50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fuckschool
Õppematerjali autor
Kas on kerge olla noor? Noor on muutunud tänapäeval väga suhteliseks mõisteks. Iga üks piirab seda erinevate vanuste vahemikega, näiteks Eesti riigi jaoks on noor 7-26 aastane inimene, aga ühenduse Euroopa Noored jaoks on noored 13-30 aastased. Ka sõltub noor olemise raskus sellest ka ollakse alaealine või juba täisealine. Seega on ka nooruse raskused erinevates vanustes väga erinevad. Samuti erinevad erinevates ühiskondades elavad noored, näiteks ei saa võrrelda Araabia ja Eesti noorte raskusi. Eesti alaealiste laste kõige suurem probleem on kindlasti kõike piiravad seadused. Paljud lapsed tahavad juba varajases nooruses teha kõike seda, mida teevad täiskasvanud: töötada, tarbida alkoholi, suitsetada, käia ööklubides
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida
õppisid iseseisvust, mis praeguses elus väga kasuks tuleb. Õpiti rohkem tundma inimesi, enda eest rohkem seisma, oma vanemaid rohkem austama ja hoidma. Samuti jõuti järeldusele selleks, et elus midagi saavutada, tuleb omandada haridus. Kuid oli ka neid, kes arvasid, et nad ei õppinud koolis olemise ajal mitte midagi. Erikoolist tulnud noorel on sageli vähe sisemist tasakaalu, madal enesehinnang, millest tingituna on tal pinged selle vahel, milline ta on ja milline ta tahaks olla. Iga inimene kasutab teatud olukordades hingelise tasakaalu saavutamiseks selliseid kaitseabinõusid nagu kadedus, viha või vimm, eitamine, tõrjumine, taandumine, kaitse ja lohutamise nõudmine. Kaitseabinõud on elu loomulikuks osaks ja vahetevahel kasutades aitavad nad inimesel hakkama saada. Ohtlikuks muutuvad nad aga siis, kui kasutada neid pidevalt. Loomulik on see, et me püüame ennast kaitsta negatiivse enesehinnangu eest, kuid ka koolil on siin suur roll täita
Seadusega on sätestatud mis vanusest alates võib noore inimesega sõlmida töölepingu ning millistel tingimustel. On ka paika pandud, et kui kaua ning millist tööd võib teha alaealine. Ometigi paljud noored neid seadusi ei tea ning paraku paljud ka ei tunne huvi, mis võib viia mitmete probleemideni tööelus. 1.1 Välismaal töötavad noored Miks mõned noored soovivad töötada välismaal? Igal inimesel on loomulikult omad põhjused, milleks võivad olla parem palk, soov maailma näha, kiindumus mõnda riiki, paremad töötingimused jne. Kindlasti on seda mõjutanud ka majanduslangus Eestis ning töökohtade vähenemine, mistõttu on paljud noored ka lahkunud ning leidnud töö välismaal. Samas ei ole Aastal 2010 käivitati projekt Talendid koju, mille eesmärk on leida välismaa kogemustega noori ning tuua nad tagasi kodumaale ja viia nad kokku Eestimaiste tööandjatega. Selle
või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes.
diagnoositakse ja ravitakse sugulisel teel levivaid haigusi, nõu antakse seksuaalelu puudutavates küsimustes ning vajaduse korral saab ka psühholoogilist nõu. Põhjaranniku artiklis: ,,Siin on soovitusi noorte nõustamise kohta" oli palju õpetlikku infot. (Põhjarannik, 04.06.2004.a.) Noored on rasestumisvastastest vahenditest teadlikud, kahjuks on nad aga sageli mõjutatavad inimeste poolt, keda nad on harjunud kuulama, kelle arvamust nad usaldavad - vanemad, õpetajad jne. Nii mõnigi noor on seetõttu pidanud saama väga kurva õppetunni. Kindlasti vajavad nad järjepidevat haridust ka erinevaid seksuaalsuse tahke puudutavates küsimustes. Oli ka juttu sellest, et ka noormehed külastavad nõustamiskeskust. Noored käivad just koos näiteks rasedusvastaste vahendite kohta infot uurimas. Artiklis kirjutatakse veel, et teismelisele tuleks kindlasti enne suguelu alustamist rääkida rasedusvastastest vahenditest ja lasteaias saab ka mänguvormis seletada, kuidas nad siia ilma tulid
See teeb ka aine raskeks, tüütuks ja keeruliseks. Üldse on minu jaoks terve elu olnud rasked reaalained, kõik need valemid ja konkreetsed lahendus viisid on üks paras tuupimine. Kui öeldakse, et ajalugu või inglise keel on fakti põhine ja tuupimisega õpitav aine ning matemaatika on loominguline siis minu arvates on asi vastupidine. Matemaatikas ei saa kunagi asju lahendada loominguliselt vaid vastavalt reeglitele, jah vahel võib ühe ülesande lahenduseks olla mitu lahenduskäiku, kuid need on rangelt reeglitega piiratud. Sama lugu on ka füüsikaga mis läheb kõrgkoolis edasi, Tegelikult peab tõdema, et füüsikaga on lood nõksa lihtsamad, kui matemaatikaga kõrgkoolis, sest füüsikas saab toetuda paljude teemadega laboritele ning see teeb asjad arusaadavaks ja kui nii öelda võib siis loomingulisemaks, sa saad ise katsuda vaadata ja uurida, et jõuda järelduseni, nagu ka
Inimkonna teadaolevas ajaloos pole tõendamist leidnud fakt, et oleks kunagi eksisteerinud uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi. Pelgalt või ajutise leevenduse nimel on uimastitest abi otsinud paljud. Ka uimastite kahjulikkus on läbi aegade olnud tsivilisatsioonidele teada, kuid see pole takistanud nende tarbimist (Harro 2006, 249; 262). Tundub, et kanep uimastina on lihtsalt olemas. Suhteliselt kerge kättesaadavus on muutnud ta üha suuremate noortegruppide seas populaarseks. Kanepit proovitakse ja tarbitakse. Mittetarbijad noored on kanepist kui uimastist teadlikud ja selle tarvitamise suhtes mõistvad. Üha suuremal hulgal õpilastel on kanepisuitsetajatest sõpru ja tuttavaid. Kõige sagedamini saadakse kanepit proovimiseks sõprade ringis. Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka väga noori teismelisi 12- aastaseid või nooremaid (Allaste 2005, 27).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid