Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949) Muusika Shakespeare'i komöödiale `'Suveöö unenägu'' (1964) Ooperi või muusikalise etenduse `'Aegade lõpu komöödia'...
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne e...
Hõbedapoiss Kertu Hermaküla Jüri Gümnaasium 6.b Autorist Kristina Ohlsson 2.märts 1979 Üks tuntumaid Rootsi kirjanikke Varasemalt töötanud Julgeolekupolitseis ja terrorismivastase võitluse ametnikuna Alates 2012. aastast vabakutseline kirjanik Ülevaade loomingust: Tegelaste üldiseloomustus Peategelased: Aladdin, Billie ja Simona Aladdin oli natuke arglik, aga uudishimulik Billie oli samas julge, aga ka arglik Simona oli julge ja hooliv Peateema tutvustus ja tegevuse käik Keegi varastab toitu Aladdin näeb lühikeste pükstega poissi Aladdin, Billie ja Simona uurivad välja, kes toitu varastab Aladdin peab tegema kooliprojekti kadunud hõbedast Aladdin ja Billie otsivad hõbedat Simona isa hakkab Aladdini vanematelt toitu ostma Aladdin ja Billie leiavad hõbeda Ühe lemmiktegelase põhjalikum tutvustus Lemmiktegelane: Aladdin Is...
Maailma laste palvel on jõulud selgi talvel. Nii Lasnamäel kui Loksal on küünlad kuuseoksal... Mõnel maal ei kasva kuuski, pole lund ja suuski. Kuid ka seal on jõulusalmid: jõulupuuks on palmid. Mõnel maal ei tunta tuiske, pole jääd ja uiske. Kuid ka seal on jõuluaktus: jõulupuuks on kaktus. Jõulupuu,jõulupuul küünal õitseb jõulukuul! Kui on peetud jõululaat, siis saabub jõulutaat! Maha tuli kena lumi, ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana, laua peal on praetud kana. Õpin luuletusi pähe, hääl mul laulmisest on kähe. Päkapikud käivad juba, ärevust nüüd täis on tuba. Kohe tuleb jõulumees, põhjapõdrad saani ees. "Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ...
Rudolf Reiman Referaat 10. klass Rudolf Reiman - (25. oktoober 1893 Mõdriku 6. oktoober 1957 Mõdriku) eesti kirjanik ja pedagoog. Pedagoogikutse omandas Rakvere linnakoolis ning 1911. aastast töötas ta mitmel pool õpetajana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Töötas 1911. aastast õpetajana, sealhulgas 192230 Võru Õpetajate Seminaris, oli seejärel Aseris, Kohtla-Järvel, Rägaveres ja Sallas algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 194550 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor. Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, t...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Stella Toomsoo Tänapäeval kasutab enamik inimesi arvutit. See on info- ja teabevahend, mida on lihtne tarvitada ning hea võimalus materjali otsida. Saab tuua välja erinevaid põhjusi raali headest ja halbadest kasutamistest. Kas arvuti on siis abiline või ajaraiskaja? Kindlasti on see teabevahendina väga kasulik. Seda kaasa võtta tööle või kooli on lihtne ning muudab tegeva töö mugavamaks. Arvutis on sellist infot, mida pole isegi teabekirjanduses. Seda kõike on väga palju, mis lihtsustab näiteks materjali otsimist. Üks suur veebileht, kus on palju teateid, on vikipeedia. Sealt võib leida peaaegu kõige ja kõigi kohta midagi, kuid seal ei ole kõik alati tõde, millega tuleks arvestada. Arvuti on ka infovahendina väga mugav ja kiire. Saab olla kursis kõigi maailmas toimuvate olukordadega. Lugeda on seda või...
Liplapi kooli asutas Marie Sapas Kooli asutas legendaarne preili Marie Sapas, kellele Liplapi oli sünnitalu ja kes elas seal ka pärast õppeasutuse sulgemist.Marie Sapas oli kuulus ja haritud daam. Koduõpetaja kutse sai ta Tartust, kasvatuskursuse võttis Moskvast. Edasi õppis ta Soomes Järvenlinna aiatöö ja majapidamiskoolis ning täiendas end Saksamaal. Marie Sapas oli ka üks eesti rahvarõivaste uuesti kasutusele võtmise propageerijaid. Ta kasutas selleks oskuslikult oma õpilaste abi. Teada on, et Liplapi koolis õppis noil aastail kokku 568 õpilast. Õppetöö kestis igal aastal seitse kuud. Tunnid algasid aprillis ja lõppesid saagi koristamisega oktoobris. Ühekorraga kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja söögitegemistarkusi 20—24 tüdrukut. Oskar Mölder ei oska seletada, mil kombel on Liplapi tüdrukute vihik Olustvere muuseumi sortimata paberite hulka sattunud. Tegelikult ei ole selles midagi imestamisväärset, sest Lip...
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla tema vana klassivend Tiit Piibeleht, kes kooliajal tema eest pidevalt koolitöö ära t...
Tervislikud eluviisid Palju on juttu olnud tervislikest eluviisidest ja ma tean täpselt kuidas peaks toituma, et vältida üleliigset kehakaalu ja rippuvat kõhtu aga ikka ei suuda vahest vastu panna näiteks pitsale või mõnele hamburgerile. Ma ei arva küll, et oleksin paks aga ikkagi on halb mõelda, kui näen näiteks McDonaldsis mõnda kogukamat inimest, et varsti olen äkki veel ise kah selline. Üldiselt ma ei söö väga rämpstoitu, ainult siis kui olen suvel näiteks õues ja siis ei hakka koju sööma minema. See, et Coca-Cola on on tervisele halb olen ma juba ammu aru saanud. Ma joon alati naturaalset mahla või siis piima, sest nendes karastusjookides on ka suhkru tase liiga suur. Selle üle, et ma ei suitseta ja ei tarbi mingeid muid kahtlaseid aineid olen ma uhke. Alkoholi olen ma joonud väga harva ja mitte suures koguses. Päris mitu sõpra mul suitsetavad aga mulle suitsu pakkumisest on nad juba õnneks ammu loobu...
Mida noored internetis teevad? Mida noored Internetis teevad? Millised ohud valitsevad Internetis? Kui palju aega nad seal veedavad? Kas neil on sellest sõltuvus? Sellest kõigest saad teada järgmises artiklis. Internetis tulenevad ohuallikad Internetis on palju ohtusid mida nooruk ei suuda alati vältida. Kõige suuremad internetis tulenevad ohuallikad on suhtlusprogrammid ja portaalid , näiteks MSN,Facebook ja Youtube. Suureks ohuks on ka nuhkvara ja troojaviirused ,mis satuvad arvutisse juhuslikult. Kõige rohkem tuleb troojaviiruseid Facebooki ja MSN'i kaudu. Oma paroolide jagamine ja kasutaja- andmete laokile jätmine võib muutuda väga ohtlikuks. 50 % teismelistest postitab internetti isiklikke andmeid, ilma et nad alati tagajärgedest teadlikud oleksid. Kui palju veedavad noored Internetis aega Paljud noored ei ole Internetiga/arvutiga seotud piiranguid kogenud. Kodus otsustavad nad ise, kui k...
Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. ...
Eesti pimedate õpetamise minevik ja olevik Tallinna pimedate kool o Avati aastal 1883 o Üld- ja kutseharidus o Talupojaseisusest maarahvas ja mõned saksa lapsed o Alustati braikirja ehk punktkirja kasutamist o Raamatuid valmistasid Tallinna daamid o Käsitöö oli väga tähtsal kohal o Kooli abil korraldati ka lõpetanute edasine elu o Suleti aastal 1914 Pimedate õpetamine Tartus o Algas 1922 Tartu pimedate töökooli avamisega o Õpiti vitsatööd, matipunumist, harjade ja pintslite valmistamist o 1926 alustas tööd pimedate algkool o Töö käis üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt o 1945 muutus õppeasutus põhikooliks o 1958 muutus õppeasutus keskkooliks Tartu Emajõe Kool o Riiklik erikool, tasuta õpe o Õpitakse põhi- ja keskkooli tavaprogrammi järgi o Põhikool 10 aastat, keskkool 3 aastat, kokku 13 aastat o Koolis on eraldi klassid ...
Franz Schubert (1797-1828) Anu-Mai Lillo [email protected] Elu · Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös · Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest · Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust Õpinguaastad (1797-1813) · Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis · Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina · Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist · Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutv...
Koolitöö või palgatöö- kumb on kergem? Noores eas tundub koolis käimine väga tüütu ja tihti tekivad mõtted, et miks seda üldse vaja läheb. Arvatakse alati, et tööl käimine on palju lihtsam, sest seal ei pea õppima ega koduseid ülesandeid lahendama ning makstakse veel palka ka. Arusaam, et ise endale elatise teenimine on väga keeruline, jõuab alles siis kui tarkused omandatud ning on aeg iseseisvasse ellu astuda. Maailmas valitseb kord, kus rahal on väga tähtis positsioon. Kuid kahjuks ei kasva raha puu otsas, seetõttu on selle saamiseks vaja palju vaeva näha- tööd teha. Kurb on see, et praegusel majanduslikult raskel ajal ei ole inimestel lihtne tööd leida ning seda saavad vaid vähesed, üldjuhul kogenenumad ja haritumad. Kooliajal ei osata hinnata kui kerge elu tegelikult on. Toit on laual, katus peakohal, riided seljas, sest nende eest tasuvad vanemad. Ise aga pead nende nimel vähe vaeva nägema, võibolla...
Carl Orff Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. Lisaks sellele tegeles ta muusikapedagoogika arendamisega luues ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Tema loomingut võiks määratleda mõistega ,,neobarokk". Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspiree- ritud vaimsus. Isikupärase helikeele loomisel mängib olulist rolli rütm, mille põnevate kombi- natsioonide väljatoomiseks kasutab helilooja sageli mitmesuguseid rütmipille. Orffi looming koosneb peamiselt lavalistest suurvormidest. Samas oli helilooja traditsiooni- lise ooperi vastane. Sellele vastukaaluks lõi ta uue lavamuusika vormi, milles on ühendatud ooperi, draamaetenduse, oratooriumi ja kantaadi iseloomulikud jooned. Koorinumbrid on sageli antiiktragöödiate eeskujul ühehäälsed, taotledes lihtsust ja mõjuvust. Suur tähtsus on sõna...
Mäletan veel seda ütlemist, et tahaksin juba nii väga kooli minna, kuid ometigi väitsin paari aasta pärast vastupidist. Rutiine koolis käimine on see, mis tekitab tüdimust. Koolieluga kaasnevad igal õpilased erinevad emotsioonid ja tunded olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Käsitledes enese erinevaid tundeid arvan, et ei ole raske paralleele tõmmata teiste kooliõpilaste tunnetega. Kõige raskem on hommikune ärkamine. Eriti siis, kui argipäevane koolikohustus rikub mõne ilusa unenäo. algusaastatel ehk esimene kuni kolmas klass möödus üpriski ladusalt. Saan seda väita, sest olin järjepidev õppija. Kindlasti need õpilased, kes õppimisele oma aega nii palju ei pühendanud vihkasid juba siis koolist käimist. Pole ju mõtet pingutada, kui kõik tundub nii arusaamatu ja raske. Esimeses klassis oli tingimata kõige nukram hetk see, kui sain oma esimese kolme. (eesti keeles) Sellele järgnes tohutu pisarameri, millega ma edukalt kodus jätkasi...
1872. aastal, tsaar Peeter Esimese 200. sünniaastal, anti Venemaal välja kooliseadus. Selle alusel rajati olemasolevate kõrvale uus koolitüüp - reaalkool. Eesti kuulus Venemaa koosseisu ja Eestis andis otsese tõuke reaalkooli rajamiseks Balti Raudtee ehitus - vajati tehnikat tundvaid spetsialiste. 1881. a asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. ,,Peetri" tuli Vene tsaari Peeter I nimest. Kool alustas tööd poeglaste õppeasutusena. Võeti vastu 29 poissi, kellest suurem osa olid sakslased. Õppetöö algas üüritud ruumides Lai tänav 49. Selle hoone seinal avati kooli 125. juubeli puhul ka mälestustahvel. Oma maja, praeguse Reaalkooli hoone sai kool 1883. a ja see oli esimene hoone Tallinnas, mis on ehitatud koolitöö tarvis. Õppetöö selles majas on järjepidevalt kestnud tänaseni, kuigi kool on kandnud erinevaid nimesid ja õppekorralduski on aegade jooksul muutunud.Aga muutumatuks on jäänud kooli suunitlus: tähtsad on reaal- ja l...
Eesti ajalugu viimase 100 aasta jooksul Viimased sada aastat on olnud sündmusterohked. Alustades aastast 1915. Sel aastal oli palju olukordi, mis härisid eluolu. Häiritud oli Tartu Ülikooli töö. Alates sõja algusest on suletud 12 saksakeelset keskkooli; suletud olid ka kõik saksa ajalehed ja seltsid. Eesti üliõpilaste arv jõuab üle 1000. 1916 aastal alustab tööd esimene põlevkivikaevandus. Möödunud on 100 aastat Eestimaa talurahva pärisorjuse vabastamisest. 1918 aasta 28. novembril algas Vabadussõda. Toimusid lahingud Narva pärast ja linn langes Punaarmee kätte. Tallinnasse jõuab ka esimene välisabi Soomest (vintpüssid, kuulipildujad ja suurtükid). Punaarmee vallutab üle poole Eesti mandriosast. 1919 rajatakse Punane Rist. Endiselt toimuvad Punaarmee rünnakud. Mais toimub Eesti vägede pealetung Pihkvale. Toimuvad mitmed Balti riikide konverentsid, kus otsustatakse taotleda ühise rahulepingu sõlmimist Venem...
Terves kehas, terve vaim Lugupeetud kuulajad, olen Sandra ning räägin teile teemast '' Terves kehas, terve vaim.'' Kui me oleme terved, on meie vaim terve- see on loogiline. Õppimine on vaimne töö. Sellega sa treenid oma aju. Iga õppeaasta jooksul areneb su mälu, suurenevad vaimsed võimed ja süvenevad teadmised. Kiire vaimse arengu kõrval kipub kehaline areng enamasti aeglustuma, sest suure osa päevast istud sa raamatu taga. Koos kehalise arengu aeglustumisega muutub vere koostis, langeb südame töövõime, nõrgeneb nägemine jne. Kooliaasta lõpuks nii vaimne kui ka kehaline töövõime väheneb ja organism nõrgeneb. Tekib kevadväsimus - sa muutud uniseks, loiuks ja koolitöö ei edene kuidagi. Suvel on olukord vastupidine. Suvise koolivaheaja jooksul kehaline areng kiireneb, vaimne aeglustub. Liikumine on füüsiline töö ning võime öelda, et see on terve keha alus. Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja k...
Tegemist lihtsa ja mugava andmebaasiga. Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 9. Leidke Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Millal on seadus vastu võetud ja kelle poolt? Otsingusse: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus Seadus on vastu võetud 07.08.2003 Riigikogu poolt. Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 21.augusti 2003. a otsusega nr 440. 10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Riigiteatajat olen varem kasutanud seoses koolitööga aastaid tagasi ning ka tööalaselt. Iga inimene peaks oskama otsida vastavaid seadusi, mis on riigi poolt välja kuulutatud. Riigi teatajat on lihtne kasutada. ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Info otsimiseks kasutasin ESTLEX õigusinfosüsteemis: Teksti otsingut: „Peretoetus“.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mis on motivatsiion, erinevad motivatsiooniteooriad Referaat Autor: Riini Kose 10b Juhendaja:Marika Kaasik Tartu 2014 Mis on motivatsioon? V.Murutar on öelnud: Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. (Kütt 2005) Ardo Praks arvab: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vikipeedia ütleb: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süste...
Gert Helbemäe romaan „Ohvrilaev” 1) Iseloomusta romaani kahte peategelast Martin Justus on üle 40-ne ajalooõpetaja, keda on ootamas ametikõrgendus õpetajast inspektoriks. Nooruses on ta elanud üsna boheemlikku elu, ka koolis vastandub ta teiste õpetajatega oma vabamõtlemises. Boheemlusele tegi ta siiski lõpuks lõpu, lõpetas ülikooliõpingud, asus ametisse ja lõi pere, tal on naine ja tütar. Naisega on suhted jahenenud, kuid tütart peab ta kalliks. Isabella või õigemini küll Isebel, on noor juuditar, kellel Martin Justuse meelest on sügavate kompleksidega iseloom, kes on sarkastiline, heitlik aga naiselik. Martin nimetab neiut ka sofistiks, sest Isabella põlgab mõistuse ületähtsustamist, kõige mõistusega võtmist.Ta elab koos emaga, isa on surnud. Isebel on andekas pianist. Kuid tema andekuse edasi arendamist pidurdas ja takistas tema klammerduv ema. Ta armastas väga oma isa, kannatab õnnetu lapsepõlve ja vanemate vaheliste probleemide p...
Eesti maaülikool Majandus-ja sotsiaalinstituut Minu looduselamused Essee aine ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu Igal inimesel on loodusega omamoodi kokkupuude. Me kõik tunnetame keskkonda enda ümber erinevalt, kuigi elame külg külje kõrval. Loodus on miski, mis pakub paljudele meist rõõmu ja loob erinevaid meeleolusi. Ka minu looduselamused on erinevad, kuid üldjuhul jääb meelde siiski parim. Loodusel on rahustav toime. Kui elumured ja koolitöö on kasvanud üle pea ja tundub, et aeg lihtsalt kaob käest, on kõige parem minna toast välja. Olgu see siis kas kümneks minutiks verandale, tunnikeseks jalutama või paariks tunniks metsa. Ükskõik milline rahulik tegevus värskes õhus paneb mõtted liikuma ja muudab paljudki asjad lihtsamaks. Kui pea klaar, on lihtsam ka tegeleda lahenda...
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek is...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 199...
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Franz Schuberti elu........................................................................4-6 3. Laulutsüklid................................................................................7-8 4. Laululooming.............................................................................9-12 5. Kokkuvõte...................................................................................13 6. Kasutatud kirjandus........................................................................14 7. Lisad..........................................................................................15 2 Sissejuhatus Franz Schubert oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik, armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Juba ...
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega...
ja kitsaste vaadete eest ja suuta tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Kahtlemata suure tähtsusega koolis on õppeviis. Aga just klassikalistes koolides võivad olla ja olidki õppeviisid niisugused, et lastes õppe-himu täitsa ära kaob, ja mitteklassikalistes koolides võivad õppeviisid nii isetegevust, mõtlemisvõimet kasvatada, kui ka tundeid, töö- ja teadushimu arendada. Kõige rohkem sisu koolitööks annab meieaegsus, kultuurielu, ja õige vähe -- vana-kreeklaste ja roomlaste ilm. Nüüdsel ajajärgul on vähe sarnasust vanailma eluga, kus ei tuntud ainelist kultuuri tema auru-elektri-masinatega, raudtee, telefoni, telegraafiga, ega meie sotsiaalseid aateid ja püüdeid. Ainult võita ja mitte midagi kaotada võib meie kultuuri poolest, kui esimesel kohal vanade keelte asemel koolis seisab kodumaa, tema loodus, rahvas ja majanduslik elu, siis veel teised kultuurmaad ja rahvad
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest. Abikooli lõpetajate töölesuunamine on sõltuv aga erinevatest asjaoludest nagu defekti sügavusest ja omapära...
Romantism-19. sajand oli mitmete Euroopa made rahvuslike koolkondade õitseaeg. Sel ajal annab Euroopa maailmale arvukalt ajaloolisi suurkujusid erinevatelt tegevusaladelt. Romantism järgneb klassitsismile. Romantikute motoks sai "Mõistus võib eksida, tunded ei kunagi!".Romantism on tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu romantismiaegne muutub inimesekeskseks. Aktiivselt hakati, ka kasutama folkloori (suzeed arendati, muistendid, eeposed, rahvaviisid). Muusikas unistati ning samuti oldi ülitundlikud, armastati kuid samas ka põletati. Naeruvääristati tühiseid inimesi.Muusikas toimus voolav ning edasiviiv meloodia. Teemavalik oli väga ulatuslik ning teemad olid põhjalike töötlustega. Muusikas lausa tundus, et meloodia on lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt tõlgendada ja võimalikult täpselt edasi anda. Teoste ülesehitus muutub vabaks....
II OSA 3. Konkurendid Konkurentide määratlemine: · esmased ja kaudsed konkurendid · konkurendi toote kirjeldus · konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tul...
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik ning armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni...
suhtumist maarahva elu parandamiseks. Mine tea. Nurtu kohta on kohaliku rahva seas säilinud mälestused, mis kinnitavad, et siin aitasid kooli asutamise mõtet tolleaegse Vigala kirikuõpetaja Carl Eduard Harteni juures kinnistada, kus mõned erksamad Nurtu taluperemehed, kes olid kirikuõpetaja lugupidamise võitnud ja osalesid koguduse elus. C. Ed. Harteni kaudu kandus mõte edasi ka mõisaomanikuni ja nagu dokumendid näitavad, ongi koolitööga 1842. aastal Nurtus algust tehtud. 1842. aasta sügisel on külakubjas käinud külad, mis kuulusid valla piirkonda, pere perelt läbi ja teinud teatavaks, et lastel 9-13 aasta vanuses tuleb kooli minna. Palju lapsi esimesel sügisel Nurtus koolipinki istus, pole teada. Oma tööd alustas kool parun B. Uexkülli nõusolekul juba aastaid tühjalt seisnud mõisahäärberis. Võib vist päris kindlalt öelda, et see oli kui mitte ainus, vaid üks
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest e...
Tartu Kommertsgümnaasium UURIMUSTÖÖ Õpilane ja kohustuslik kirjandus Koostajad: Mariliis Õun Kristina Marfeldt Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus .................................................................. lk 4 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? .......................................................... lk 4 1.2. Miks õpilased raamatuid ei loe? ......................................................... lk 5 2. Raamatute sobivus. ........................................................................................................... lk 6 2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast. .... lk 6 2.2. Kaheksanda klassi õpilastele vähim meeldinud raam...
Seejärel kinnitas ta selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti kell sealt alla ja müüriti, kui kallis mälestusese lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutasid paljud mõisa elanikud täpsemaks aja määramiseks. (www.hot.ee/iffcool/Newton.doc) Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllatuseks ei hoolinud Lincolnshire'st pärit nooruk koolitööst aga üldse, nii et teises klassis oli ta edukuse poolest viimasel kohal. Olukorda tõi hämmastava muudatuse järgmine sündmus. Millegipärast ei võinud üks vanem koolipoiss vaikset unistavat Isaacit sallida. Sageli pilkas ta teda ja naeris tema üle. Ühel pärastlõunal läks poiss oma häbematusega kaugemale kui tavaliselt. Ta lõi noort Newtonit valusalt jalaga kõhtu. Isaac sattus niisugusest toorusest raevu, tungis riiukukele kallale
Kanepi Gümnaasium ÕPILASFIRMA PÄRLIPÜÜDJAD ÄRIPLAAN Juhendaja: õpetaja Taimi Plado Kanepi 2011 ÕF PÄRLIPÜÜDJAD ÄRIPLAAN 1. KOKKUVÕTE 1.1. Õpilasfirma põhiandmed 1.2. Õpilasfirma taust 1.3. Õpilasfirma konkurentsieelis 1.4. Äriidee 2. TURUSITUATSIOON 2.1. Potentsiaalsete klientide kirjeldus 2.2. Konkurentide analüüs 3. ÕPILASFIRMA ANALÜÜS 3.1. SWOT analüüs 3.2. Majandusolukord 4. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA 5. TURUNDUSPLAAN 5.1. Turundusmeetmed 5.1.1. Toode 5.1.2. Hinnakujundus 5.1.3. Turunduskanalid 2 5.1.4. Turundussuhtlus 6. TOOTMISPLAAN 6.1. Tootmisprotsessi kirjeldus 6.2. Tootearendus 7. ÕPILASFIRMA JUHTKOND JA PERSONAL 7.1. Organisatsioon ja selle arendamin...
SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 ........................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. KONFLIKTI OLEMUS.............................................................................................4 2. KONFLIKTI TEKKEPÕHJUSED.............................................................................5 3. KUIDAS KONFLIKTIGA TOIME TULLA.............................................................6 3.1. Domineerimine/võitlus........................................................................................6 3.2. Tasandamine/kohandumin...
õpilased, aga samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased. Rood allutati sisekaitse ülemale kindral E. Põdderile Roodus oli formeerimise hetkel ligi 300 õppursõdurit. 23. jaanuariks 1919 oli roodus juba üle 400 õpilase ja sisekaitse ülema korraldusel moodustati sellest Tallinna Kooliõpilaste Pataljon. Pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant E. Leithammel. Tallinnas asudes oli õpilastel võimaldatud osavõtt koolitööst. Lahingutegevusest võtsid Tallinna kooliõpilased-juuniorid vabatahtlikena osa rindel võidelnud väeosade koosseisus. Nii oli soomusrongil nr. 2 nelikümmend, soomusrongil nr. 3 kaheksakümmend ja meredessant- pataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis juuniore rindel 4. jalaväepolgu koosseisus. Õppursõdurite peamiseks ülesandeks oli siiski sisemise julgeoleku kindlustamine Tallinnas. Kokku käis Tallinna pataljonist läbi umbes 1000 juuniori
aega näitav puitkell. Lisaks neile andekusele viitavatele tunnustele luges Newton erakordselt palju ja kandis iga liiki salapärased valemid ning huvitavad tähelepanekud oma märkmikku. Oma alghariduse omandas Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllatuseks ei hoolinud Lincolnshire'st pärit nooruk koolitööst aga üldse, nii et teises klassis oli ta edukuse poolest viimasel kohal. Olukorda tõi hämmastava muudatuse järgmine sündmus. Millegipärast ei võinud üks vanem koolipoiss vaikset unistavat Isaacit sallida. Sageli pilkas ta teda ja naeris tema üle. Ühel pärastlõunal läks poiss oma häbematusega kaugemale kui tavaliselt. Ta lõi noort Newtonit valusalt jalaga kõhtu. Isaac sattus niisugusest toorusest raevu, tungis riiukukele kallale ja peksis teda
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf koolis toimub ...
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. ...
Kõige rohkem on uuritud alkoholi ja tubakatoodete tarbimist, kuid probleemiks on muutumas ka interneti liigne kasutamine. Igaüks võib ise mõelda, kui palju ta kiikab koolitöö kõrvalt facebooki või avastab, et on pikemat aega tegelenud millegi kõrvalisega. Kuna töö kirjutatakse enamasti arvutis on ju segajad meile äärmiselt lihtsasti kättesaadavad. Seega mis võiks sel puhul aidata? Analoogselt võiksid olla mingid selged piirid (nt selle kellani tegelen ainult koolitööga) ja muidugi on oluline segajate vähendamine (nt kui olen facebooki sisse logitud ja keegi hakkab rääkima, on seda juba märksa raskem ignoreerida kui üldse mitte facebooki lahti tehes). Ka siin võiks töötada tähelepanu teadlikult suunama õppimine, kuna vähemalt minu puhul kaob aeg internetis üsna märkamatult. Seega kokkuvõttes võib väita, et toitumise ja töömälu vahel on seos, aga kindlasti ei ole see üks-ühene
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut Praktikaaruanne Koostaja: Marek Lend MAHB61 030885 Tallinn 2006 Sisukord 1 Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 2 Firmast ........................................................................................................................... 4 3 Täitmisele kuuluvad ülesanded ..................................................................................... 5 4 Tootmisliini asendiplaani väljatöötamine...................................................................... 6 5 Protsessi flow-chart ....................................................................................................... 8 6 Kvaliteedidokumentatsiooni ettevalmistamine ........................................................... 10 7 Operatsioonikaart .......
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele....
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Ühiskonnas toimunud kiired muutused on mõjutanud riigi demograafilist situatsiooni ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve te...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Turismimajandusalused Loodushuviliste täiskasvanute grupp Koostaja: Kaie Aavik 2013 Sissejuhatus: Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad. Tööeesmärk: Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta koguda ning huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: Jõhv...
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. ...
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 ERIVAJADUSEGA LAPS JA TEMA ABISTAMINE ANDEKAS LAPS Referaat Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS REFERAATI Kui mõelda erivajaduse peale siis esimese asjana mis pähe tuleb on puue e lapsel on küljes mingi viga ja ta vajab abi. Kuid tänapäeval mõeldakse erivajaduse all ka neid lapsi mis kohe silma ei hakka nt hüperaktiivsus, andekad lapsed, kahekeelsus, lapsed kes kannatavad düsleksia all jt. Mõni erivajadus vajab suuremat sekkumist kui teine kuid tähelepanuta ei tohiks jätta neist mitte ühtegi. Selles referaadis pööran suuremat tähelepanu just andekatele lastele, sest ka see on erivajadus mis vajab täiskasvanute sekkumist. Kes on andekas laps? Kas on õige mõiste, kui laps õpib viitele ja ta käitub hästi on ta andekas? Mil...
annaabi.ee 
