Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2 (0)

Kordamisteemad kontrolltööks                         Evolutsioon_2 Kohastumine, kohanemine, kohastumus ehk adaptatsioon (organismirühm) ja 
kohanemus (üksikisend). Mimikri. Näited ehituslikest, talitluslikest (füsioloogilistest) ja 
käitumuslikest kohastumustest. Kohastumuste suhtelisus (nt ajas, ruumis/elupaigast 
sõltuv, üksikisendile kahjulik/liigile kasulik). KOHASTUMUSED- kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) KOHASTUMUS- organismirühma isendite kasulik, geneetiliselt kinnistunud omadus antud 
keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks ● NB! Indiviid/isend kohaneb. Organismirühm kohastub. KOHASTUMINE- protsess, mille tulemus on kohastumus. KOHASTUMUSED AVALDUVAD: ● ehituses (kuju, värvus jne)
● füsioloogias (fotosünteesi eripärad, ‘’antifriis’’ putukate kehavedelikes, hapnikku  talletavad lihased vaaladel) ● käitumises (lõimetishool, ränded, pulmamängud) ● EHITUSLIKUD KOHASTUMUSED: lendamiseks, ujumiseks, kuivas/ liigniiskes  kliimas, kuumas/külmas kliimas, peitmiseks (varjevärvus, varjekuju) ● FÜSIOLOOGILISED KOHASTUMUSED: männijuured põimunud  seeneniidistikuga, moodustades mükoriisa. ● KÄITUMUSLIKUD KOHASTUMUSED: toidu hankimise strateegiad,  paljunemisrituaalid, ränderituaalid. MIMIKRI- organismi tunnuste sarnanemine teise liigi/ keskkonna osadega. KOHASTUMUSTE SUHTELISUS:  ● vastandlikud: ühes olukorras või paigas kasulik, teises kahjulik (suhtelisus ruumis)
● keskkond muutub kiiremini kui kohastumused jõuavad tekkida- realiseeruvad ajalise  nihkega (suhtelisus ajas) ● vahepeal kasulik ainult tervele rühmale, mitte isendile
● mõned on ‘’üle kohastunud’’- hirvede, põtrade narvali sarved KOHANEMINE- isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. Toimub 
enamasti vastusena keskkonna tingimustele: geneetilisi muutuseid ei kaasne. ->tulemuseks 
KOHANEMUS. Liik (mille poolest liigid erinevad?). Liigiteke, geograafilise (ehk allopatrilise ehk 
erimaise) liigitekke etapid (4), nende mõistmine. Bioloogilise isolatsiooni viisid e 
ristumisbarjäärid (nt erinev sigimisaeg sigimiskoht ja –käitumine,  gameetide keemiline


sobimatus, suguelundite sobimatus, hübriidide eluvõimetus või viljatus). LIIK- looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on 
oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond, ökoloogia, päritolu, 
anatoomia ja füsioloogia jne. GEOGRAAFILINE E. ALLOPATRILINE LIIKITEKE- ühe liigi jagunemine kaheks/ 
enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandri triiv) Erinevate liikide 
levialad on eraldatud veekogude/mägedega -> tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, 
mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist (seemnete sattumine kaugele 
ookeanisaartele) ● Geograafilise barjääri teke, nn isolaatide (erinevate populatsiooniosade) kujunemine.
● Geneetiliste iseärasuste kujunemine isolaatides
● Bioloogilise ristumisbarjääri kujunemine
● Ökoniši leidmine- tekkivate liikide isendite sobitumine keskkonda, sh koosluse teiste  liikidega BIOLOOGILINE ISOLATSIOON E. RISTUMISBARJÄÄR- omadused, mis takistavad 
ristumist võõra liigi isenditega ● paljunemise aja ja koha erinevus: eri liikide suguluse aktiivsuse periood või  sigimispaik ei kattu (nt erinev õitseaeg taimedel, kudemiskoht konnadel) ● käitumuslik barjäär: etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüud,  lõhnaained) ● mehhaaniline: suguorganid ei sobi (eriti putukatel)
● biokeemiline: sugurakud ei ühine
● sügoodi eluvõimetus: loode ei arene (euroopa naarits)
● hübriidide viljatus: järglane sünnib tervena, kuid ei paljune          . Makroevolutsioon, mikroevolutsioon – mõiste ja võrdlus (sh geneetilised alused – kas 
uued geenid ja muutused regulaatorgeenides või muutused alleelides, uute alleelide 
teke). Makroevolutsiooni vormid ja igaühe kohta näited: evolutsiooniline täiustumine 
(progress) ja evolutsiooniline taandareng ehk regress; Evolutsiooniline 
mitmekesistumine ehk divergents ja sarnastumine ehk konvergents ; Väljasuremine. Tunda näite järgi ära makroevolutsiooni vorm (nt: prokarüootidest 
tekkisid eukarüoodid – mis see on ja miks? – V: on progress, sest tekkis rakutuum, see 
muutus pani aluse väga paljude rühmade ja liikide edasisele evolutsioonile; rakutuum 
kaitseb pärilikkusainet ja võimaldab edukamalt rakujagunemist (mitoosi). Makroevolutsiooni vormide üldised tunnused (nt progressil tekkinud tunnus võimaldab 
keskkonna efektiivsemat ärakasutamist, väiksemat sõltuvust keskkonnast ja seega liigi/
organismirühma laiemat levikut Maal). MIKROEVOLUTSIOON- muutused kulgevad liigi sees- tekivad uued ainult populatsioonid 
ja alamliigid. Seisneb tavaliselt vaid uute geenialleelide tekkes. MAKROEVOLUTSIOON- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng. Saab alguse 
isendite geneetilisest muutumisest: uute geenide tekkest, kromosoom- ja 


genoommutatsioonidest, olemasolevate geenide regulatsiooni muutustest. MAKROEVOLUTSIOONI VORMID: ● evolutsiooniline täiustumine e. progress (vertikaalne evolutsioon) ○ KAASNEB: keskkonna senisest märksa täiuslikum (efektiivsem) kasutamine,  organismirühmade keerukam ehitus ja talitlus- organismirühma esindajad on 
eellastega võrreldes keskkonnas edukamad. Midagi ‘’uut’’. Levimine uutesse 
keskkondadesse.  ○ NT: prokarüootidest eukarüoodid- tuumamembraanid kaitsevad kromosoome;  üherakulistest hulkraksed- võimaldas tõõjaotust rakkude vahel; püsisoojasuse 
teke lindudel ja imetajatel- suurem sõltumatus väliskeskkonnast ● regress- evolutsiooniline taandareng ○ NT: paelussidel puuduvad vereringe- ja seedeelundkond ● divergents e. evolutsiooniline mitmekesistumine (horisontaalne evolutsioon) ○ tekkinud uute, täiustunud omadustega organismirühmade  lahknemine  paljudeks liikideks. Aluseks on kohastumine erinevate elutingimustega. 
Mitmekesistumisel tekkivate tunnuste tõttu pole organismirühm oma 
eellasrühmast oluliselt täiuslikum. ○ NT: taime-seene ja loomariigi esindajate teke esimestest eukarüootidest;  selgroogsete rühmade- kalade, kahepaiksete, roomajate jne teke esimestest 
keelikloomadest (selgroog tekkinud progressis) ○ ULATUS SÕLTUB: uue organismitüübi arenguvõimelisusest; elupaikade  mitmekesisusest ● konvergents- sarnastumine sama elukeskkonna tõttu ○ NT: kala, vaala ja hülge kehakuju, jäsemete kuju
○ Analoogilised elundid- väliselt sarnased, kuid erinevat päritolu. Nt liblika ja  linnu tiib; roosi ogad ja viirpuu astlad ● väljasuremine- organismirühma kadumine (kõikjalt) maakeralt ○ PÕHJUS: kliimamuutus; inimtegevus
○ RISK: suurtel, aeglaselt sirguvatel loomadel; spetsiifiliselt toitujatel;  tipptarbijatel; rändajatel ○ NT: Euroopas kadunud tarvas, viiksjänes, hallvaal; halvas olukorras ibeeria  ilves, polaarrebane, lendorav ○ Inimtegevuse tõttu välja surnud: hiidkänguru, kukkurhunt
○ Ka fooniline väljasuremine (liigid hääbuvad elutingimuste tõttu); massiline  väljasuremine (paljude organismirühmade kiire kadumine Maalt) (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI VÕRDLUS: ● SARNASUSED: ○ tõimuvad samad protsessid- olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud,  organismide väljasuremine ○ aluseks on geneetiline muutlikkus
○ divergentne iseloom- (mitmekesistumine) ● ERINEVUSED: ○ mikroevolutsioon toimub kiiremini, makroevolutsioon aeglasemalt
○ mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid,  makroevolutsioonilised hõlmavad paljusid organismide rühmi


○ mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise,  makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket Eluslooduse süsteem, süstemaatika ja taksonid (õiges suuruse järjekorras). Näited 
taksonite kohta: nt kiskjalised – selts, liblikõielised – sugukond, kärbseseen – perekond, 
imetajad – klass, jne). (enamasti „-lised“ sõnalõpp tähistab loomariigi seltse ja 
taimeriigi sugukondi; „-lased“ aga loomariigi sugukondi; „-laadsed“ taimeriigi seltse). Carl Linne- Rootsi süstemaatik, võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri: liikide 
kahesõnalise nimetamisviisi; lõi eluslooduse süsteemi. Mingi taime ladinakeelne teadusliku 
nimetuse järel seisev ‘’L’’ täht tähistab Carl Linned.  Taksonoomia- teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse ehk süsteemi 
põhiüksustesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Peamised taksonid: riik-hõimkond-
klass-selts-sugukond-perekond-liik (liigist madalamad üksused on nt alamliik, tõug, sort, rass) Taksonite süsteem on hierarhiline, st iga takson kuulub vaid ühte endast kõrgemal 
asetsevasse taksonisse (nt üks liik vaid ühte perekonda, kuid ühes perekonnas võib olla palju 
liike) NT: liik- kurdlehine roos; perekond- roos; sugukond- roosõielised; klass- kaheidulehelised; 
hõimkond- katteseemnetaimed (õistaimed); riik- taimed NB!  ● ‘’-lised’’: loomariigi selts/ taimeriigi sugukond
● ‘’-lased’’: loomariigi sugukond
● ‘’-laadsed’’: taimeriigi selts Binaarne nomenklatuur, hierarhiline süsteem, HOX-geenid. Mono-, pära- ja 
polüfüleetilised rühmad (mõiste). BINAARNE NOMENKLATUUR- Carl Linne. Liikide kahesõnaline nimetamisviis. HIERARHILINE SÜSTEEM- st iga takson kuulub vaid ühte endast kõrgemal asetsevasse 
taksonisse (nt üks liik vaid ühte perekonda, kuid ühes perekonnas võib olla palju liike) HOX-GEENID- homeootilised geenid. Kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp 
regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. MONOFÜLEETILINE RÜHM- organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest 
ja kõikidest tema järeltulijatest. (imetajad, linnud) POLÜFÜLEETILINE RÜHM- organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine 
eellane.  (lendavad selgroogsed, vetikad) PARAFÜLEETILINE RÜHM- organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete 
viimane ühine eellane, kuid mingi osa järglastest ei kuulu sellesse rühma. (kalad, roomajad, 
sammaltaimed, protistid) Inimese evolutsiooni põhijooned ja küsitavused. Inimese eelkäijad: australopiteekus, 
Homo habilis, Homo erectus, pärisinimene (H. Sapiens), neandertaallane, 


kromanjoonlane – kõigi nende umbkaudne ajaperiood Maal ja üldised 
tunnused/oskused. Inimese evolutsiooni molekulaarne uurimine – mitokondriaalne 
pärilikkus (emaliin, mtDNA)) ja Y-kromosomaalne pärilikkus (isaliin). Inimesed kuulusid primaatide seltsi, kelle tunnuseks on liikuvad, lamedate küüntega varbad 
(sõrmed), pöial, hea ruumiline nägemine, suur aju, aeglane täiskasvanuks saamine ehk 
neoteenia. Neoteenia- arengu aeglustumine ja osaline pidurdumine. (inimese lõualuid määravate geenide
avaldumine peatub varem kui simpansil) Inimene kui primaadi loode: ● lame nägu
● keha karvkatte puudumine
● silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon
● väliskõrva kuju
● suur ajukolju
● käte ja jalgade ehitus
● hammaste lõigustumise järjekord Mitokondriaalne pärilikkus: pärandub edasi emalt nii tütardele kui ka poegadele, aga isalt 
edasi ei pärandu. Mitokondri DNA (16 000 bp), Y-kromosoom (200 000 bp)on võimalik mitmete tunnuste 
väljakujunemise aega kindlaks määrata. (Nt 23 milj. a tagasi tekkis mutatsioon, mille 
tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine) SEE PANEB MÕTLEMA…… MIKS MUL AUTOT JA MAJA EI OOOLE (SIISKI TÄNA 
EI VIITSI :D) ● AUSTRALOPITEEK- (4-1 milj a tagasi) ajumaht 350-500 ml, tugevad lõuad, laiad  hambad, taimetoidulised, väikesed (1,1-1,3m), pikad käed, elasid gruppides, magasid 
puu otsas (nagu mina). Ei osanud rääkida, ei teinud tööriistu, ei kasutanud tuld, olid 
karvased. ● HOMO HABILIS (OSAV INIMENE)- (2,1-1,6 milj a tagasi) elasid nagu hüäänid,  võttes viimast, mis kiskjatest üle jäi. Üleminek lihatoidule andis aju arengule energiat.
Tööriistade valmistamine nõudis ajutegevust. Ajumaht 600-700 cm3. ● HOMO ERECTUS (PÜSTINE INIMENE)- (1,8-0,1 milj a tagasi) ajumaht 800-1000,  kohastunud metsavaesel ajal küttima. Aafrikast välja! Ruumiline nägemine, hambad 
näitavad lihatoidulisust, hea termoregulatsioon, karvkate vähenenud, suur kopsumaht, 
kasutasid tuld, küttisid loomi. Algeline sõnavara, pikki laudeis ei saanud moodustada. 
Sihvakas, kiire jooksja (nagu Kaimar), suutis kaua joosta, sest ei kuumenenud üle. ● NEANDERTAALLANE- 230 000- 30 000 a tagasi, ajumaht 1400-1500 ml;  kehaehitus jässakam, lühemad jalad, suurem kolju, esileulatuv nina. Kasutasid tuld, 
nahast riideid, peitleid, nuge, odasid. Jahti pidasid grupis põtradele, mammutitele jne. 
Ehitasid onne, matsid surnuid lillede ja ehetega.  ● KROMANJOONLASED- kalapüügioskus.40 000 a tagasi rändasid Aafrikast  Euroopasse. Sirge kehakuju, mehed üle 180 cm.


● HOMO SAPIENS SAPIENS (PÄRISINIMENE)- 200 000 a tagasi Saharast lõuna  pool. Levisid Aasiasse, Indoneesiasse ja Austraaliasse.  Näidisküsimusi: 1.    Seostage loogiliselt järgnevaks jutuks mõisted: analoogilised elundid; makroevolutsioon; mikroevolutsioon; geenifond ● Mikroevolutsioon     on evolutsioon, mis haarab liigisiseseid populatsiooni tasandil  toimuvaid muutusi ning populatsiooni genofondi muutumist. ● Makroevolutsioon     on liigist kõrgemate organismirühmade teke/areng, mille üheks  vormiks konvergents, kus elundid sarnanevad keskkonna mõjul, tekivad analoogilised
elundid. 2.   Millised on allopatrilise liigitekke etapid? 1. geograafilise barjääri teke (erinevate populatsiooniosade) kujunemine
2. geneetiliste iseärasuste kujunemine isolaatides
3. bioloogilise ristumisbarjääri kujunemine
4. ökoniši leidmine- tekkivate liikide isendite sobitumine keskkonda, sh kooslus teiste  liikidega 3.    Milles väljendub bioloogiline ristumisbarjäär ning milleks seda vaja on? RISTUMISBARJÄÄR- omadused, mis takistavad paljunemist võõraste liikide vahel. 
Vajalik selleks, et uus liik püsima jääks. ● paljunemise aja ja koha erinevus
● käitumuslik barjäär
● mehhaaniline barjäär (suguorganid ei ühti)
● biokeemiline (sugurakud ei ühine)
● sügoodi eluvõimetus
● hübriidide viljatus 4. Milles väljendub kohastumuste suhtelisus – tooge kaks erinevat näidet       Ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes hoopis kahjulikeks. ● Näiteks mesilaste mürgiastel kaitseb neid kahepaiksete eest, aga jääb imetajate naha  sisse kinni ning mesilane sureb rebides ära osa oma tagakehast. ● Kaelkirjaku pikk kael võimaldab tal kuni kahe meetri kõrguselt puulehti süüa, aga  joomisel peab kaelkirjak tasakaalu hoidmiseks esijalgu kõverdama või laiali ajama. 5. Mis on kohastumine, mis kohanemine. Tooge ka vastavad näited! KOHASTUMINE- protsess, mille tulemus kohastumus. Organismirühma isendite kasulik, 
geneetiliselt kinnistunud omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. (ehitus, 
füsioloogia, käitumine)


KOHANEMINE- indiviid/isend kohaneb. Isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi 
raames, geneetilisi muutuseid ei esine. (Kiisu uriin kõrbes), pöörduv. 4. Otsustage, kas ja millise makroevolutsioonilise muutusega on tegu. Märkige iga näite 
järele kas… evolutsiooniline progress, regress, divergents, konvergents, väljasuremine või 
mitte ükski neist ning põhjendage oma otsust! 1. Algsetest sõnajalgtaimedest arenesid sõnajalad, osjad ja kollad:  ….DIVERGENTS 2. Lindudel ja imetajatel kujunes püsisoojasus: …  EVOLUTSIOONILINE  PROGRESS             3. Veereostuse tõttu hävisid kogu X jõe imetajate populatsioonid: ….  VÄLJASUREMINE 4. Roosil arenesid varre kattekoest ogad, viirpuul aga arenesid kaitseks oksa  muudendina tekkinud astlad: … KONVERGENTS 5. Imetajate jäsemed on homoloogilised elundid: … KONVERGENTS
6. Õistaimede teke: … MITTE ÜKSKI???
7. Nudipaelussidel puudub seedeelundkond, kuna nad elavad parasiidina imetaja  soolestikus: …EVOLUTSIOONILINE REGRESS 5. Loetlege süstemaatika taksonid õiges suuruse järjekorras ning tooge kolme kohta neist konkreetne näide. LIIK-kurdlehine roos; PEREKOND-roos; SUGUKOND- 
roosõielised; KLASS- kaheidulehelised; HÕIMKOND- katteseemnetaimed; RIIK- 
taimed 6. Nn HOX-geenideks nimetatakse … kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp  regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis 
kasvanud. Määravad loomade üldise ehitusplaani. 7. Nimetage eluslooduse riigid (6) ning iseloomustage neist kahte (millised organismid  sinna kuuluvad). ● taimed ○ eukarüootsus (on rakutuum)
○ fotosünteesivõime (on erandeid)
○ hulkraksus ● loomad ○ imetajad
○ selgroogsed
○ selgrootud
○ linnud ● seened
● protistid
● bakterid
● arhed 8. Mille poolest erineb binaarne nomenklatuur trinaarsest (süstemaatika teema  küsimus)?  TRINAARNE- peale perekonna ja liigi nimetuse veel ka alamliigi nimetus (3 sõna) BINAARNE- ladina keelsete liigi nimetamine kahe sõnaga. Perekond, liik. 9. Otsustage, millise süstemaatika taksoni nimetusega on tegu: a) kiskjalised- selts   b) närilised- selts   c) kõrrelised- sugukond   d) 


kurerehalised- sugukond          e) kaslased- sugukond          f) linnud- klass      g) kaheidulehelised- klass    h) hiirlased- sugukond     i) keelikloomad-  hõimkond (selgroogsed)    j) imetajad- klass      k) primaadid- selts  l)  sõralised- selts           m) sigalased- sugukond   n) kask- perekond            o)  riisikas- perekond     
p) paljasseemnetaimed- hõimkond? 12. Reastage inimese eellased ajalisse järjekorda. ● Australopiteekid (4-1 mln a tagasi)
● Homo rudolfensis (2,4-1,6 mln a tagasi)
● Homo habilis- osav inimene (2,1-1,6 mln a tagasi)
● Homo erectus- püstine inimene (1,8-0,1 mln a tagasi)
● Homo heidelbergensis (400 000 a tagasi)
● Neandertaallased (230 000- 30 000 a tagasi)
● Homo sapiens sapiens- pärisinimene (200 000 a tagasi)