"Kas 16-aastased noored on valmis valima?" (0)

Sarnased õppematerjalid

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised....................................................................................

Ühiskond

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

- 30. MTÜ Oma Stuudio 30 210 3 780.- 31. SA Õpilasmalev 1 600 16 000 288 000.- 32. MTÜ Loovkeskus 60 420 7 560.- 33. MTÜ Männikumägi 25 175 3 150.- 34. Türi Lastekaitse Ühing ­ töölaager 190 1 380 24 840.- 35. Võimlemisklubi Rütmika 154 1 258 22 644.- 36. MTÜ Noored Toredate Mõtetega 60 440 7 920.- 37. Viljandi Noorte Huvikeskus 215 1 480 26 640.- 38. Tallinna Noorsootöö Keskus 320 1 920 34 560.- 11 Finantsaruanne JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSE ARV PÄEVAD SUURUS 39

Ühiskond

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

võtma arvesse ka bioloogilisi mõjureid (sh pärilikkust). (Farrington, 2002, lk 9-11) On üldteada, et mõned inimeste grupid kalduvad sagedamini kuritegusid toime panema kui teised. Näiteks sooliste erinevuste alusel võib jagada alates esimestest sotsiaalsetest statikatest pidada kuritegevust eelkõige meeste alaks (naiste osakaal vähem kui 15%). Samasugune olukord faktiga, et kriminaalselt kõige aktiivsem vanusegrupp on alaealised ja noored täiskasvanud. Kui nüüd küsida, kas selline seaduspärasus on eelkõige seotud n-ö isiku bioloogiliste staatustega (meessooga ja noorusega) või on valdavalt tingitud meeste ning naiste ja noorte ning vanemaealiste erinevatest sotsiaalsetest rollidest ühiskonnas, saab õige vastus olla mõistagi, et nii ühest kui teisest. Kriminaalse käitumise päriliku komponendi osatähtsuse käsitlemisel on laialt levinud mitmed ekslikud arusaamad. (Raine, 1993, lk 48-54)

Käitumine ja etikett

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

25

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Lennart rohkem omaette. Seega ei alanud tema kaks ja pool aastat kestnud õpingud Nõmmel Tallinna 10. keskkoolis kuigi õnnelikult. Niisiis ei püüdnud Lennart vähemalt alguses teiste hulgas silma torgata. Venemaa kogemustest teadis ta, et liiga palju lobiseda ei ole kasulik. Klassikaaslased mäletavad, et rääkides näis ta kaaluvat igat sõna. Ta tegi lausete vahel nii pikki pause, et kuulaja võis kannatuse kaotada ja kuulamast tüdineda. Kuid kõik, mis ta ütles, oli valmis ja viimistletud, selle ümber ei pruukinud enam pikalt-laialt seletada. Ta oli 17-aastasena küpsem, kogenum ja enam maailma näinud kui suurem osa temaealisi. Kõigepealt oli ta õppinud oma kogemusi analüüsima Isoleeritus kestis umbes neli nädalat. Siis ühel päeval kogunesid kõik Lennarti klassikaaslased tema ümber: "Tead sa" ütlesid nad, "me kuulsime, et sa olid küüditatud. Meil on hirmus kahju!" Perekonna lugu ei olnud jäänud saladuseks. Keskkoolipäevil lõi Lennart innukalt

Ühiskonnaõpetus

128

docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

* Poliitika oli, on ja jääb kuni eksisteerib ühiskond. Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline, aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides. Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad

Politoloogia

31

docx

Riigiõigus

RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus ­ üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ­ ebasobiv ehitus ­ kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus ­ eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l

Riigiõigus

64

doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

asendada kehtivat resiimi uuega. Nad on osalised laiaulatuslikes poliitilistes aktsioonides. Sildi "Poliitilised ekstremistid " võib laiendada ka teistele "radikaalidele", kes tingimata pol. süsteemi vägivaldselt kukutada ei taha. Näit: tuumarelvavastased Saksamaal, mõned põllumehed Eestis. Radikaalide: Personaalsed karakteristikud (tunnused), See kas inimesest saab ektreemne aktivist ei sõltu niiväga tema personaalsetest karakteristikutest, va võibolla see, et nad on üldjuhul noored mehed. Poliitiline sotsialiseerumine, Tavaliselt on nad kasvatatud perekondades, mis kalduvad olema rohkem haritud ja rikkamad kui keskmised pered, samuti peredes, kus on tugevamini väljakujunenud poliitilised vaated (mida aktivistid siis radikaalselt laiendavad). Isiksus. Radikaalid on üldiselt targemad, loovamad, idealistlikumad ja sõltumatumad kui enamik inimesi. Nende tegevusmotiivuide kohta on 2 peamist teooriat -

Riigiteadused

Kommentaarid (0)