Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner.
Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega, mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane kriitika mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles ooperis esines ka kõne, ent Carmen on sisult traagiline. On kirjutanud muusikat mitmes zanris (orkestrit, klaverimuusika, laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. eluajal nad edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik. Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline, hiljem õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetuse. 1839 mil elas Milanos lavastati La Scalas tema
ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal, viidatakse päevapoliitilistele seikadele, Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise. Teose väärtuseks on säravalt koomiliselt tegelastüübid ning
Esimesena tuleb meelde pesupulber Ajaxi reklaam, kus kasutatakse meloodiat muusikalist Carmen. Minus ei tekita see sugugi meeldivat tunnet, pigem vihkan seda reklaami. Ma ei leia mingit seost reklaami ja muusikali vahel. Kui reklaamis olev muusika on mulle juba vastumeelseks muutunud, ei kutsu see mind ka seda muusikali vaatama. Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et see on tegelikult väga kuulsa helilooja kirjutatud teos. Klassikaline muusika sobib sellisesse reklaami, mis on maitsekas ja stiilselt tehtud. Muusika peab sinna sobima ja kõlama sellisena nagu ta loodud on. Päriselt sellist muusikat kuulates kusagil ooperimajas, kus on muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kõlab muusika hoopis teisiti ja annab mõnusa elamuse.
Etendus mulle kohati meeldis ja kohati tundus see segane ning paljudest asjadest ei saanud aru, kuid lõpuks sain mõttest aru. Lavakujundus oli lihtne ja samas geniaalne. Laval rippusid kõigest kardinad, aga neid kardinaid osati lavastuses efektiivselt ära kasutada, illustreerides erinevaid ruume, kohti ja aegasid. Helle Laas näitles enda vanuse kohta suurepäraselt ning kõikide erinevate häälte ja häälitsuste tegemine tuli välja hästi, mis tegid tema etteaste kohati koomiliseks. Kuid kindlasti oli Hellel raske ja valulik uuesti läbi elada stseene omaenda elust, eriti kui tegu on lähedaste kaotusega: isa mõrv ning ema surm. Ta oli laval üksi kuid see-eest vahetu ning jõuline. Vahepeal olid ka helisalvestised, millega Helle dialooge pidas. See etendus oli rohkem suunatud täiskasvanutele. Soovitaksin seda kindlasti vaatama minna, kuna Helle lugu oli tõeliselt kirev ning kui alguses tundus see etendus igavana, siis mõne aja pärast,
järgiv indiviid ning alalhoidlik, olusid arvestav hulk. Kumbagi konflikti osapoolt aga ei saa hukka mõista, Tiina eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud. · Lavaklassikas püsivad ka Kitzbergi lõbusad rahvatükid ("Rätsep Õhk", "Püve talus", "Kosjasõit"). Nende väärtuseks on · ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38;
Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18. Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene.
retsitatiivid on sageli mitu koolkonda: Veneetsia ooper – tavaliselt asendatud kõnedialoogidega ajaloolise või mütoloogilise ning aariate lihtsad sisuga, palju tegelasi, tundelised meloodiad suurejoonelised dekoratsioonid väldivad baroklikku ja lavaefektid; toredust. Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa Ideaaliks sai bel canto – kaunis Singspiel(laulumäng) sündis toon, virtuoossus, 18. Sajandi keskel inglise ja
aasta kevadel läks Peeter Oja 40-ks päevaks kõrbesse paastuma ja Ülimat Tõde otsima. See oli ränk teekond… Kuid, kui ta meie maailma tagasi jõudis, olid tema esimesed sõnad jalustrabavalt sügavad: „Mida aeg edasi, seda rohkem ma imestan, kui loll võib inimene olla.“ Näitleja oli laval vaid üksinda ning kogu tema liikumine seisnes vaid mõnest edasi-tagasi sammust, istumisest või püsti tõusmisest ning paarist käeviipest. See on imetlusväärne, kuidas ta selle kõik nii koomiliseks suutis muuta. Samal ajal suutis ta naljatledes tähelepanu juhtida olulistele probleemidele. Oli ilmselge, et iga väiksemgi samm laval oli kindla põhjusega ning käeviiped olid malliga välja mõõdetud, sest need olid täpselt õigel ajal õiges kohas. Läksin etendustele teatavate eelarvamustega. Olin palju head selle kohta kuulnud ning seetõttu olid ootused samuti kõrged. Ma ei pidanud pettuma. Veel oli mul oma kujutluspilt Peeter Ojast
hiilgava karjääri algus. Selles ooperis võttis ta palju eeskuju oma eelmisest ooperist "Djamileh" kuna oli kindle et selles oli ta leidnud oma õige laadi. Esietendusel vilistati "Carmen" aga välja ja ka kriitikutelt tuli selle kohta hävitav hinnang. Bizet ei saanudki "Carmeni" edu näha, kuna ta suri kolm kuud peale selle esietendumist. "Carmen" Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks, kuna seal esineb sisus ka kõnet. "Carmeni" tegelik sisu on aga traagiline. Ooperi aluseks on Prosper Merimee samanimeline jutustus. Tegevuskohaks on Hispaania ja selle tegelased on vabrikutest, küladest, mustlaslaagritest, salakaubavedajad, härjavõitlejad jne. Ühesõnaga otse rahva hulgast. Peateema on mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose traagiline armastuse lugu. Juba sissejuhatusest alates läbib ooperit ühendava lõimena kirglik traagilise kiindumuse teema.
Üks Verdi viimaseid oopereid on William Shakespeare'i näidendil põhineb "Otello", mis esietendus Milanos 1887. aastal. Teose muusikaline materjal on katkematu, nii et seda pole võimalik hõlpsasti jaotada kontsertnumbriteks. Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil "Windsori lõbusad naised" põhinev "Falstaff", mille libreto kirjutas Arrigo Boito. Ooper oli rahvusvaheliselt menukas. Seda peetakse üheks paremaks koomiliseks ooperiks. Verdi kontrapunktimeisterlikkus on seal hiilgav. 1897. aastal valmis Verdi viimane töö "Stabat Mater". See oli viimane osa neljast vaimulikust teosest koosnevast tsüklist ("Quattro Pezzi Sacri"). Neid kantakse sageli ette nii koos kui ka eraldi. Kõik neli tulid esimest korda koos ettekandele 1898. aastal Pariisis Grand Opéras. 21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril
suurem, sellest polnud miskit kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Nabokovi loominguline pärand on aukartust äratavalt mahukas: vene keeles on ilmunud 8 romaani, mitukümmend jutustust, sadu luuletusi, lisaks näidendeid. Alates 1940. aastast lisandub sellele ingliskeelne looming: 8 romaani, autobiograafiline proosa, loengusarjad ja tõlked. Tänapäeval peetakse Nabokovit postmodernistiks, kirjanikuks, kes vaatleb maailma kui mängu, muudab koomiliseks mis tahes elusituatsioonid; kes heidab pilgu ajaloole kui omamoodi karikatuurile ja kirjutab isiksusest, kes oleks justkui väljaspool ajalugu, sest ajalugu on end lõplikult kompromiteerinud, ja kõigi inimeste saatus sellel karikatuuril on olla pagulane.
o Satiir- ühiskonna pahesid ja tauniv või paljastav väljanaermine; terav pilge. o Sentimentalism- tundeküllane inimeste hingeelu ja moraalne puhtus, kujutati igapäevaelu, melanhoolsed mõtisklused, kaastunde äratamine. o Idülliline loodus o Isiksuse kujunemisel on tunnetel väga suur osa. o Henry Fielding(1713-1754)- peateos "Tom Jones, ühe leidliku lugu", ta nimetab oma romaani "koomiliseks eeposeks". o Laurence Sterne(1713-1768) oli silmapaistev romaanižanri arendaja. Tema teosed: "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundlike teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia". o Tobias George Smollett(1721-1771)- tema teosed: "Roderick Randomi seiklused" ja "Peregrine Picklei seiklused". 6. Saksa valgustuskirjandus Saksamaa, kui ühtne, tugev Saksa riik. Suurimaks kirjanikuks tunnistati Shakespear.
filosoofia, mille kohta sain öelda, et see on nii ühiskonda kui üksikut inimest puudutav tõe allikas". Need sõnad osutavad eelkõige platoni suures dialoogis Riik arendatavale ühiskonnautoopiale. See on Platoni mõjusaim saavutus ideeõpetuse kõrval, millega riigiõpetus põimub. Platoni kujule annab seejuures värvingu kindel moraalne hoiak. Mis on hüve, mis õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Sokratese mõistuseteenimine muutus peaaegu et koomiliseks. Mingist keskmisest mõõdukusest talle ei piisanud, kui kõne all oli mõistuse argument ja seda toetav järeldus. Sokratese meetodi eeltingimus oli, et vestluskaaslased usaldavad end mõistuse kanda ja lasevad end juhtida põhjenduste loogikast. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne; selle põhiaksioomi võttis Platon üle Sokrateselt. Platon pooldab ka Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi keegi ei toimi tahtlikult vääralt
pahesid.Kasutas groteski.Swiftil õnnestus luua suurepärane mõistujutt võimuihast,fantismist,upsakusest ja alatusest. 8.Inglise valguskirjandus:Richardson,Fielding,Sterne,Smolett. Richardson pani aluse perekonnaromaanile.Sentimentalistlikud romaanid "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". Fielding käsitleb oma peateoses "tom Jones,ühe leidliku lugu" inimese õigust tunnete vabadusele ja õnnele.Ta ise nimetas seda "koomiliseks eeposeks". Sterne oli silmapaistev romaanzanri arendaja.Tema teosed "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on omamoodi kirjanduslikud manifestid,milles Sterne lõhub romaani kindlakskujunenud kaanoneid, püüdes leida uusi teid maailma ja inimese kujutamiseks.Seda viimast teost saab võtta kui tollal moodi läinud reisiraamatute paroodiat. Smollett kirjutas peale romaanide ka reisikirju,poliitilisi satiire ja Inglismaa ajaloo.Viiest
vaatuste vahel. Aristokraatsele ooperile vastanduv mängulaad ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit "Teenija- käskijanna" ("La serva padrona", 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik
tõsise ooperi vaatuste vahel. Aristokraatsele ooperile vastanduv mängulaad ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit “Teenija- käskijanna” (“La serva padrona”, 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda žanri
Nabokovit on tema kaasaegsed nimetanud viimaseks vene aristrokraadiks maailmakirjanduses, kadunud maailmakorra laulikuks. Ta on nagu relikt, kes on oma isiku ja loominguga sidunud venekirjanduse kaks sajandit ja kaks maailmakultuuri. ,,Kuningas ilma kungingriigita, üksik pagandatud print, kes on mere taga kaotanud oma valitsuskepi. Naokov on Solus Rex- üksildane kuningas." (Z.Sahhavoskaja.) Tänapäeval peetakse Naokovit postmodernistiks, kirjanikuks, kes vaatleb maailma kui mängu, muudab koomiliseks mits tahes elusituatsioonid; kes heidab pilgu ajaloole kui omamoodi karikatuurile ja kirjtab isiksusest, kes oleks justkui väljaspool ajalugu ,sest ajalugu on end lõplikult kompromiteerinud, ja kõigi inimeste saatus selle karikatuuril on pagulane. ,,Lolita" "Lolita"- Kirjeldaks Lolita raamatut, kui raamatut, mille vastu tuli palju negatiivset vastukaja, kuigi ka teost, mis tekitas tõelise vaimustushoo inimeste seas. Raamat räägib sellest, kuidas üks kena
väljendusrikkaid muusikalisi fraase ning värvikaid karaktereid. Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil "Windsori lõbusad naised" põhinev 5 "Falstaff", mis esietendus La Scalas 1893. aasta veebruaris. Ooperi esimesele etendusele olid piletid 30 korda kallimad, kui tavaliselt ning seal olid kohal kõik Euroopa juhtivisikud. Ooper oli rahvusvaheliselt menukas ja seda peetakse üheks parimaks koomiliseks ooperiks. 1897. aastal valmis Verdi viimane töö "Stabat Mater", mis oli viimane osa neljast vaimulikust teosest koosnevast tsüklist "Quattro Pezzi Sacri". Neid kantakse sageli ette nii koos kui ka eraldi. Kõik neli tulid esimest korda koos ettekandele 1898. aastal Pariisis Grand Opéras. 21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest halvenes ja ta suri 27. jaanuaril. Verdi matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine. 6
tapab Carmeni. · ,,Carmen" on tänapäevani tähtsaim, võib kuulda katkendeid raadiost, kontserdisaalist, kuulsaim katkend ,,Habanera", milles Carmen ülistab armastust. ,,Habanera"- Hispaania rahvatants · Ta ise Carmeni elu ei näinud, kuna see etendati 1875 esimesel etendusel, sellele anti hävitav hinnang · 3 kuud peale esietendust ta suri · Nimetas selle ooperi koomiliseks ooperiks, sest seal esines kõnet · Pärast surma asendas tema sõber kõnedialoogid retsitatiividega · Tegelikult on traagiline ooper, mitte koomiline · Libreto aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) · 19. Sajandi esimesel poolel võis kohata Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis paljude rahvaste nimekaid kunstnikke ja kirjanikke
komöödiale ,,Ihnus". Situatsioonikomöödiaks, milles tähtsal kohal on isikute äravahetamine, näiteks on see ,, Menaechmused"- lugu räägib kaksikvendadest, kellest üks läheb poisikesena reisil kaduma. Kuid teisele vennale, Sosiklesele, antakse kadumaläinud venna mälestuseks tolle nimi, Menaechmus. Puhas intriigikomöödia on ,,Pseudolus", seevastu ,,Amphitruo", mille põhjal Moliere lõi oma ,,Amphitryoni", on müüditravestia säilib müüdi sisu, luid muudetakse koomiliseks käsitlusevorme). Leidub puhtaid jante, et ka ühks nn liigutav komöödia ,,Sõjavangid" Publius Terentius Afer (u 190-159) sattus orjana Aafrikast Rooma, sai andeka noorukina hea hariduse ning see järgi lasti ta vabaks. Oma väga lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada kuus komöödiat, mis kõik on ka tänapäevani säilinud. Erinevalt Plautusest püüdis ta orienteerida oma komöödiad veidi arenenumale maitsele ning anda ka oma töödele originaalide peenemaid varjundeid
Öökuninganna pimedusriik ning targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. Prints Tamino, kelle Öökuninganna saadab Sarastro riigist vabastama oma tütart Paminat, teeb sellel sümboolsel eluteel läbi hea ja kurja, tõe ja vale tundmise tõelise eksami ja trotsib vapralt takistusi oma teel. Tasuks jõuab ta lõpuks Paminani, kelle pilti ta on armunud, ning suure armastuse äratundmine aitab tal läbida viimase, vee- ja tuleproovi. Tamino koomiliseks paariliseks on naiivne looduslaps Papageno, kel pole Tamino voorusi, meelekindlust, vaprust, arukust, ent armastus on temalegi kõrgeimaks eluseaduseks. Lõpuks ei pääse ta küll Sarastro tarkusetemplisse, kuid leiab ometi lihtsa õnne igatsetud Papagenaga. ,,Võluflöödis" on Mozart ühendanud kõigi oma aja ooperitüüpide ja lisaks veel draama- ja kirikumuusika väljendusvahendid ning seepärast on kõige hämmastavam teose ühtsus,
pool ja see, kui palju tänapäeva inimesed, kes mööda Euroopat ringi kappavad ja ei tea, kus õppimas käivad, kui palju neid huvitavad eestlaste vanad müüdid ja ajalugu, millest siin nii pikalt laialt räägitakse, kuidas ajalugu üldse mõjutab meie elu." Näidend oli Kivirähele iseloomulikult humoorikas ja kergelt tögab eestlase loomust. Etenduses on kindlasti nalju, millest teatud vanusegrupid paremini aru saavad ning igaüks võib endale leida selle aspekti, mis lavastuse koomiliseks teeb. Arvatavasti mõistavad vanemad inimesed paremini teatritükis olevaid vorstinalju, nagu noored mõistavad paremini Tolkieni maailma. Kivirähki karakteriseerib see, et ta kirjutab elus enesest ja just sellest, mis igapäevaselt toimub. Iseenda elu ära tundmine Kivirähki näidendis pole üldse võimatu. Kui ta kirjutab tööd, mis nõuab ajaloolise tausta tundmist, siis ei pelga ta uurimuse tegemist tõetruu ilmestiku
Sealhulgas ka teiste inimeste silmis, endised sõbrad ja vanad tuttavad mõtlevad teisiti kui varem. Endine vaba hoiak muutub ametlikuks ja professionaalseks. Samuti nagu muutus peenikese suhtumine paksu kui ta sai teada, et paks on salanõunik ja tal on kaks tähte rinnas. Koomiline või traagiline? Ma arvan, et novell on pigem koomiline. See kuidas autor novelli tegelasi naeruvääristab ja humoorikas kirjeldus muudavad selle koomiliseks. Juba novelli pealkirja lugedes võib oletada, et tegemist on pigem koomilise sisuga teosega. 7 ,,Daam Koerakesega" Gurovi suhtumine naistesse : Gurov abiellus oma naisega väga noorelt ilma armastuseta. Gurov peab oma naist rumalaks ja kitsarinnaliseks inimeseks. Tema suhtumine on tegelikult halb kõikidesse naistesse. Ta peab naisi ,,alamaks rassiks". Ta petab oma naist teistega ja ei arva, et see midagi hullu
Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks pean läbi tegema hulga katsumusi. Prints Tamino, kelle Öökuninganna saadab Saratsro riigist vabastama oma tütart Paminat, teeb sellel sümboolsel eluteel läbi hea ja kurja, tõe ja vale tundmise eksami ning trotsib vapralt takistusi oma teel. Tasuks jõuab ta lõpuks Paminani, kelle pilti ta on armunud, ning suure armastuse äratundmine aitab tal läbi teha viimase katsumuse, s.o. vee- ja tuleproovi. Tamoni koomiliseks paariliseks on naiivne looduslaps Papageno. Tal pole Tamino voorusi, meelekindlust, vaprust, arukust, ent armastus on temalegi kõrgeimaks eluseaduseks. Lõpuks ei pääse ta küll Sarastro tarkusetemplisse, kuid ometi lihtsa õnne igatsetud Papagenaga. Mozart ühendas ,,Võluflöödis" kõigi oma aja ooperitüüpidele ja lisaks veel draama- ja kirikumuusika väljendusvahendid nind seepärast on kõige hämmastavam teose sisemine ühtsus, geniaalne kunstiline tervik
Müüril on ka väga hea vaade, nägin sealt linna kõiki tänavaid alates suurtest peatänavatest lõpetades väikeste ja kitsaste kõrvaltänavatega, turuplatsi koos selle kõrval asuva raekojaga, kirikut kõrge torniga, teisi hooneid ning laasi, mis ulatusid silmapiiri taha. Linnas ringi käies olen märganud, et enamus tänavaid on muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata on tänavad aga alati inimesi täis, mis vihmastel ilmadel vaatepildi koomiliseks muudab, kuna muldkattega teed muutuvad porimülgasteks ja siis vaata inimesi nigu põrssakarja. Suurim inimeste kogunemiskoht on turuplats, kus alati midagi toimub. Seal kaubeldakse, pidutsetakse ning hukatakse rahva silme all inimesi! Nägin üht hukkamist, kus tapeti mees kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Turuplatsil on üks rist, millele on kirjutatud: "Jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu"- see aga päevavargaid ja huligaane ei huvita
filosoof. Ta kirjutas tihti näidendlikus dialoogivormis, ta ei esinenud seal ise kunagi tegelaskujuna. Ta on eemaldanud oma teostest iseenda. Ta tahtis olla eelkõige õpetaja ehk mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamusist. Tal oli oma akadeemia, mis tegutses 900 aastat ja selle mõju teaduse arengule on olnud tohutu. Tal oli kindel moraalne hoiak. Tema mõistuseteenimine muutus peaaegu, et koomiliseks. Platoni õpetuse arusaam on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast ehk subjektiivusest. Sest tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Mittetõeliseks pidas ta meeleliselt kogetavat ehk empiiriliseks – teadmised tulevad meelte kaudu (nägemine, maitsmine, kuulmine….). Tõeliseks pidas ta ideed ennast. Ainususe tunnetamine paljususes on Platoni kesksemaid teemasid. Tema arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed
Teofilis on hädas ja mõtleb saatanaga lepingusõlmimisest. Selgelt välja toodud inimesega toimuv protsess. Teofili langemini toimus tänu solvumisele (Rutebeufi järgi), ja solvus jumala peale. Põrguhirm kaalub üles hirmu karistuse ees. Hiljem sellist tooni enam ei kohta, järgnevad miraaklid on palju eflektilisemad, tungib palju kurtioossuse elemente miraaklisse. Hilisemad miraaklid üritavad rahvast lõbustada, Rutebeuf aga kindlalt määratlenud piirid. Rutebeuf ei muuda saatanat koomiliseks, tema saatan on hirmuäratav oma võimuga inimese üle ja pole farsitegelane. 13.sajandisse jääb aind üks miraaklitekst. Miraakel Theofilist. Alles järgmisel sajandil näidete alusel kasvasid välja miraaklid. Algselt olid näited abiks, hiljem omandasid iseseisva staatuse. Näited olid episoodid kaasaegsest elust, lood pühakutest aga minevikust. Näited ülimalt sarnased renessansi novellidega. Boccaccio ,,Dekameroni" ilmumisega kaasneb miraakli plahvatus. ,,Imemäng nunnast, kes ..."
hilisem poeet on ühtlasi kirjutanud ka eelkäijale iseloomulikud teosed. Teisendamine Paroodia Eesmärk: naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või zanrit Teisendatakse alusteksti süzeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Travestia Eesmärk: moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed > sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad oma väärikuse Jäljendamine Pastiss Eesmärk > mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaz F. Jamesoni jaoks on pastiss `tühi paroodia' (blank parody), eriti postmod. kasutuses, `surnud keel', milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing
hilisem poeet on ühtlasi kirjutanud ka eelkäijale iseloomulikud teosed. Teisendamine Paroodia Eesmärk: naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või žanrit Teisendatakse alusteksti süžeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Travestia Eesmärk: moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed > sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad oma väärikuse Jäljendamine Pastišš Eesmärk > mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaž F. Jamesoni jaoks on pastišš ‘tühi paroodia’ (blank parody), eriti postmod. kasutuses, ‘surnud keel’, milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing
ühesõnalise nimetuse, etiketi, sest humoristlik või koomiline tüüp omab õigust saada üldtüübiks, käibivaks rahaks, mille vasteid hakatakse otsima ka tegelikus elus ja viima ühise nimetaja alla. Pearu on ,,krutskimees". Ta elumõte näib olevat koondunud vägikaikavedamisse oma lähema naabri Andresega. See naabrite vaenu teema, mr.da on mujalgi puudutatud eesti kirjanduses, kõlbaks ehk paremini tõsiseks käsitluseks. Peab leiduma sünguselt ära juhtiv ventiil, koomiliseks tühistav lahendusvõte, mis muudaks naabertalude kaklused, sõnapusklemised ja kohtuskäimised naerdavaks. Ja see leidubki seigas, et Pearu kogu oma riidlemishasardi tühistab ise mõttetuseks. Tal ilmneb ainult külgekasvanud haigus naabrit kiusata, ilma vähemagi vihata, peaaegu esteetiline lõbu rakendada oma sellekohast kunsti igal sobival juhul; ja ta käitub seejuures aumehelikultki ja kõigiti mängureeglite
sõbralik, lugupidav. Pastiss postmodernistlik või ka tühikomöödia. Eesmärk on mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. F.Jameson pastiss ,,tühi kui paroodia". Lisaks ka: 21 Travestia eesmärk moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad väärikuse. Võltsing eesmärgiks on tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. 40.Müüt Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Seletavad maailma olemust, sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuri. Levinumad
See on tuntud süzeede ümbermängimine. Juttudes on parodeeritud maailmaklassikat (nt ,,Talutüdruk- preili" vastab ,,Vaesele Liisale" ja ,,Romeole ja Juliale"). Me peame aru saama, et paroodia ei ole mahategemine. Paroodia ja iroonia ei tähenda alati midagi halvustavat, aga need on ühele ja samale situatsioonile/objektile teisitivaatamine. Ta annab võimalust vaadata seda sama lugu hoopis teisest vaatevinklist. Ta annab võõrandumist. Väga tõsised lood muutuvad koomiliseks ja koomilistes lugudes on midagi traagilist. ,,Vaene Liisa" oli novaatorlik peategelaseks oli talutüdruk. See omakorda oli teise maailmakirjanduse teksti ülemängimine ,,Uus Heloise". Kirjandus muutub elu mudeliks ja elu pöörab ümber need mudelid, mida annab kirjandus. ,,Uus Heloise" on ka sisse toodud ,,Tuisku". ,,Vaese Liisa" kangelased ei olnud hukka mõistetud. Erast tegi vastutustundetu sammu, aga lõpus jutustas Erast oma loo Liisa haual. Autor ütleb, et
Ooteruum on avar ja mugav. See tekitab selgelt õhkkonna, kus inimene tunneb, et oli ootamatult kaasa võtnud oma väikese tütre. Nõustamine muutus veidi ta on meile tähtis. Kuid siiski tuleb minu arvates kõik nõustamis- tavad üle vaadata. koomiliseks, kui kaks täiskasvanut üritasid rääkida, samas kui laps püüdis kõigest väest oma kätt isa suu peal hoida. Tavade olemasolu iseenesest ei ole probleem. Probleem tekib siis, kui me ei vaevu 5
annaabi.ee 
