kirjel "Aktsia- või osakapital" ja võimalik ülekurss kirjel "Ülekurss") Ülekurss (aazio) Aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu. Tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe; omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe; (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul vt. RTJ 11.
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 21-33 Kasumiaruande üldreegl
välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle
tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase 8 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse investeeringud tütarettevõtetesse soetusmaksumuses. Nõuded ja ettemaksed
Arvelduskonto 50 000 Palgakohustus 15 000 Tooraine ja materjal Lühiajal. pangalaen 12 100 (varud) 30 000 Aktsiakapital 120 000 Phivara 102 000 Jaotamata kasum 10 000 182 000 182 000 3.1 BILANSI PÕHIVÕRDUSED AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL - RAHA - LÜHIAJALINE - VÄÄRTPABERID - PIKAAJALINE - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED PÕHIVARA OMAKAPITAL - FINANTSINVESTEERINGUD - MATERIAALNE - IMMATERIAALNE 9 VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL
kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4 1 Raamatupidamisseadus 2 RTJ 2 3 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt 4
perioodikuludena. 17 On ainus mitteidentifitseeritav immateriaalse põhivara liik, mis küll kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse varana, kuid ta ei vasta IAS38 toodud immateriaalse põhivara definitsioonile. Firmaväärtus on unikaalne seetõttu, et ta pole eraldiseisev objekt, vaid paljude elementide koosmõju objekt. Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osalusesoetusmaksumuse ja omandatud netovara reaalväärtuse vahel 18 Firmaväärtus tekib sellest, et koos majandusüksuse varadega omandab ostja lisaväärtusena nt hea turupositsiooni, aktsepteeritud toote, hea personali, tipptehnoloogia vms. Firmaväärtus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Äriühenduse käigus tekkinud positiivne firmaväärtus on alati piiramatu pikkusega kasuliku elueaga immateriaalne vara. 19
Ülesanne NB ! Tegemist on näidisülesandega eksamile tuleb SARNANE ülesanne, kuid kindlasti mitte SAMADE tehingutega ! Oluline on mitte niivõrd saada kokku tasakaaalus olev bilanss, vaid näidata mida te teate (abitabel!). Punkte saab raamatupidamisalaste teadmiste, mitte arvutusoskuse eest ! Kajasta toodud esialgses bilansis järgmised lõpetamis- ja korrigeerimiskanded, lahenduskäigu selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal muutunud ebatõe
· Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva kokku Passiva kokku Bilanss on tasakaalus kui vara võrdub vara moodustamise allikatega st. aktiva võrdub passivaga. Bilansi võrdused on: VARA = VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD AKTIVA = PASSIVA VARA = KAPITAL (VÕÕRKAPITAL JA OMAKAPITAL) OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) VÕÕRKAPITAL = VARA OMAKAPITAL Bilansi põhivõrdus on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KASUMIARUANNE 2.1 Põhimõisted TULU - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000
Ostja bilanss enne teise ettevõtte ostu Varad Kohust. omakapital Raha 10 Kohustused 14 Varud 5 Omakapital 6 Põhivara soetusmaks. 8 Põhivara kulum (3) Kokku 20 Kokku 20 Ostetakse (tasutakse kohe) teine ettevõte hinnaga 4, ostetava ettevõtte netovara väärtus on 2 Ostetava ettevõtte vara ja kohustused võetakse bilanssi Varud 3 Kohustused 8 Põhivara 7 Omakapital (netovara) 2 Firmaväärtus: ostuhind - netovara Ostja bilanss peale teise ettevõtte ostu Varad Kohust. omakapital Raha Kohustused Varud Omakapital
2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA NÕUDMISED
Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara
Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
Vähemusosalus 31.12 8 721 Kokku passiva 418 000 191 000 202 842 202 842 1) Investeeringu elimineerimine omandamise momendil: D Aktsiakapital (T-firma) 120 000 D Ülekurss (T-firma) 10 000 D Jaotamata kasum (T-firma) 23 000 D Hinnaerinevus 15 421 K Investeering T-firmasse Sid 160 000 K Vähemusosalus 8 421 2)Soetusmaksumuse ja bilansilise maksumuse erinevuse elimineerimine: D Firmaväärtus(goodwill) 15 421 K Hinnaerinevus 15 421 3)Äriühenduse dividendide elimineerimine: D Dividenditulu 19 000 K Deklareeritud dividendid 19 000
VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000
enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. +allkiri, kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend-kui on summa väiksem, storno e. miinustamine, teen uuesti sama lausendi kasti sisse ja pärast teen õige lausendi. Maj.tehingutega kaasnevad muudatused jagunevad bilansis 4 rühma: 1) ettevõtte varad ja kapital suurenevad ühe ja sama summa võrra. Suureneb bilansi üldsumma. 2) toimuvad muudatused varade struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 3) toimuvad muudatused kohustuste ja omakapitali struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 4) ettevõtte varad ja kapital vähenevad ühe ja sama summa võrra. Väheneb bilansi üldsumma. BILANSI MUDEL Aktiva Passiva Passiva
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Eesnimi Perekonnanimi Kursuse nr Raamatupidamise praktika I Firma nimi Ettevõttepoolne juhendaja: XXXX Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................4 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA............................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 5 1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, struktuur ja kasutatav raamatupidamisprogramm ..
Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta. Seega tekib ettevõttel kohustus. Esialgne võrdus muutub nüüd järgmiseks: vara = kapital + kohustus
Vara rahaliselt hinnatav asi või õigus,mida kasutatakse edaspidise tegevuse käigus Varu varud on varad mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid või tarvikud mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuse osutamisel. Kajastatakse bilantsis lähutvalt sellest kumb on madalam kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus Kohustus rahaline võlg Omakapital esialgselt omanike poolne investeering ettevõttesse, kas rahalise või materjaalse varana. Saldo konto arvestuslik jääk Konto- kahepoolne tabel mida kasutatakse majandustehingute liigitamisteks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Käive- müügist saadav sissetulek. Taksonoomia- riiklikult kinnitatud aruande vorm Käibevara- likviidne vara, mis 1 aasta jooksul muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses Põhivara- vara, mis on ettevõtluses kasutusel kauem kui 1 aasta
-käibemaks -tegingu osapoolte nimed Bilanss: mingil ajahetel koostatud raamatupidamisaruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses
B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500.00 3) Hinnaerinevuse ümberjaotus D Müüdud kaupade omamaksumus (varud) 40,000.00 D Seadmed (5 aastat) 130,000.00 D Maa 65,000.00 D Goodwill 197,500.00 K Hinnaerinevus 432,500.00
Ülekurss kajastatakse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu, tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel 21 aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul kajastatakse kontol 2231 vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Reservid kajastatakse kohustuslik reservkapital ja muud reservid. Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) siin kajastatakse eelmistest perioodidest kogunenud kasum ja kahjum, mida võib kasutada reservide moodustamiseks. Aruandeaasta kasum(kahjum) siin kajastatakse aruandeaasta jooksul kujunenud kasum või kahjum ( 4 lk 34 ) Viljandi Aken ja Uks AS omakapitali järkjärgulist suurenemist on kõige parem näidata tabeli 6 abil.
Muu omakapital I Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) T Aruandeaasta kasum (kahjum) Rp-kohustuslase valitseva A mõju all olev ressurss L Allikas: RTJ 2. Lisa 1. OMAKAPITAL ehk ettevõttele kuuluv kapital jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (1) omaniku poolt ettevõttesse investeeritud kapital või ettevõtte poolt teenitud osa sellest kapitalist; AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARAD K LÜHIAJALISED KOHUSTISED Raha O Laenukohustised
Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta. Seega tekib ettevõttel kohustus. Esialgne võrdus muutub nüüd järgmiseks: vara = kapital + kohustus
Raha ja raha ekvivalentide muutus 121 789 186 666 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 342 514 220 725 8 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) Aktsia- Kohustuslik Jaotamata kapital Ülekurss reservkapital kasum Kokku Saldo 31.12.2006 2 150 000 - 215 000 10 658 054 13 023 054 Aruandeaasta puhaskasum - - - 1 204 018 1 204 018 Aktsiakapitali suurendamine 850 000 2 500 000 - - 3 350 000 Saldo 31.12.2007 3 000 000 2 500 000 215 000 11 862 072 17 577 072
DOKUMENDI NIMETUS KOOSTAJA JA ESITAJA ESITAMISE AEG Maj kulude aruanne Aruandvad isikud Kuu viimane kpv Kuluarved Juhataja Kaks korda kuus Pangaväljavõtted Juhataja Kord nädalas Kassadokumendid Juhataja Iga päev Klientide arved Juhataja Koost. jooksvalt [1] Raamatupidamisdokumentide säilitamine Jooksva kuu algdokumendid, mis kuuluvad kindla arvestusregistri juurde, komplekteeritakse kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisdokumente säilitatakse osaühingu juhatuse poolt ettenähtud ruumis kokkulepitud isiku vastutusel raamautpidamise seadusega ettenähtud tähtaegade jooksul. Dokumentide säilitamise tähtajad LIIK SÄILITAMISE MÄRKUSED TÄHTAJAD
kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja misvähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid. Kulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................
Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine us us vus Raha 90 726 90 726 Nõuded ostjate vastu 200 000 200 000