Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll
lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014). Kõhulahtisus. http:// www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohulahtisus_lastel_LK.pdf Berry. (2015). Helping Children With Dysfunctional Voiding. Urologic Nursing. http://www.medscape.com/viewarticle/507163 Medical Journal of Australia, Catto-Smith. (2015). ). Constipation and toileting issues in children. https:// www.mja.com
Arutlus Koolilapse mured ja rõõmud Koolilastel on palju muresid ja rõõme. Mõnedel rohkem rõõme, mõnedel rohkem muresid. Teismelisel on kindlasti rohkem muresid. Näiteks ajavad õpetajad närvi või on halvad hinded. Kui saad mõne halva hinde siis oled väga kurb ja võib olla järgmises töös ei pinguta enam nii palju, kuna oled loobunud. Hommikune ärkamine on samuti õudne. Mõnikord lähed liiga hilja magama ja siis ei saa hommikul lihtsalt kuidagi üles. Tihtipeale jääb kodus
· Müra · Tunded · Ärevus · Rahustid · Narkootilised ained · Alkohol · Magamatus · Huvi, ootus Objektide terviklikuks ja täielikuks tajuks on vaja tähelepanu - erinevalt elemetaarsetest üksiktunnustest, mille puhul võib toimida ka POP-OUT efekt. Kokkuvõte Seda referaati tehes sain teada palju rohkem tähelepanu kohta. Ma ei teadnud varem, et tähelepanu vajadus võib olla tõsine haigus, kuid see esineb üsna paljudel koolilastel (3-10%). Kõikidel inimestel on tähelepanu vaja, mõnel rohkem, mõnel vähem. Ilma tähelepanu saamiseta võib inimene tunda end üksi ja kõrvalejäetuna. Mulle ei meeldi, kui inimestel on liiga suur tähelepanu vajadus, nad üritavad end kõigile märgatavaks teha, kuid mitte alati heal moel. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4helepanu · http://www.slideshare.net/aasake/thelepanu-2 · http://en.wikipedia.org/wiki/Attention · http://www
tegele spordiga. Uurimismeetod oli kirjalik küsitlus. 3 INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Tänasel päeval saame vaadata, et elu on võtnud väga suur tempo, väga palju on rutiinseid asju ja inimestel üldse ei ole aega ise ennast ja oma lähedaste tervisest hoolida. Väga tihti kuuleme depressioonist, vitamiinide vaegusest, kroonilisest väsimusest, sportimis vajadusest jne. See juhtub nii täiskasvanutel kui ka meie koolilastel, aga saame seda muutuda ja kasvatada tervisliku põlvkonna. Iga inimene peaks tegema sporti. Sport aitab inimesel vormis püsida. Iga inimene, kes tegeleb aktiivselt spordiga, elab väga tervislikult. Väga oluline on ka toitumine. Peab pidama dieeti jne, et ennast vormis hoida. Ei tohi süüa rämpstoitu. Inimene peab saama ka vajalikul hulgal vitamiine, valke ja vähesel määral rasva. Hoiduda tuleks suhkrust. Selleks tuleb süüa erinevaid puuvilju, liha, muna jne, kust saab
Essee Minu õpetaja kreedo Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli? Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada,
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saab
ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma. Telekas näidati ainult Etv'd ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle" Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile kuskilt väga definsiit piletid Linnahalli nääripeole. 9. Mai pühadel oli kõigil koolilastel kohustus osaleda paraadis. Naistepäeval seisid kõik mehed lillejärjekorras ja koju toodi alati punaseid nelke ja vastikut kreemtorti. Roose polnud kuskilt väga saada. Ema käis esimest korda 10 aastaseltl Kopli kinos Nukitsameest vaatamas. Maal aga näidati 2 korda nädalas kino ja enamasti India filme. Järgmisena rääkisin isaga kelle elu erines vägagi mu ema omast kuna ema elas Tallinnas, aga isa aga maal, Lääne-Virumaal. Suvel pidid lapsed 2 nädalat iga päev 4 ÜKT tundi tegema
kindlasti fikseeritud kaelaga Luumurd Luumurrude põhjusteks on: tasakaaluhäire, hoolimatus, joobes seisund, rumalus jne. Lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega. Aseta luumurru piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Kutsu 112 Põrutus ja venitus trauma Väga sageli juhtuvad need traumad koolilastel, kuna nad ülehindavad oma jõudu. Kuid seda ligi trauma võib juhtuda igal pool (kodus, koolis, tööl, õues, trennis) ESMAABI Tuleb asetada kahjustatud liigese piirkonda külma Tõsta kahjustatud jäse üles et vältida turse suurenemist. Seo kinni elastiksidemega Ära pane värskele traumale soendavaid geele või kompresse NIHESTUS Liigese ümber olev kapsel ja sidemed kahjustuvad nii ulatuslikult, et üks liiges nihkub oma kohalt.
inimeste vahel juhtuvaga – sellega, mis ohustab suhteid. Räägitakse õhkkonna loomise kunstist – ühed inimesed oskavad seda totaalselt mürgitada, samas teised jälle rikastada. Hea õhkkonna kujundaja oskab alati ka raskes olukorras juhtida tähelepanu asjadele, mis on hästi. Tema tuppaastumisega tuleb kaasa justkui värske kevadõhk – kõik on järsku jälle lootusrikas. Kohmakate suhtlejate elu seevastu pole kerge. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda
vaarika maitse ja lõhnaga. Kui ei ole teisiti määratud, kasutada järgmisi annuseid: Imikud: lisada 15 tilka (0,6 ml) igale pudelitoidule. Sab Simplex seguneb hästi erinevate vedelikega, ka piimaga. Rinnaga toidetavatele imikutele võib suspensiooni anda enne imetamist väikese lusikaga. Väikelapsed: 15 tilka (0,6 ml) söögi ajal või pärast sööki. Vajadusel võib anda ka 15 tilka enne magamaminekut. Gaaside ja täiskõhutunde raviks koolilastel ja täiskasvanutel kasutatakse järgmisi annuseid: Koolilapsed: 20...30 tilka (0,8...1,2 ml). Täiskasvanud: 30...45 tilka (1,2...1,8 ml). Annus võtta sisse iga 4...6 tunni järel ja vajadusel võib annust suurendada. Sab Simplexit on soovitatav võtta pärast sööki ja enne magamaminekut. Enne kasutamist tuleb pudelit korralikult loksutada! Tilgutamiseks keerata pudel põhjaga ülespoole ja koputada sõrmega kergelt vastu pudelipõhja. Röntgenuuringud: uuringu eelõhtul võtta sisse 15..
on lihtsam uusi asju õppida ja nad saavad kaaslastega paremini läbi (Hansson & Oscarsson, 2005). On väga tavaline, et teismelised püsivad hilisõhtul virged ning tahavad hommikul kauem magada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paaritunnine unevõlg. Selleks et oma õige unevajadus (99,5 tundi) täis magada, peaks nooruk, kes ärkab enne seitset, uinuma hiljemalt kell kümme. Pideva unevõla tõttu kujunevad koolilastel välja meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsus, jonni ajamine ja tujukus. Noorukieas lisandub kergelt ärrituvusele ning kurbus- ja pingetundele ka päevane unisus ja riskikäitumine, milleks võib olla alkoholi tarvitamine, autoga kihutamine või muu ohtlik tegevus. Ka kofeiini sisaldavate ning ergutavate rohtude ja jookide tarbimine võib uinumist ja une kvaliteeti häirida. Tulemused koolis halvenevad, langeb tähelepanu- ja keskendumisvõime, kannatab mälu ja
meeldivana. Positiivset häälestust õppimise suhtes aitab luua ka õppevahendite korrastatus ja funktsionaalsus. Meeldiv on õppida, kui on võimalik pastakat ja pliiatsit üles leida. Hea tunde loovad ka mõnusat värvi vihikud ja mugavad kirjutusvahendid. Loomulikult loob hea tunde ka mugav arvutitool ja silmadele mahedalt sobiv valgus. Need on küll detailid, kuid õppimisele häälestumine algab pisiasjadest. Väikestel koolilastel on tihti "koolihirm" ning seda teades saavad lapsevanemad oma lastele suureks toeks olla. See nõuab küll lapsevanematelt mõningast pühendumist, kuid on loomulik, et lapsevanem aitab lapsel õppimist korraldada ja õppeaineid omandada. Kui laps ei taha hommikuti üldse kooli minna - tunneb pidevalt kõhuvalu, pissib öösiti voodisse või suudab raskustega kaasõpilastega suhelda, siis on mõistlik nendel teemadel psühholoogiga konsulteerida. Probleemiks võib osutuda ka
just lugema ja arvutama. 132 õpilast osales selles projektis. Üks osa osales projektis mängides arvutimänge terve aasta, teine osapool ei mänginud üldse arvutimänge. Tulemused olid vägagi pettumust valmistavad: arvutimängude mängimine ei näidanud tulemusi. Aga teisest käest, mitmed uuringud näitavad, et edu järgnes peale töötamist videomängudega. Koolilapsed ja ülikooli õpilased õpivad 7-40% paremini mängides arvutimänge. Väiksemates eksperimentides, koolilastel arenesid paremad keelelised ja matemaatilised oskused. Näib et arvutimängud on kas lõbusad või õpetavalt kasulikud. Siiski on olemas edukaid näiteid, mille juhul leiab arvutimängust mõlemad tunnused (Playing Computer Games - Positive or Negative? http://vox-vocis.hubpages.com/hub/computer-games-positive-sides-buy; 23.03.2012). 1.2Arvutimängude positiivsed mõjud. "Videomängud muudavad sinu aju," väidab Wisconsini Ülikooli psühholoog C. Shawn Green.
ventilatsiooni. Adenoidid soodustavad keskkõrvapõletiku teket ning keskkõrvatüüpi kuulmislangust, larüngobronhiiti, isutust. DIAGNOOSIMINE Sageli piisab näkku vaatamisest – adenoidne ilme (suu lahti, ilme apaatne) Kui nina ühiskäik on avar, siis o-hääldamisel on näha kuidas pehmesuulagi liigub vastu adenoidi Adenoidi saab kindlaks teha digitaalse palpatsiooniga, koolilastel tagumise rinoskoobiga. Adenoidid suurusest annab kõige parema ettekujutuse kontrastainega RÖ ninaneelust. RAVI Operatiivne, tänapäeval tehakse adenotoomia üldnarkoosis, harvem lokaalse tuimestusega. Op-järgne verejooks on vähene, kui see tekib, siis võib kahtlustada, et adenoidtükke on sisse jäänud. Op-vastunäidustused: verehaigused, hiljuti põetud nakkushaigused, nahamädanikud RINIIT SÜMPTOMID
'' (Gruusia vanasõna) Kestvalt ja süvenevalt keskendumine määrab paljuski meie võime õpitavast aru saada ja uusi teadmisi-oskusi omandada. Tuleb olla tähelepanelik, sest selleks, et üldse midagi meeles pidada, tuleb seda kõigepealt tähele panna.Tähelepanu virgena hoidmise teeb raskeks see, et meie psüühika laseb end kõrgelt kõrvale meelditada välisärritajaist, võistlevaist taotlusest ja probleemidest. Enamus kehva õppeedukusega koolilastel kui ka tundengitel pole probleeme õpitava aine raskusega ega ka norivate õppejõududega, palju suuremaks probleemiks on oskus oma tähelepanu suunata otstarbekalt ning keskenduda ühele asjale korraga. Võimete ja eelduste ühte 7 koondamise katse on takistatud seesmistest vastuoludest: samal ajal kui püüdlik poolus soovib võõrkeelt õppida, eelmistab laiskuse alge lobiseda, unistada, tuttavaid külastada või telekat vaadata. (Kidron 2008, 64)
ja vahel valulik. Laps võib kaevata kõhuvalu, ebamugavustunnet kõhu piirkonnas ja muutuda virilaks, rahutuks ning isutuks. Kõhukinnisusele võib viidata ka lapse päevane voodi või pükste märgamine, äkiline tugev vajadus urineerida, urineerida pingutades või korduvad kuseteedeinfektsioonid. Kõhukinnisusega võib kaasneda ka pükste määrimine roojaga ehk enkoprees (roojapidamatus), mis on enamasti püsiva kõhukinnisuse tagajärg väike- ja koolilastel. Seda võib segi ajada püksi roojamise või kõhulahtisusega. Tegelikult valgub vedelam roe sooles eesolevate kõvade roojamasside kõrvalt mööda ja määrib aluspesu. Kõhukinnisuse raviga möödub ka enkoprees. Laps võib valusa ja ebamugava roojamise pärast hakata potilkäimist vältima. Mida kauem ta soolt ei tühjenda, seda kõvemaks muutuvad roojamassid ja seda raskem ning valusam on tal neid väljutada. Kõva ja suure rooja
turvaline keskkond sõltub täielikult vanematest. Vastsündinute kõige sagedasemaks surmapõhjuseks on sokk ja lämbumine. Sellises vanuses laste elu oleneb kaitsmisest õnnetuste, nakkuste, kuumuse ja külma eest. Veidi vanemaks saades muutuvad lapsed aktiivsemaks ja uudishimulikumaks ning neid ohustavad peamiselt õnnetused - kukkumised, tulega ja veega põletamised, mürgistusjuhtumid. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70); Koolilastel on suurimaks ohuallikaks keskkond väljaspool kodu, eriti teed ja koolide mänguväljakud. Eriti oluline on ohtudega toimetuleku ja turvalise keskkonna loomise eest isikliku vastutuse kandmise õpetamine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70); 2.2. Täiskasvanu- ja vanuriiga Noorte täiskasvanute jaoks on turvalise keskkonna säilitamisel oluline töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine. Täiskasvanud, eriti kui neil endil on juba lapsed, näitavad
reaalsuses veedatud ajaga. Näiteks kui suur osa päevast, nädalast kulus arvutile ning kui suur osa koolile, tööle, lähedastele jne. Teiseks palutakse hinnata elukvaliteeti enne ja pärast arvuti saamist. Kuna sõltuvuses inimesed veedavad suure osa ajast arvutis on nad sellest eemaldudes väsinud, pahurad ning isegi ärevad. Suutmatus töökohal mängudest või jututubadest eemalehoida võib anda põhjuse töölt vallandamiseks. Koolilastel kannatavad väsimuse tõttu hinded või siis ei jõutagi kooli kuna uut ja põnevat mängu on vaja mängida. Internetisõltuvuse ohumärkidena on väljatoodud: · Pidev arvutikasutamine või sellele mõtlemine · Arvuti kasutamine parandab tuju, tekitab eufooriat · Suutmatus kontrollida internetis või arvutis veedetavat aega · Arvutis veedetava aja kohta valetamine ja süütunne · Ärevuse ja kurbuse tunne kui ei ole võimalik arvutit kasutada
Seda pole keegi otseselt õpetanud, lihtsalt see tundub nii loomulik. Samuti ei joonista ma mitte alati ristimärki leivale - kusagilt kuulsin, et peab olema kaitsemärk. Niisiis kasutangi erinevaid. Hiljaaegu kypsetasin pulmaleiva, millele joonistasin muhu männa". ,,Vanaema tegi alati enne kerkima panemist leibadele ristimärgid ning seda tava järgin leiba kypsetades ka mina". ,,Kodus me ei kasutanud ristimärki, kuid panime leivale peremärke. Seda oli ju vanasti koolilastel sahvris vaja oma pätsi eristamiseks teiste laste omadest." ,,Enne leiva lõikamist tehakse leiva otsa peale ristimärk, aga seda tehakse ilma igasugu reklaamita, keegi ei saa arugi, võõras ei oska tähelegi panna." Kõik, kes ise leiba kypsetavad, järgivad tava, et ahjust tulnud leivale pannakse valge rätik peale. Teatakse veel, et hea kui leiba tehakse alati yhes kindlas nõus, mida muuks ei kasutata ning et leivakypsetajal peab olema pea kaetud.
Suvevaheajale mõteldes, tundub see parajalt pikk aeg. Seda aega planeerimata jättes või ootama jäädes, et keegi mingi hea võimaluse välja pakub, võib hinnalist vaba aega raisates igavust tundma hakata. Mida hakata peale kolm kuud kestva vaba ajaga? Esmapilgul tundub vaba aja sisustamise võimalusi olevat üsnagi palju. Kuna aga nendest osade nautimine ei ole tasuta, siis oleks esialgu mõttekas leida omale sobiv töökoht. Meie alevis on usinamatel koolilastel võimalik taskuraha teenida haljastustöid tehes. Samuti leiab tööd väike grupp poisse- tüdrukuid õpilasmalevas , mis kestab kaks nädalat. Kohilast kaheksa kilomeetri kaugusel asuvas külas Sutlemas pakuvad tööd kaks firmat. Üks nendest tegeleb puidutoodetega, teine- OÜ Sheiker. Koolinoori kutsutakse sagedamini ajalehemüüjateks, aianditesse, talutöödele, aga ka abiks suurematele üritustele või ehitusele. (Noortele)
o Nahal - lööve Reaktsioon allergeenile võib olla: o Vahetu avaldub suhteliselt ruttu (mõne minuti jooksul) o Hilisemat tüüpi avaldub tunde või päevi peale kokkupuudet allergeeniga Selleks, et allergia avalduks, peab antigeen läbima soolestiku limaskesta kaitsva barjääri ja esile kutsuma immuunvastuse. Imikutel põhjustavad allergiat: piim, muna, nisu, oder, soja, herned, riis, kaer, banaanid, kala ja veiseliha Koolilastel: pähklid, mandlid, puuviljad (õun, kiivi) ja köögiviljad (paprika, tomat) Täiskasvanutel: maitseained, pähklid, mandlid Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolme aastastel lastel. Toiduallergia avaldusteks võivad olla: o kõhuvalu, iiveldus, oksendamine silmapõletik ja/või kõhulahtisus o kõrvapõletik o huulte, keele ja suu limaskesta o kõriturse
silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke je sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kõripõletikke ja kopsupõletikke (aeglane kulg, algab palaviku ja peavaluga, järgneb vaevav kuiv köha). Põhiline kopsupõletiku tekitaja koolilastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. M. fermentans põhjustab gripitaolisi haigusi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T immuunkahjustatud inimestel. Mükoplasmad Mycoplasma genitalium on väikese genoomiga bakter. Tal on 470 geeni. Parasiteerib inimese suguelundite limaskestal. Põhjustab põletikke ja sigimatust. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad
küll äärmise silmakirjalikkusega ning halva mängu juures hea näo tegemisega. Pidu pidada katku ajal on ebapedagoogiline. Otsin mõtte- ja teokaaslasi, kellele antud juhul väsimuse patoloogia korda läheb, probleemi metodoloogilise käsitluseni pole jõutud. Ka siinkirjutaja ei ole maailmaparandaja, kes lahendused kandikul kätte tooks, kuid siiski juhiksin patoloogiliseks muutunud väsimuse mõningatele põhjustele tähelepanu. Aitame koolilastel puhata Väidan, et probleemi üks tekkepõhjustest on kodu ja perekonna vähene tähelepanu ja huvitatus lapse käekäigu vastu. Vanemad kannatavad ise samasuguse patoloogilise väsimuse all -- kes kuhu siis oma väsimust uputada üritab. Lapsed oleks üksjagu rohkem puhanud, kui nad saaksid oma vanematega rohkem koos olla, midagi nädalavahetusel ühiselt ette võtta -- matkata, reisida, mängida, mõttetalgud kamina ääres jne.
· kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, et vigastusi ei tekiks Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, koostas töö autor küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilastele ning Rakvere Tarvase ja Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmetele. Küsimuste vastustest võib järeldada, et õpilaste arvates vanus ei oma tähtsust vigastuste tekkimisel. Elukutseliste sportlaste arvamus oli vastupidine.Kõige rohkem vigastusi koolilastel oli pahkluuga, korvpallimeeskonna meestel oli kõige rohkem probleeme hüppeliigesega. Mõlemad vastajad leidsid, et spetsiaalsete vahendite kasutamine ei anna tulemusi. Selgub, et spordivigastuste ärahoidmiseks on oluline õpilaste arvates kasutada spetsiaalseid kaitsmeid, kuid korvpallimeeskonna mängijad pidasid oluliseks õiget treeningmetoodikat (soojendust, õiget treeningu rütmi ja mahtu, venitusi, lõdvestusi, puhkust jne).
Sõnu, millel on alavääristav või seksuaalne kaastähendus, on palju uuritud. Selle üldtermin ongi semantiline alavääristamine. Nt gentleman või lord/lady ‘härrasmees või lord/leedi’. Lady on kontekstis, kus on võimatu kasutada lord’i või gentleman’i. Inglismaal kasutatakse lady’t väljendite moodustamisel: dinner lady ‘naine, kes serveerib koolilastele toitu – söögitädi’, lollipop lady ‘naine, kes aitab koolilastel teed ületada – meil puudub’, charlady ‘koduabiline’. Kui samu rolle täidaksid mehed, siis aga ei öeldaks nende kohta dinner gentleman ega dinner lord jne. Lady on kontekstis, kus muidu on man või soota termin, kui tööd teeb mees: lollipop man, cleaner. Nt master/mistress. He is my master tähendab, et ta on mu ülemus või et tal on rohkem võimu kui mul. She is my mistress tähendab, et ta on mu ebaseaduslik armuke
teevad seda vähe, 9-10sed palju. Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli, nooremad aga ei pruugi üldistada. o Tähelepanu suunamine – 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele Metakgontisioon e. oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani Nii koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid tedvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5. ja 10. eluaasta vahel Näiteks: o Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada.
28 Lihaste lühenemine on tippspordis tavaline nähtus ja esineb paratamatult kõigil. Ühelgi spordialal ei arendata kõiki lihaseid harmooniliselt, seega on mõned lihased tugevamad ja mõned nõrgemad. Enam tekib düsbalanssi just ühekülgsetel harjutustel, siia kuulub ka jõutreening. Düsbalanss esineb ka koolilastel, kuid siin on põhjuseks selja alakoormus, mis kutsub esile selja- ja reielihaste lühenemissündroomi. Noortel on põhjuseks ka kehaehituse iseärasused ja vanuse suurenemine. Lihaste düsbalansi peamised põhjused: - kehaliseks koormuseks ebapiisav ettevalmistu - vead treeningumetoodikas (ühekülgne sportlik treening) - lihaste ülekoormamine - kehaline alakoormus nooreseas - monotoonsed liigutused - vigastused, tugiliikumisaparaadi ülekoormus
atsetaadi kinaasi. Seega peab neil olema mingi muu vöimalus ATP tootmiseks. On esitatud hüpotees, mille järgi uurea hüdrolüüsil moodustuv NH3 suunatakse rakust välja ja moodustub ioongradient ja membraanpotentsiaal, mille energia arvel sünteesitakse ATPd. Patogeensus. M. pneumoniae põhjustab farüngiiti, trahheobronhiiti, kopsupõletikku, artriiti ja konjunktiviiti. Kopsupõletikku põhjustavad just koolilastel ja noorukitel. Ureaplasma urealyticum põhjustab meestel mittegonokokilist uretriiti, neerukivide teket ja 15 naistel loote emakasisesid infektsioone. M. hominis võib põhjustada püelonefriiti ja väikese vaagna põletikke (pelvic inflammatory disease). Seotud viljatusega. Mükoplasmad on tülikad koekultuuride saastajad. Seerum, millel kultuure kasvatatakse, võib olla saastunud, kuid
Ajapuuduse väljatoomine põhilise lugemist takistava asjaoluna näitab, et lugemine ei ole õpilaste seas kõrge prioriteediga tegevus seda tehakse siis, kui mujalt aega üle jääb. Võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga, kus raamatud olid inimeste jaoks üks olulisemaid vaba aja veetmise võimalusi, on praeguseks olukord muutunud. Ainuüksi Internet pakub õpilastele palju paremat meelelahutust kui lugemine, mistõttu saab ka käesoleva uurimuse tulemusena öelda, et koolilastel jääb raamatute jaoks vähe aega. 47 KOKKUVÕTE Uurimistöö küsitluse võib lugeda hästi õnnestunuks, sest saadud tulemused andsid praktiliselt igal pool hästi põhjendatava seose. Küsitlustulemused võimaldasid teha mitmekülgseid ja informatiivseid järeldusi, andes hea ülevaate õpilaste lugemisharjumuste muutumisest vanusega. Internetiportaalidest uudiste lugemise populaarsus kasvab vanusega. Samas näitas küsimus
vähe selliseid haigusi nagu südame isheemiatõbe ja reumatoidartriiti. Mis puutub lipiidide hulka toidus, siis nüüdisaegsete andmete kohaselt peaks normaalne toit andma süsivesikute arvelt 56...60% kaloritest, valkude arvelt 10...14% kaloritest ja lipiidide arvelt 26...30% kaloritest. Üleskutsed veelgi vähendada lipiidide osa kalorite üldhulgas pole tõsiselt võetavad. Mitmed kestvad ja adekvaatsed nüüdisuuringud nii koolilastel kui ka täiskasvanutel näitavad, et sel juhul ilmneb ebasoovitav rasvlahustuvate vitamiinide defitsiit. Mõnevõrra väheneb küll toiduga manustatava kolesterooli ja küllastamata rasvhapete hulk, kuid (NB!) seerumi kolesterooli ja triglütseriidide tase olulisel määral ei muutu. Loomulikult pole kasulik ka teine äärmus, s.t. lipiidide osa liigne suurendamine igapäeva menüüs. LIPIIDID JA TOIT Toitudes on lipiidid aroomikandjad, struktuuriloojad ning õhustajad. Lisaks eeltoodule
Organiseerimine areneb samas tempos kordamisega: 5-6sed teevad seda vähe, 9- 10sed palju. Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli; nooremad aga ei pruugi üldistada. Tähelepanu suunamine 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele. METAKOGNITSIOON ehk oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani. Näiteks koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid teadvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5.-10.nda eluaasta vahel. Näiteks: Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada.
Niisiis, tuleb välja, et "eksimine on elulik", "eksitamine aga on inimlik" (Paul 2008). Eksimine ei ole valetamine. Ka luiskamine pole valetamine. Luiskamine on tegelikkusest lahtirebitud, ei millegagi piiritletud ja kontrollitud laste oma maailm. Inger Kraavi (2007) arvates ei tohiks luiskamise puhul lapsele öelda: valetad, ära valeta, vaid tuleb aidata lapsel mõistma hakata, mis on tõelisus ja mis on väljamõeldis. See oskus kasvab tavaliselt koolieelsel perioodil ja koolilastel juhtub segadusi suhteliselt harva. Luiskamine on motiveerimatu ja omakasupüüdmatu vale, mitte kasuahnusest tingitud vale. Paljud lapsevanemad teevad ranget vahet kahte liiki valetamisel: ühed on valed, mis tekivad impulsiivselt enesekaitseks; teised on valed, millega püütakse varjata mõnda tõsist eksimust. Viimast nimetab James Stenson (2009) kaalutletud valskuseks, mis on vääritu ja rikub lapse isiklikku autunnet
Herbert Tampere, on rahvapilliansamblite kohta varasematest aegadest väga vähe andmeid. Teadaolevalt esimene kirjalik märge ansamblite eksisteerimisest eestlaste musitseerimises on aastast 1765, kui Tartu raad lubas oma pulmamääruses eestlastel sel puhul muusikat teha kahe viiuli ja torupilliga (Tampere 1975: 41). I. Tõnurist juhib oma eelmainitud artiklis tähelepanu asjaolule, et meie rahvamuusika kujunemise omapäraks eelmisel sajandivahetusel oli tõik, et meie koolilastel oli sageli võimalus omandada viiulimängu- ja noodilugemisoskus rahva- koolides, mis soodustas viiulimängu erakordset populaarsust rahva seas, orkestrimänguga tutvumine oli aga otseseks tõukeks ja eeskujuks paljude rahvapäraste instrumentaalansamblite tekkimisel. Lisaks viiulile said eelmise sajandi algul populaarseks kitarrid ja mandoliinid, mis ilmusid esmajoones seoses vaimuliku, aga ka sentimentaalse ilmaliku musitseerimisega (Tõnurist 1996: 50)
annaabi.ee 
