sajandit
koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha. Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine).Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4
märtsil 1974. a. Võrumaal. Contra on elanud ja kasvanud Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK). Contrast on saanud tema arvates tänu Vahur Kersna saatele luuletaja. Contra harrastab pikamaa jooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb tihti lugejatele. Esineb nii tihti kui võimalik raamatukogudes, koolides ja kirjanduskallakuga avalikel üritustel. 3 Contra Contra elab Urvaste vallas Lõuna-Eestis koos oma naise Airi ja kahe lapse Herberti ja Verneriga.
14. detsembril 1921. loodi Eesti Jalgpalli Liit, mis liitus 1923. aastal FIFA- ga ja 1992. aastal UEFA-ga Eesti koondise mängijad. Esimesse Eesti Jalgpallikoondisse kuulusid järgmised mängijad: R. Paal, G. Sepp, O. Silber, A. Pihlak, A. Kuulmann, E. Klaos, H. Paal, K. Ree, A. Prunn, O. Üpraus, E. Joll, R. Põder ja V. Tell. Osade mängijate jaoks oli see ainus mäng Eesti koondises, sest peagi leiti uusi ja paremaid mängijaid, keda võeti koondisesse. Enne II Maailmasõda oli Eesti koondises mänginud täpselt 100 mängijat. Paljud neist said ainult mõne mängu mängida, kuid Evald Tipner tegi lausa 67 mängu. Teised mängijad nii palju mänge ei mänginud. Kõige lähemale Tipnerile jõudis mängude arvuga Eduard Eelmaa, kes mängis 58 mängu ja lõi 21 väravat. Väravavaht Tipner tõrjumas. . 1923. aasta Eesti koondis Hetkel kuuluvad Eesti jalgpalli koondisse: M. Poom, R
märtsil 1974.aastal. Ta sündis Võrumaal Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Contra õppis Urvaste Algkoolis, Kuldre 9-klassilises koolis ja Antsla Keskkoolis. Pärast kooli viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Ta on töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes, olnud ka Urvaste postiülem ning Urvaste Valla Lehe toimetaja. Pärast seda aga vabakutseline kirjanik ja stsenarist ning kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja Eesti Kirjanike Liitu. Võib öelda, et Contra luuletajatee algas justnimelt Eesti ühest tuntust telemehest- Vahur Kersnast. Nimelt on Contra rääkinud, et Kersna on temast 11 aastat vanem ning kui Kersna veel abiturient oli, korraldas ta Antslas diskosi. Contra soovis temalt alati ühte ja sama lugu ning ühel korral viis ta Kersnale luuletusi. Kersna kutsus teda pärast seda televisiooni esinema, kuid televiisorisse jõudis ta alles kolme aasta pärast, sest enne ei julgenud
Meistersportlane aga olnuks ta hilisemat kümnevõistluse punktitabelit ja klassifikatsiooninõudeid rakendades juba 18-aastaselt. Uzgorodis 1959. a. Saavutatud Eesti noorterekord 6306 punkti võrdub kuuekümnendate aastate keskel maksma hakanud hindamis- skaala järgi 6817 punktiga. Aunal jätkus ülevoolavat energiat ja vaimustust kehaliseks rassimiseks. Kergejõustiku kõrval harrastas ta veel püsivamalt võrkpalli, milles kuulus ka '' Spartaki '' vabariikliku koondisesse. Energia- küllusest räägib seegi, et samal ajal õppis noor spordimees muusikakoolis, abistas ema viieliikmelise pere ülalpidamisel, kuna isa oli surnud kui kõige vanem vend, Rein oli saanud kümneseks. Koolivahe- aegadel käis noormees ikka leiba teenimas: algul ema töökohas taksopargis, hiljem paemurrus, kus neli tundi tõstis kivilahmakaid. Pärast seda rassis muidugi veel staadionil või palliplatsil.
saadetakse, paljud eestlasedki sattusid seetõttu kodust väga kaugele. Nõukogude Liit sai suure au osaliseks, kui nende kosmonaut Juri Gagarin käis esimese inimesena kosmoses. See Riik oli edukas ka spordis, sest sportlasi sai võtta ka liidumaadest. Nii suutis näiteks tolleaegne jalgpallikoondis kahel korral tulla olümpiavõitjaks, veelgi edukam oli korvpallikoondis, kes sisuliselt valitses Euroopa korvpalli ning suutis ka maailmas tegusid teha, sinna koondisesse kuulusid ka mitmed Eesti tuntud korvpallurid eesotsas Tiit Sokuga. Nõuka-aegne kultuur ja kord oli teistsugune kui mujal maailmas. Liidumaades kehtis karm kord, ei tohtinud pidada sidet läänega (keelati läänemeelsed raadio- ja telekanalid ning kasutati segajaid) ja liikumist piirati (v.a NL-i piires). Idanaabrid on alati olnud viinalembesed ning moes oli puskari ajamine kodudes, selle pealt oli võimalik ka lisaraha teenida.
kehakaal hormoonikuuri tagajärjel muutuda päeva jooksul kuni viis kilo. Ja mitte ainult kehakaal. 1969. aasta juulis viskas Jorma Kinnunen odaviske maailmarekordiks 92.70, mis tagas talle pääsu samal aastal Ateenas peetud EMile. EM-võistlustel lendas Kinnuse oda kuhugi 75 meetri kanti. Vale segu, öeldakse selle kohta spordiringkondades. Mitmekülgne Eesti spordimees Uno Kajak kuulus pärast Teist maailmasõda ligi kümmekond aastat Nõukogude Liidu koondisesse kahevõistluses. "Olen saanud dopingut kaks korda. Enne Cortina d'Ampezzot rahvusvahelistel võistlustel Moskvas 1955. aastal, kus olin omadest kolmas ja kokkuvõttes üheksas, andis arst meile 18 km suusatamise eel vaikselt mingisuguse ampulli sisse. 15 km peal kukkusime kõik ära, aga sõitsime lõpuni. Ma ei tea täpselt, mida meile anti, aga sees hakkas pistma ja paar kuud möllasime maksaga, siis läks kõik jälle korda."
koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha. Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok
Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Temal kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, kuid erakordsed kehalised võimed ja visa võitlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Esimene Eesti kümnevõistleja, kes hakkas aastaringi sihikindlalt harjutama oli Uno Palu. Tänu visadusele ja järjekindlusele tõusis ta NSV Liidu koondisesse, saavutas XVI olümpiamängudel Melbournis neljanda koha ja tuli Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis teiseks. Tugevamad olid Palul vastupidavus ja osavusalad, vähevõitu oli kiirust ja jõudu. Heino Lipu ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga. Rida noori hakkas mitmevõistluses silma juba koolipõlves
Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on
märtsil 1974. a. Võrumaal. Contra on elanud ja kasvanud Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse(NAK). Contrast on saanud tema arvates tänu Vahur Kersa saatele luuletaja. Contra harrastab pikamaa jooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb tihti lugejatele. Esineb nii tihti kui võimalik raamatukogudes, koolides ja kirjanduskallakuga avalikel üritustel 4 Looming Kuusebu -2006 Minu jonn Ajakirjade Kirjastus 2006 Viie pääle -2005 Liivatee imepeen seeme- 2005
tervislikku ja ausat sporti viies läbi kvaliteetset dopingu kontrolli, erinevatele sihtgruppidele mõeldud anti-dopingualast haridustööd ja anda oma panus rahvusvahelisse anti- dopingualasesse koostöösse. Keskuse töös juhindutakse siseriiklikest ja rahvusvahelistest õiguaktidest ja üldtunnustatud antidopingualastest põhimõtetest. Dopingu kasutus 20. sajandil Mitmekülgne Eesti sportlane, Uno Kajak, kuulus pärast II maailmasõda Nõukogude Liidu koondisesse kahevõistluses. Ta on andnud dopingu kohta järgneva intervjuu: “Olen saanud dopingut kaks korda. Enne Cortina d’Ampezzot rahvusvahelistel võistlustel Moskvas 1955. aastal, kus olin omadest kolmas ja kokkuvõttes üheksas, andis arst meile 18 km suusatamise eel vaikselt mingisuguse ampulli sisse. 15 km peal kukkusime kõik ära, aga sõitsime lõpuni. Ma ei tea täpselt, mida meile anti, aga sees hakkas pistma ja paar kuud möllasime maksaga, siis läks kõik jälle korda.
Nii Tartus kui ka Tallinnas mängiti lätlaste vastu ja mõlemad kohtumised lõppesid 2 : 0. 1925. Aastal toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, kus oli 23 meeskonda ja 3 naiskonda. Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Eesti võrkpallurid Pavel Kruzajev Viljar Loor Argo Meresaar Mihkel Sepp Sten Esna Ardo Kreek Kristjan Õuekallas Keith Pupart Veiko Lember Kristjan Sikaste Oliver Venno Kert Toobal Jaanus Nõmmsalu Rannavõrkpall
Trubetsky on olnud talle suur eeskuju. Leiame mõjusid veel Jüri Üdilt/Juhan Viidingult. Kõigil Contra tekstidel on popmuusika mõju, need levivadki nii kirjalikus kui suulises vormis. Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid. Contra kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK) ja aastast 1997 on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. NAK liikmed Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk. Foto: Kristiina Nurmis 1 Wikipedia 2 T. Teder, Ärileht 3 O. Remsu, Õpetajate Leht ~5~ Contra luulekogud × "Ohoh!" (1995) × "Üüratu üürlane" (1996)
on valmistatud surnud inimeste ajuripatsist. Kasvuhormooni pidevad tarvitajad on teatavasti atleetvõimlejad ja jõutõstjad. Nüüd on selgunud, et selles elutseb viirus. Viiruse peiteaeg on kuni viis aastat. Kuid juba esimestest sümptomitest ilmnevad mäluhäired, väga kiirelt areneb ajukahjustus. Haigus lõpeb surmaga. Mitmekülgne Eesti spordimees Uno Kajak kuulus pärast Teist maailmasõda ligi kümmekond aastat N. Liidu koondisesse kahevõistluses. "Olen saanud dopingut kaks korda. Enne Cortina d'Ampezzot rahvusvahelistel võistlustel Moskvas 1955. aastal, kus olin omadest kolmas ja kokkuvõttes üheksas, andis arst meile 18 km suusatamise eel vaikselt mingisuguse ampulli sisse. 15 km peal kukkusime kõik ära, aga sõitsime lõpuni. Ma ei tea täpselt, mida meile anti, aga sees hakkas pistma ja paar kuud möllasime maksaga, siis läks kõik jälle korda.
isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi. Hiljem sündiski veel perre juurde teinegi tütar , Katrin Smigun. Kristina polnud veel kahenegi , kui suusad alla pandi. Need olid punased ja liiga libedad Salvo plastmass-suusad , mis
jooksuga, kui vähese soojenduse tõttu esimesest kurvist väljudes reielihase rebestas. Elu pärast olümpiat Spordist loobuda ja vabatahtlikult kõrvale astuda Rein Aun ei kavatsenud. Ta leidis, et on veel maid, kuhu jalg pole astunud, kuid ta avastas ka, et on jäänud vanaks, vähemalt sportlaskarjääri jaoks. Ta oli rõõmu tundnud NSV Liidu meistri tiitlist, Nõukogudemaa rekordist, kuid silme eest oli kadunud kindel siht veel tundmata rõõmude näol. Aun jäi NSV Liidu koondisesse ning harjutas madaldatud nõudmistega, ei pingutanud enam re- kordite ületamiseks, kuigi oleks selleks võimeline olnud. 1969. ja 1970. aastal täitis Rein Aun auga oma koha kümnevõitlusematsidel Saksa FV ja Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks. Eesti NSV ja Rootsi maavõistlusel Stockholmis asus ta aga kuue-seitsme ala järel koguni rekordi- graafikus, mis 30-aastasele Aunale endalegi üllatusena tuli.
parimaks sportlaseks ja 1 õpilane tahab saada heaks tantsijaks ja 6 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et tahab saada Eesti meistriks võistlustantsus, 1 õpilane vastas, et tahab saavutada edu, 1 õpilane vastas, et tahab saada Londoni olümpia mängudele ja 9 õpilast ei teadnud oma eesmärke. 7. klassi õpilastest 3 vastas, et tahab saada vormi, 2 õpilast vastas, 8 et tahab saada heaks sportlaseks, 1 õpilane vastas, et tahab saada Eesti koondisesse, 1 Õpilane vastas, et tahab saada heaks tantsijaks, 9 õpilast vastas, et ei tea oma eesmärke ja 12 õpilast ei andnud vastust. Küsimusele Kas spordiga tegelemine segab ka koolitööd? vastas 5. klassi õpilastest 9, et ei sega ja 1 õpilane ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 12 vastas, et ei sega. 7. klassi õpilastest 3 vastas, et vahel segab, 1 õpilane vastas, et segab, 3 õpilast ei andnud vastust ja 21 õpilast vastas, et ei sega.
Tarmaku soovitusel jalgratturite staapi korraldama. Temast sai kõigile suur juht ja õpetaja. Just tema tõi rattasporti Nikolai Matvejevi ning veenis Rudolf Tamme mitte loobuma ning uuesti alustama. Ta oli muster näide sellest milline peab üks rattur välja nägema. Seljas puhas ja triigitud võistlussärk, jalas lumivalged sokid ning viksitud kingad. Rattavalitsemisel ei olnud talle vastast ning ka tema läikima löödud ratas paistis kaugelt silma. Nõukogude koondisesse ta ei jõudnud, kuid alati oli tema kohal kus midagi toimus. Esimene suuremal areenil kordaminek oli Ruubelil Nõukogude meistrivõistluste meeskonnasõidus 1951. aastal, kus saavutati teine koht. Järgmine aasta võinuks olla team hiigelaasta. Olümpia koondisest arvati ta üle noatera välja. Väidetavalt jäi jõust vajaka. 19 Seda enam oli tal tõestamist teistkordselt peetud üleliidulises mitmepäevasõidul Moskva- Harkov- Moskva
aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. Aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSV Liidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel
Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka
palju jutte. Aga ma olen kindel, et see oli õige otsus ja me läksime edasi Monte Carlosse, kus Monaco oli huvitatud aga me ütlesime ka neile ei ning ka Veranole Itaalias, sõsarklubile Romale ja siis läksime koju tagasi. See oli lahe reis aga midagi ei selgunud ja ma arvan, et ju siis ei pidanud. Ma pidin rohkem saama aru sellest kuidas suured asjad toimivad ja Malmös oli külm talv. Ma haigestusin grippi. Selleks ajaks olin ma valitud ala 21 aastaste koondisesse rahvuskoondises. Paraku pidin ma aga oma esimese mängu ära jätma. Mõned agendid ja talendiotsijad pidid minema koju pettunult. Talendiotsijad järgnesid mulle igalepoole. Mul ei olnud nendest asjadest eriti aimu. Oli üks kutt, keda ma natukene teadsin. Taanlane John Steene Olsen. Ta oli mind vaadelnud Ajaxi jaoks nii kaua kuni me hakkasime üksteist teretama. Ma ei teinud sellest suurt asja, ta oli lihtsalt osa tsirkusest. Ma ei teadnud mis oli jamps ja mis õige
klubiga Brose Basket, kellega ta võitis kahel hooajal järjest Bundesliigas teise koha. 14 Järgmisel hooajal liitus ta Hollandi klubiga Eiffel Towers, kellega ta tuli aastal 2006 Hollandi meistriks. Suvel 2006 naasis Kullamäe taas Eestisse, seekord Tartu Ülikool/Rocki ridadesse, kus ta on ka kapten. Aastal 2007 ja 2008 võitis ta oma 5. ja 6. Eesti meistritiitli. Kullame on kuulnud ka 80ndate lõpus Nõukogude Liidu noorte koondisesse. Aastal 1988 võitis ta Nõukogude Liidu kuni 17. aastaste noormeeste koondisega Euroopa meistrivõistlustel pronksi.Eesti koondist on ta esindanud aastatel 1993-95, 1998-2001, 2004 ja 2007, olles alati kuulnunud liidermängijate hulka. Tema rekord arv punkte, mis ta koondise eest on kogunud on 32. 15 2.3. Martin müürsepp · Sündinud: 26. september 1974 · Pikkus: 208 cm
aastal ületas ta senise rajooni rekorditähise kolmikhüppes 14.13. Sport jäi ka hilisematel aastatel osaks tema elust - 1990-ndatel aastatel võistles ta edukalt veteranide tiitlivõistlustel. Ambla- kandi nimekaim sportlane pärastsõjajärgsel perioodil oli Toomas Berendsen, mitmekülgne sportlane juba keskkoolipäevil - mängis hästi võrkpalli ja oli hea kõrgushüppes. Oma parimail sportlaspäevil kuulus ta pikka aega NSV Liidu kümnevõistluse koondisesse ning mahtus kahel hooajal koguni maailma hooaja esikümnesse. 1990. aastate keskpaigas Eesti koondisse kuulunud Madli Luurilt, eesti kõigi aegade ühelt andekamalt odaviskajalt, loodeti kõrgeid tulemusi, kuid tema sportlastee katkestas kahjuks tõsine õlavigastus. Tasuks spordiharrastuse eest jäid siiski Järvamaa rekordid 52.32 odaviskes ja 39.04 kettaheites ning pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt 1995. aastal. 2003
Kristina arvab, et ta oleks treenerina liiga nõudlik. Pigem tahaks ta midagi uut õppida, kuid veel ei tea, mis see olla võiks. Ta pole välistanud ka poliitikasse minekut. (NaisteMaailma veebilehelt: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100) 2. SAAVUTUSED Esimese medali Eesti meistrivõistlustel võitis Kristina 13 aastasena. Tema unistus oli siis saada sama tugevaks kui Jelena Välbe. (Schwede 2006: 246) 15. aastaselt arvati Kristina Eesti MM-i koondisesse ja aasta hiljem osales ta esmakordselt Lillehammeris olümpial (Lääne 2006: 16). Olümpial ta head tulemust ei saanud, kuid pääsemine olümpiamängudele oli Kristina jaoks väga oluline. Esimese sponsori Restori sai Kristina pärast 1994. aastal toimunud Faluni maailmakarika- etappi, kus ta tuli esimest korda 30 parema hulka (Schwede 2006: 247). 6 1995. aastal saavutas Kristina täiskasvanute MM-il Thunder Bays viienda koha ja 1997. aastal võitis ta neidude MM-il kaks kuldmedalit
reielihase rebestas. Elu pärast olümpiat Spordist loobuda ja vabatahtlikult kõrvale astuda Rein Aun ei kavatsenud. Ta leidis, et on veel maid, kuhu jalg pole astunud, kuid ta avastas ka, et on jäänud vanaks, vähemalt sportlaskarjääri jaoks. Ta oli rõõmu tundnud NSV Liidu meistri tiitlist, Nõukogudemaa rekordist, kuid silme eest oli kadunud kindel siht veel tundmata rõõmude näol. Aun jäi NSV Liidu koondisesse ning harjutas madaldatud nõudmistega, ei pingutanud enam re-kordite ületamiseks, kuigi oleks selleks võimeline olnud. 1969. ja 1970. aastal täitis Rein Aun auga oma koha kümnevõitlusematsidel Saksa FV ja Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks. Eesti NSV ja Rootsi maavõistlusel Stockholmis asus ta aga kuue-seitsme ala järel koguni rekordi-graafikus, mis 30-aastasele Aunale endalegi üllatusena tuli.
Kõige vähem on käsipalliga tegeletud paar kuud ja kõige rohkem 7 aastat. Põhikooli noortel käsipalluritel on juba mitmeid saavutusi ette näidata. Tähtsamateks individuaalseteks saavutusteks peavad õpilased meeskonna parima mängija tiitlit, viske tugevamaks saamist, oma võistkonna sisemängijaks pääsemist, võistkondlikult aga hulgaliselt medaleid nii Eesti meistri- kui ka karikavõistlustelt. Poisid loodavad tulevikus erinevatele tasemetele jõuda. Loodetakse jõuda Eesti koondisesse, välismaa klubidesse või saada käsipallitreeneriks. Ühel õpilasel on isegi siht silme ees Jõuda Saksmaa 1. Bundesliiga TBV Lemgo meeskonda. 15 4.4 Käsipalli jälgimine meedia vahendusel Käsipalli jälgib meedia vahendusel 55 õpilast. Neist 33 on poisid ja 22 tüdrukud (joonis 2). Ei Poisid
Jeti Jäähallis, Eesti Curlingu Liidu ruumides. Harri Lill on 21. aastane ning õppis 1-12. Tallinna 32.Keskkoolis. Nüüd õpib ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudis, Tallinnas. Käimas on bakalaureuse 3.aasta. Curlinguga on H.Lill tegelenud 8 aastat. Curlingu juurde jõudis ta isa ja onu kaudu, ning hetkel tegeleb tõsisema harrastaja tasemel. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning enamus oma mängimise ajast kuulunud Eesti koondisesse. Samuti omab ta rahvusvahelise kohtuniku, Eesti I taseme ja rahvusvahelise II taseme treeneri kutsekvalifikatsiooni. Tema sõnul on objektiivne vastata sellele küsimusele Maailma Curlingu Liidu paremusjärjestuse järgi kus on meeskond 26.ndal kohal ja naised 21.kohal. Juunioride näidud on olnud stabiilsed ning maailma teise kümne alguses. Kuna see ala on noor Eestis, on siiski curlingu tase hea ja arvestatav.
annaabi.ee 
