"Kas 16-aastased noored on valmis valima?" (0)

Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased!
Tänapäeva väga aktuaalseks teemaks on saanud probleem, kas 16-aastased noored on valmis valima? Hetkel on Euroopa riikides valimis alampiiriks 18 aastat, väljaarvatud Austrias ning Saksamaa viies liiduvabariigis, kus on alampiiriks 16 aastat. Eestis on palju arutletud sellel teemal, kuid pole otsustatud midagi muuta. Kas probleem on noortes endas või on hirm hoopis tuleviku ees?
Viimasel ajal olen kuulnud mitmeid arvamusi , et Eesti noortel pole piisavalt huvi poliitika vastu. Mina sellega ei nõustu. Arvan, et väga paljud aktiivsed noored huvituvad poliitikast . Eriti need tublid noored, kes loevad igapäevaselt lehti ja vaatavad uudiseid on piisavalt haritud ning omavad enda seisukohta. Kindlasti saaks huvi suurendada kui koolis oleks rohkem tähelepanu pööratud poliitikale, näiteks rohkem ühiskonna tunde. Kui toimuks sama palju harivaid loenguid seotud Eesti poliitikaga kui loengud seotud välismaal õppimiste võimalustest. Samuti on võimalik, et noored ei kipu huvituma niivõrd palju poliitikast kuna neil pole sellega piisavalt positiivseid kogemusi. Kui alampiir oleks 16 aastat, tekiks huvi vast varem ka. Vajadusel on võimalik arutada oma seisukohti kas vanematega või õpetajatega.
Eestis on 16-aastased noored piisavalt küpsed valimisteks. Enamasti on olemas juba kindel seisukoht igalühel . 16-aastast noort ei saa arvestada lapsena. Juba 14-aastaselt kannab noor iseseisvalt kriminaalsüüdistust, 15-aastaselt võib abielluda , 16-aastaselt võib omada piiratud autojuhiluba ning koolikohustus on vaid 16-17 aastani. Miks siis 16-aastane noor ei ole piisavalt iseseisev tegema otsuse hääletamisel? Nii mõnigi noor elab täiesti iseseisvalt, ning langetab igapäevaselt otsuseid. Lisaks ei usu ma, et noored on väga mõjutatavad valimiskampaania reklaamidest. Pigem on seda vanema ealised, kui 16-aastased. Minu arust iga noor omab õiguse juba kujundada ning panustada oma tulevikku.
Samuti on valimisea lagetamine kooskõlas demokraatia alusprintriipidega. Demokraatia alusprintsiipide kohaselt peab olema hääleõigus maksimaalselt paljudel kodanikel ning iga piirang vajab sisulist põhjendust. Eesti rahvastik on demograafiliselt vananemas. Eesti keskmine valmisiga on 40 aastat. Langetades valmisiga 16 aastale, muutub keskmine valimisiga märgatavalt, ning ka tulemused oleksid teistsugused .
Meie heaoluühiskond annab kõik võimalused noorte harimiseks ka poliitilisest küljest ning ma ei näe tõelist probleemi, miks kardetakse langetada valimisiga. Noored on küllaltki iseseisvad. Tuleks vaid rohkem pöörata sellele tähelepanu. Arvan, et valmisea langetamine oleks suur samm edu poole. Tuleb usaldada ka nooremat põlvkonda, sest noored on meie tulevik.