Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KONTROLLTÖÖ 1. maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maailmasõda, kodusõda, elsass, sõjaplaan, lotring, kollektiviseerimine, kriise, konkurents, preisimaal, koostööks, compiegnei, organisatsioon, rahvasteliit, tähtsuseks, rahumeelne, sugupõlv, kukutati, kaardilt, kadus, kihid, alguseni, kolhooside, internatsionaal, majanduspoliitika, kauplemine, andmis, sõjaliselt, toetamaEesmärk purustada Pr, kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina annekteerimine viimase poolt. 1912 Itaalia okupeeris Liibüa (Kürenaika)1912-1913 2 Balkani sõda (I Türgi vastu) tugevdasid Kreekat ja Serbiat. Sarajevo atentaat põhjustas I ms, kuna tapeti A-U troonipärija Franz Ferdinand (terroristi poolt); Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa A-U´t. Saksamaa soovitab A-U´l kuulutada sõda, Venemaa kuulutab välja
Eirati vajadust liituda rahvu vene sotsidega Mini revol kaasa autonoomia Sarnasused I MAAILMASÕDA 1914-1918 Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel · Ohu alahindamine- usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust · Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Sõja ajend · Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant:
Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss. Ameerikas sai alguse filmikunst, mille sünnikoht on siiski Prantsumsaal. Maailmapilti kerkis maailmakuulus Chrarlie Chaplin.Esimese maailmasõja põhjused ja ajendI MS põhjusteks olid esiteks see, et alahinnati ohtu, nimelt suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse. Sõda romantiseeriti, inimestele loodi kujutlus nagu oleks sõda romantiline, ülev ja hiilgav. Samuti puudus rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Neljas põhjus oli sõjalise mõtlemise domineerimine diplomatia üle. Valitsused muutusid varem väljatöötatud sõjaplaanide pantvangiks. I MS ajendiks oli troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914. See vallandas Austria-Ungaris ja kogu Euroopas pahameeletormi, mis viis olukorra kontrolli alt väljumiseni. Sõdivate riikide plaanid Saksa sõjaplaan nimega Schiffeli plan nägi ette
nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega rahul. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. lõpukuudel. 1918. a kevadel kasvas see üle kodusõjaks,mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid samuti toetama. 1918. a kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas intervetsioon. Nõukogudevõim aga suutis luua Punaarmee ja survele vastu seista. Kodusõda oli julm mõlemale poolele. 1918. a suvel tapsid enamlased ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni. maailmarevolutsiooni õhutamine. Võit sõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus toetama ja õhutama kõiki teiste riikide mässuliikumisi 1920. aastate esimesel poolel. Teenistusse rakendati ka 1919. a asutatud komitern
Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. 4. Briti impeerium Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 5. Tänu maailmasõjas tulnud võidule liideti uusi alasid Elsass- Lotring. Majandust aitasid ka arendada reparatsioonimaksud. Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka uued tööharud masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli palju kalureid ja kõigis Euroopa riikides tunti Prantsusmaa sardiine oliiviõlis. 6. Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust. 7
edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin aga valis teise arengutee. Panus tehti industrialiseerimisele ning loobuti NEP-poliitikast. See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati tsentraalsele juhtimisele ja planeerimismajandusele. Massiline kollektiviseerimine 1920. aastate teisel poolel tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega. Talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamine võis kaasa tuua surmanuhtluse. Riik vajas vilja eelkõige kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse- kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele.
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte
Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ja Luxenburgi, välksõda Prantsusmaale, seejärel Venemaa purustamine. Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem. Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi. Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel
Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks. 6. I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. Põhjused: * ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse) * sõda romantiseeriti * puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid * sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia * imperialistlike suurriikide vastuolud Sõjaplaanid: * Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. * Prantsusmaa sõjaplaan (nim. plaan 17)- nägi ette lõuna pool asuva Elsass-Lotringi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kaitses end kindlustustega Saksa- Prantsuse piiril.
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud
* Teravnenud vastuolud maailma suurriikide- eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel * Saksamaa soovis juht positsiooni, milleks tuli Prantsusmaa purustada * Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega. Ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt * Sõja romantiseerimine (romantiline, ülem, hiilgav) * Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid – Schlieffeni plaan, ei uuendatud julgeoleku poliitikat, sõjaplaanid olid muutunud keeruliseks, täpseks ja jäigaks) * kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas
eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
1.I ms põhjus, ajend, riikide sõjaplaanid Põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega.
Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882) Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa Suurbritannia (1904), Suurbritannia Venemaa (1907)
9 Võidupüha. 10.oktoober Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
9 Võidupüha. 10.oktoober – Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav
Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.
konverentsi korraldamiseks; · Liitlased lükkavad tagasi ka prantslaste ristisõja plaani · Toimub liitlaste vägede väljaviimine Venemaalt Interventsiooni läbikukkumise põhjused · Inglismaa ja Prantsusmaa valitsused ei suutnud veenda oma valijaid toetama suurt sõda enamlaste Venemaa vastu. · Läänes tekkis liikumine "Käed eemale Venemaast!" rahvahulkade soovimatus minna veel kord sõdima pärast I maailmasõda. · Inglismaa ja Prantsusmaa ei suutnud otsustada, kellele teha põhipanus kas Vene valgekaartlastele või rahvusliikumistele. · Kardeti enamlaste ideede levikut. 1919-1920 · Poola-Vene sõda poolakad üritasid lükata Poola piiri itta kuni Dnepri jõeni. · Kui Poola oleks täielikult purustatud, oleks Punaarmeel avanenud tee Saksamaale, s.t. Nõukogude võim Saksamaal ja Punaarmee Euroopa südames. · Nn. Wisla ime Punaarmee sai Varssavi all lüüa.
sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt
3) Sõjatehnika areng, võidurelvastumine. Kolmikliidu eesmärgid: 1) Saksamaa: kolooniad; Prantsusmaa purustamine, oma võimu kehtestamine Euroopa mandril 2) Austria-Ungari: Oma positsioonide tugevdamine Balkanil(Serbia vaja maha suruda) 3) Itaalia: Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 4) Türgi: Toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu Antanti eesmärgid: 1) Prantsusmaa: Saksamaa mõjuvõimu vähendamine; Elsass ja Lotringi piirkonna tagasisaamine 2) Venemaa: Türgi, Venemaa võimu vähendamine; Tahtis Konstantinoopolit ja Dardanelle; Oma võimu kehtestamine Balkanil 3) Inglismaa: Saksamaa ülemvõimu vastu 4) Jaapan: Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. Ameerika-Hispaania sõda 1898. Hispaania kaotas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid, Guami. USA sai aru, et tal on praegust Panama piirkonda vaja.
· Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa. 1. Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - maailmas polnud 1914.aastal organisatsioone, mis oleks suurnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Maailmasõja ajend
Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega olid teater, korterid, transport jms tasuta. NEP peale kodusõda sõjakommunism enam ennast ei õigustanud, võeti kasutusele uus majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor.
4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares
Esimene maailmasõda 1914-1918 Maailmsõja põhjused: 1. Vastuolud suurriikide vahel 2. Sõjaliste blokkide väljakujunemine 3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2
vastu. Antant:sõlmiti 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Prantsusmaa ja Venemaa olid liidu sõlminud juba 1893.a. 1907.a sõlmisid Inglismaa ja Venemaa liidu. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning tagasi saada Elsassi ja Lotringit. Venemaa soovis vallata Konstantinoopolit(rünnakusuunaks Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid
1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Saksa-Prantsuse piir ja seal pidada kaitsesõda. Edasi soovisid nad vallutada Elsassi, Lotringi ja siis ülejäänud Saksamaa.
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia
vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist Saksamaa Schliffeni plaan seisnes Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel oma vägede paiskamist itta Venemaa vastu. Enamus jõud pidid Luksemburgi ja Belgia kaudu Prantsusmaad ründama ja Pariisi seejärel kotti haarama. Prantsusmaa sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Väed koondati Prantsuse-Saksa piirile, sest rünnakut ei oodatud Belgiast. Plaan 17 nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ja seejärel sissetungi Saksamaale, see pidi käima kõik hoogsalt. Venemaa oli halvasti varustatud kuigi suure armeega. Tal oli valida Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel, aga Prantsusmaa palvel ründas Venemaa Ida-Preisimaad, kuigi kasulikum oleks olnud löök anda Austria-Ungarile.
· Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maroko kriis 1908 Bosnia kriis 1911 II Maroko kriis 1911-1913 Liibüa konflikt 1912-1913 I Balkani sõda 1913 II Balkani sõda I Maailmasõda 1914-1918 Põhjused Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Suurriikide soov oma territooriume laiendada ja asumaid hõivata Sõja ajend
annaabi.ee 
