Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Köögiviljad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
huumus, muld, liivsavi, ristõielised, kartul, saviliiv, kapsas, toitaine, usega, kurk, kõrvits, mullad, kapsad, kaunviljad, maakirp, kapsaliblikas, porgandi, neutraalne, korvõieline, sibul, istutus, lillkapsas, juurviljad, pastinaak, till, seller, redis, hernes, tomat, püsik, 20cm, spargel, viljakat, lubjarikas, kapsakoi, sugukond, idan, eelviljadEsimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna
Köögiviljanduse eksam. 1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet
K vls_3 0,1 0,2 Ko (g) v°_1ls_340/v_1ls_3 25-26 2,4 6,5 Kokku 37.5 100% Joonis 1: Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 64248123544 kohta. Põllumassiivi kontuurpunase joonega Joonis 2: Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Siffrid: Klg: Gleistunud leetjas muld v°_1ls_360-80/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 60-80 cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kog: Gleistunud leostunud muld v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm.
Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas, Punane peakapsas ristõielised küllaldaselt niiske kuni 25 cm väga viljakas, huumusrikas, rohkelt Lillkapsas ristõielised niiske, päikesepaisteline 50 cm Rooskapsas ristõielised leplik, kuid eelistab viljakat mulda 30-90 cm
universaalinidkaatorit, saadud värvust võrreldakse ette antud skaalaga. Keemise välja selgitamiseks kasutati 10 %-list HCl, mida pritsiti süstlaga sügavkaeve seinale, mullikeste tekkimisest võib järeldada, et mullas esinevad karbonaadid. Täiendavalt tehti kindlaks ka mulla tihedusaste, juurestatus ja pooride suurus. Tihedusastme leidmiseks kasutati kühvlit, millega katsuti, mitme sentimeetri sügavuselt on tunda, et muld on muutunud tihkemaks. Seejärel võeti nii sügavkaeve igast geneetilisest horisondist ja huumushorisondist kui ka poolkaevetest iga 5 cm kihist mullaproovid isetehtud paberümbrikutesse, millele märgiti peale vajalik informatsioon, et hiljem oleks võimalik muldi tuvastada ja valmistada neist 4 liimmonoliidid. Mullaproovide transportimiseks kasutati autot. Muldi kuivatati paar nädalat
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda
Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema
Kilekotid ja Läbipaistevad või Pottide ja külvikastide Niiskuse ja soojuse katted mustad kilekotid kaitseks, multsimiseks säilitamine Külvikasti või poti peal Õhuniiskuse ja valguse Klaaskatted Klaasist plaadid peale külvamist säilitamiseks Painutatud vitstele Klaaskuplid ja pingutatud kile või Külmakindlate taimede Kile või kupli all muld kiletunnelid klaasist kuplid paljundamiseks soojeneb varem Ilma kütteta kinniste Taimede Taimed vajavad külgedega ehitis, millel aklimatiseerimine enne välistemperatuuriga on klaasist hingedel kate, katmikalalt välja harjutamist, kaitse hiliste Külmlavad mida saab tõsta ülesse istutamist. öökülmade eest
NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised materjalid on aluspõhjaks Kõik vana aegkonna setted on kaetud hilisemate pudedate setetega, mida nim. pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut
arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1)uurib muldade kujunemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid.
Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga.
roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt Väävel Valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline roll rasvade (õlide) sünteesil ristõielistel kultuuridel. Väävelväetised soodustavad mügarbakterite arengut mullas. Viimasel ajal on täheldatud ka väävlipuudusest tingitud toidunisu kvaliteedi (küpsetusomaduste) halvenemist. Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen Muld taimede toitekeskkonnana Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks
Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata.
metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad
1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus
Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud. Loometsades eristatakse kolm kasvukohatüüpi. 1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud Muld: väga õhukesed paepealsed mullad (paas tuleb kõrgemale kui 10 cm), tähis Kh´; väga õhuke rähkmuld K´ või klibumuld Kk. Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm, järgnev huumushorisont väga õhuke (alla 10 cm) struktuurne, allosas sageli rähkne. Aluskivimiks on paas. Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5. Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe
Mikroelemendid Boor , Vask, Tsink,Molübdeen, Koobalt, Seleen. Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale: Optimaalne veerežiim – mõjutab otseselt toitainete omastamist (väetiste efektiivsust). Väetatud taimed kasutavad paremini vett. Mullalahuse reaktsioon – enamikele kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%. Kõige tundlikumad liblikõielised, kurk, sibul, porgand . Tasalaalustatud toitelahus – sisaldab kõiki vajalikke toiteelemente sobivas vahekorras • Valgus – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed enam valgust kui ammooniumväetistest • Soojus – enamikele taimedele on optimaalne 20…28oC. Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid •Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise
mikroorganismide tegevust. Ca puudus esineb lupjamata muldades. Muldades, mis ei vaja lupjamist Ca puudust ei ole. · Magneesium Mg Kõik funktsioonid seotud klorofülliga. Klorofülli molekulis on Mg kesksel kohal. · Väävel S. Valkudes, lipiidides; edendab olulist osa ristõieliste kultuuride õlisünteesil. Soodustab mügarbakterite arengut. MULD taimede toitekeskkond. 5 MULD VEDEL OSA GAASILINE OSA TAHKE OSA (mullalahus) (õhk) MINERAA- ORGAANILINE AINE AINE LAGUNEMATA VÕI POOL- MULLA-
Eesti kliima kujundajad 1,4x, pealttuule nõlvadel kuni 1,21,3x ja mõnikord ka tuulega paralleelsetel nõlvadel kuni Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Teda mõjutavad Atlandi ookean ja 0,70,8x ja suletud nõgudes isegi enam kui 0,6x (kui tuul tasasel alal 35 m/s). Euraasia manner. Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld hoovuse ning Islandi miinimumiga. Ligi pooled päevad aastas on mõjutatud Islandi lähistel Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine, meteoroloogilise reziimi iseärasused maalähedases kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmiselt õhukihis, reljeefi tingimused põhjustavad mullastiku omaduste varieerumist. Külmade ja aastas Eestis 132 tsükloni või nende lohu ja 65 antitsükloni või nende harja mõju all
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt aga anioonideks. Toiteelement Toitaine Ehituslikud elemendid Süsinik, C CO2 Vesinik, H H 2O Hapnik, O O2 Esmajärgulised makroelemendid − + Lämmastik, N NO 3 , NH 4 − −2 −3 Fosfor, P H2PO 4 , HPO 4 , PO 4 Kaalium, K K+
Varjatud kasvukohal, liiga tiheda taimede seisu või umbrohtunud põllu korral venivad taimed välja ega anna korralikku saaki. Toitainete suhtes nõudlik kultuur, kuid suuri mineraalväetiste koguseid ei tohi talle anda, sest porganditaimed, eriti kasvualguses, on tundlikud väetise kõrge kontsentratsiooni suhtes. (2) Nõuded mulla ja toitainete suhtes Porgandi kasvatamiseks sobivad kõige paremini vett läbilaskva aluspõhjaga kerged liivsavi- või saviliivmullad, samuti soomullad. Muld peab olema sügavalt haritud ja kivideta. Kividerohkes mullas ja raskel savimaal juurviljade kuju moondub. Porgand ei talu happelist mulda ja värsket lubiväetist. Minul on porgandikasvatuseks olev maa saviliivmulla rikkalik ja kivideta, mis sobib väga hästi selleks tegevuseks. Kobedas sügavalt haritud mullas kasvavad porgandid pikaks ja ilusa kujuga. Kuid liiga kobe muld ei ole siiski hea. Kuna porgandi seeme on väga väike ja algareng aeglane,
2) Mulla mehhaaniline koostis ja mullalõimis Muldade tootmisvõime oleneb mulla liigist ja mehaanilisest koostisest. Eristatakse mulla osi : a) ibe mulla osad, mis on väiksemad kui 0,01mm b) savi 0,01-0,1mm c) liiv- 0,1-1mm d) kruus 1-10mm e) kivi üle 10mm Mullas oleva savi ja liiva sisalduse järgi eristatakse 9 mullalõimise liiki: a) sõreliiv e. l1- 0-5% savi, ülejäänu liiv b) sidusliiv e. l2 savi3-5%, ülejäänu liiv c) saviliiv e. sl savi 10-20% d) kerge liivsavi e. ls1 savi 20-30% e) keskmine liivsavi e. ls2 savi 30-40% f) raske liivsavi e. ls3 savi 40-60% g) kergesavi e. s1 savi 50-60% h) keskmine savi e. s2 savi 65-80% i) raske savi e. s3 savi 80-100% Mulla harimise seisukohalt loetakse liivmuldi kergeteks , on põuakartlikud ja kergesti haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad
annaabi.ee 
