• julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi killustatuks, Venemaale Soome, osa Poolat ja Kaukaasia, Austriale osa Poolast ja Itaaliast, Preisile lisa Saksamaalt, Rootsile Norra • Prantsusmaa säilitas revolutsioonieelsed piirid, maksis reparatsioone (kontributsiooni) Viini kongress IV • Nelikliit absolutismi kaitseks – Venemaa, Austria, Preisimaa ja Inglismaa • Püha Liit kristluse kaitseks – Venemaa, Preisimaa ja Austria juhtimisel • Castlereagh’ enesetapp Viini süsteemi lagunemine • 1820ndatel Ladina- Ameerika vabadusvõitlus – Monroe doktriin • 1825 dekabristide ülestõus Venemaal • 1830. a juulirevolutsioon Prantsusmaal • Rahutused Poolas, Saksamaal ja Itaalias • 1831 Belgia iseseisvumine
vga lbimeldult. Sja algul piirati Prantsuse ved, Sedani kindluse mber. Napoleon III sattus vangi. Pariisis puhkes rahva hestus. Prantsusmaa sai sjas la. Kirde osa okupeeriti Preisi vgede poolt, kaasaarvatud Pariis. 18.jaan.1871 kuulutati vlja Saksa Keisririik. Vljakuulutamine toimus Prantsusmaa pinnal, Pariisis, Versailles' lossis. Prantslastele hsti alandav. Saksa keisriks sai WILHELM I, kantsleriks BISMARCK. KAPITULATSIOON: Prantsusmaa pidi maksma kontributsiooni Saksa poolt ja neid vgesid peeti leval Prantsusmaa poolt ja lahkuma pidid siis kui kontributisoon oli tasutud. Saksamaa said endale ALSACE-LORRAINE (ELSASS-LOTRING). Said Metzi kindluse.
plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus -sellest ideest realiseerus vaid 1935. a Prantsusmaa-NL vastastikuse abistamise pakt uolusid. Prantsusmaa majanduslik areng -majanduse areng aeglustus, sest: -kaotati Lotringi rauamaak -tuli maksta kontributsiooni -kivisütt tuli sisse osta -siseturg kitsas -Prantsuse majanduse omapäraks kõrge pangakapitali kontsertratsioon, valitsesid kolm suurt panka, kapitali väljaveo poolest Suurbritannia järel teisel kohal, raha paigutati Venemaale, Balkanimaadesse, Türgisse -iseloomulik oli, et suur osa keskkodanlusest elas ettevõtetesse paigutatud kapitali protsentidest, kujunes rantjee-kodanlus -säilis käsitöönduse suur osa (luksuskaubad, mood jne), kriis siiditööstuses (leiutati kunstsiid)
sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse-getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagritessesse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20
sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Programme tuntakse Kristallöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. Kristallöö oli pöördepinktiks natside juudivastases poliitikas: juutide väljatõrjumine asendus nende hävitamisega. Juutide saatus teise maailmasõja ajal ja "juudiküsimuse lõplik lahendamine" 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja
purustati 177 sünagoogi ja 7500 juutide poodi. Koonduslaagrisse saadeti ja arreteeriti ilma mõjuva põhjuseta ligi 30 000 juuti. Saksamaalt põgeneda üritanud juutide ees sulgesid väga mitmed riigid piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju. Pogromm on nimeks saanud ,,Kristallöö" kuna Saksamaa tänavad olid kaetud klaasikildudega, mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Juudid pidid maksma ka kontributsiooni summas miljard marka. Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Peale Teise maailmasõja algust, mil Saksamaa annekteeris Poola, rajati juutidele getod, mis olid erikorraga linnaosad. Sinna saadeti kodudest välja aetud juudid. Varssavisse loodi suurim geto. Sinna aeti kokku pool miljonit juuti. Peale getode olid olemas ka koonduslaagrid ning
protektsionism s.t. siseturu kaitseks püüti sulgeda import kaupade kaitseks (saksamaa oli esimene riik kes seda rakendas Bismarcki valitsemise ajal) peagi tegid seda ka teised riigid ja nähti, et see poliitika ei toimi. 1913.a möödus Saksamaal tööstustoodangu mahult Suurbritanniast seega esikoht Euroopas, Saksamaa toodang oli kvaliteetsem ja odavam kui Briti toodang. Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) võimaldas Saksamaale väga suure kontributsiooni (tasu sõja eest) ja Elsass ja Lothring idaosad. 19. saj lõpul tekivad imperialistlikud vastuolud NN vanade koloniaalriikide(Prantsusmaa, Hispaania, Suurbritannia) ja noorte kiitesti arenevate tööstusriikide(Saksamaa, USA, Jaapan) vahel. 1894 saavtab USA tööstustoodangu mahult esikoha maailmas . Viimati nim riigid hakkavad taotlema Esimesed imperialistlikud sõjad Need on sõjad, mida suurriigid peavad väljaspool oma teritooriumi. Hiina-Jaapani sõda 1894-1895
rajamiseks). See kutsus esile vastuseisu nii Inglismaa kui ka Venemaa poolt. Prantsusmaal oli sajandi algul aktiivne pigem sisepoliitiline elu (kiriku lahutamine riigist, kriisinähtused vanades tootmisharudes), Poincare (hüüdnimega sõda) presidendiks saades hakati tugevdama relvastust, valmistudes uueks relvakonfliktiks Saksamaaga. revanshitaotlus kaotuse est Pr.-Preisi sõjas 1870-1871, millega Pr. kaotas majanduslikult olulised territooriumid (Alsace-Lorraine) ning maksis kontributsiooni. 1 Venemaa (keiser Nikolai II 1894-1917) vilja väljaveole toetuv suurejooneline majandus- ja välispoliitika toimus rahva viletsuse arvel, suur laen oli saadud liitlaselt Prantsusmaalt (Pr-Vene leping 1893). Venemaa Kaug-Ida poliitika (suunaja peaminister Witte) põrkus Jaapani suurriiklike taotlustega (Kirde-Hiina e. Mandzhuuria ja Kores)
Bessaraabia b)Austria sai Põhja-Itaalia ja Galiitsia c)Rootsi sai Norra d)Prantsusmaa pidi tõmbuma endistesse piiridesse ja maksma kontributsiooni e)Inglismaa sai Malta ja Tseiloni saared, Kapimaa Aafrikas · Maade jagamisel ei arvestanud võitjariigid jagamisele tulevate rahvaste huve ja etnilisi piire
Hispaania jäi välja protesteerimaks Itaalia vastu). Sellega rajati Prantsusmaa idapiirile tugevad tõkkeriigid, et ära hoida uut Prantsuse agressiooni. · 20. nov.1815 kirjutati alla teisele Pariisi rahulepingule. Prantsusmaalt võeti Lääne-Savoia ja rida piiriäärseid kindlusi. Prantsusmaa viidi üldjoontes 1792.a. piiridesse. Tal tuli viie aasta jooksul maksta 700 miljonit franki kontributsiooni. Inglismaa tõusis maailma riikide seas jagamatule juhtpositsioonile nii tööstuses kui koloniaalvõimsuses. · Holland ja Belgia liideti ühtseks Madalmaade Kuningriigiks. · ?veitsist sai neutraalne iseseisev riik. · Venemaa sai suurema osa Poolast, talle jäid Soome ja Bessaraabia. · Kinnitati Itaalia killustatus. Väikeste Itaalia hertsogiriikide troonile tõsteti Habsburgid. Roomas restaureeriti paavsti ilmalik võim.
Jacques-Joseph Macdonaldi armee koosseisus Venemaale tunginud Preisimaa 20 000 väegrupp kindral Ludwig Yorck von Wartenburgi juhtimisel. 5. juulil (vkj 23. juunil) toimus Kuramaa piiril Šiauliai juures lahing, mille võitsid Preisi väed kindral Julius von Grawerti juhtimisel, misjärel tungisid Kuramaale ja hõivasid juuli esimesel poolel enamiku Kuramaa kubermangust, sealsetele elanikele pandi kohustus tasuda 2 000 000 franki kontributsiooni. 7/19. juulil toimus vene vägede, mida juhatas Friedrich von Löwis of Menar ja Preisi vägede vaheline Iecava lahing (Gross-Eckau lahing) Bauska maakonnas asuva Iecava jõe ääres, 9/21. juulil ületasid Preisi väed Daugava jõe ning ähvardasid Liivimaa kubermangukeskust – Riia linna. Vene vägi oli väiksem ning hoidus otsustavaist lahinguist ja taandus. Peamine vastupanujõud oli 1. armee, mida juhatas baltisaksa päritolu
jääda konfliktidest Euroopas ning mitte Euroopa suurriikide tülidesse sekkuda. Samas aga vallutas 1898 Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid seda selleks, et hoida eemale Euroopa riike ja nende kaupu oli USA aktiivne just Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. PRANTSUSMAA Prantsusmaal oli vabariiklik kord, riik oli toibunud lüüasaamisest 1870.- 1871.aasta Pranstuse-Preisi sõjast, oli palju parteisid. Alsace-Lorraine'i kaotamine ja suure kontributsiooni maksmine olid majandusele pärssivalt mõjunud, kuid Prantsusmaa sai taas jalad alla, Prantsusmaa oli kui maailmapank. Peamiseks majandusharuks oli traditsiooniline tööstus ehk erinevalt Saksamaast vanamoodsalt valmistatud veinid, siid jne. Prantsusmaa oli liitlaste otsingul tulevase Saksamaa vastase sõja jaoks, 1890.aastal lõi sõjalise liidu Venemaaga, mis aga ei jäänud püsima. Hiljem liit Suurbritanniaga. ITAALIA Kuningriik
Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil 1795 alla rahulepingule Preisimaaga, sama aasta mais sõlmiti rahu Hollandiga, juulis Hispaaniaga. Belgia ja Reini vasaku kalda alad liideti Prantsusmaaga. Liidetud territooriume ei käsitletud enam kui vabastatuid vaid kui vallutatuid. Rekvireeriti varandusi ja maksta tuli kontributsiooni. Revolutsiooni esialgsed loosungid unustati. Peale Preisimaa, Hollandi ja Hispaaniaga sõlmitud rahu jäid koalitsiooni ainult Inglismaa ja Austria. Direktooriumi aastatel (1795-1799) oli Prantsusmaa diplomaatia eesmärgiks vasallriikide loomine oma idapiiril, mis pidid tagama Pariisi võimu Kesk-Euroopas ja Itaalias. Diplomaatia ei olnud Välisministeeriumi ja direktorite kontrolli all vaid väepealike kontrolli all. Kindralid iseseisvalt otsustasid rahu sõlmimise.
Saksamaa-küsimuse kas uus ühendatud Saksamaa? Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata. Kehtestati hierarhia: kõige olulisemad riigid olid Preisimaa ja Austria ning ülejäänud olid ühendatud uude ühendusse Saksa Liitu (39 liikmesriiki). Saksa Liit pidi tõkestama Saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal, säilitama enamiku väikeriikide dünastiate võmu ja tõkestama Prantsusmaa agressiooni. Prantsusmaaga leppimine suruti üldjoontes 1790.a. piiridesse, kontributsiooni (700 miljonit franki) hüvitamine, ümbritseti riik puhverriikidega, mis pidid ülejäänud Euroopat võimaliku ohu eest kaitsma, ennistati Bourbonide II restauratsiooniga võimule kuningas Louis VIII. Kongresside süsteem Inglismaa välisministri ettepanek aeg-ajalt omavahel kohtuda. See süsteem toimis kuni 1822.a. Inglismaa ühiskondlik arvamus aga ei toetanud seda. Inglimaal hiilgava isolatsiooni poliitika. Tasakaalu saavutamine suurriikide vahel oli küllalt lihtne, kuna võitjariigid ei
hiinlased võõrvõimu, kuigi madalama ja keskmise võimuastme esinadajad olid hiinlastest ametnikud. Riigikorralt on Hiina keisririik. 1899-1901 aastatel väljendub rahva pahameel eurooplaste üle. Ülestõusjad olid bokserid, kes alguses küll ei teinud mandzudega koostööd, kuid hiljem küll, sõlmides liidu Qingi valitsusega. Selle ülestõusu surusid veriselt maha Euroopa suurriikide ühendatud sõjajõud ja Hiina oli sunnitud rentima neile mitmeid alasid ja maksma kontributsiooni. 1911.a toimus Hiinas Xinhai revolutsioon sõjaline riigipööre. Selle taga seisid emigrandid, kes olid mandzude dünastia vastased.1905. a. Tokios loodud revolutsiooniline organisatsioon Tongmenghui, mille eesmärk oli kukutada monarhia, taastada Hiina suurriiklus, teostada sotsiaalsed reformid.1.jaanuar 1912. Kuulutatigi välja Hiina Vabariik. Võim läks kindralide kätte, kes nimetasid ennast kubernerideks. Kuid need
Anatooliast. Dareios püüdis tõkestada teed Süüriasse. 333 aastal võitis Aleksander Issose lahingus teistkordselt Pärsia väge ja sai saagiks Dareiose laagri koos tema riigikassa ja perekonnaga. Enamus Süüria ja Foiniikia linnu alistus, kuid Tüüros kuulutas end neutraalseks ja hakkas vastu. 332 aastal, kuuekuise piiramise järel, Tüüros vallutati ja rüüstati. Selle elanikud müüdi orjaks. Dareios pakkus Aleksandrile rahu ja liitu, lubades talle kõik vallutatud maad ja suure kontributsiooni, kuid oma väepealiku ja peamise nõuandja Parmenioni soovitusest hoolimata lükkas Aleksander ettepaneku tagasi. Egiptus alistus vastupanuta. Ammoni oraakel Sahaara kõrbes kuulutas Aleksandri jumala pojaks. Niiluse deltasse rajati Aleksandria linn. 331 tungis Aleksander Mesopotaamiasse ja kohtas Dareiose väge Gaugamela lahingus. Suurest arvulisest ülekaalust ja sõjavankrite ning elevantide kasutamisest hoolimata said pärslased hävitavalt lüüa
Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler Bengt Gabrielsson Oxenstierna nägi võimalust, et Rootsi võiks olla Hispaania pärilussõjas vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väe kaugemale lõunasse Leetu. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedust talvekorterist ning marssis sisse Päris-Poolasse. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta. Enne kui Karl jätkas oma marssi Krakówi suunas, nõuti poolakatelt suurt kontributsiooni. Teel Krakówisse põrkus Karl Poola-Saksi väega. 9. juulil 1702 toimus Kielcest lõuna pool Kliszówi lahing. Poola ja Saksimaa jäid jälle Rootsile alla. Kaks tuhat saksimaalast langes või sai haavata, üle tuhande langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata ainult 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos Augusti välikassaga, milles oli 150 000 riigitaalrit ning isegi tema hõbenõud
Paljude juutide tagakiusamine ja hävitamine 1933-1945. Kristalliöö 10.nov. 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonuslaagrisse. Paljud juudid põgenesid, järjest rohkem riike aga sulges põgenike eest oma piirid. Juutidel tuli kinni maksta ka kristalliööle järgnenus koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust. 1939, aasta sept. Poola vallutamis järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto Varssavis, kuhu aeti kokku pool milj juuti. 1941. Aasta algul alustati hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20.01.1942 ,,juudiküsimuse lõpplahendus" see tähendas Euroopas elava 11 miiljoni juudi plaanipärast hävitamist.
Krakovisse oli Poola armee kogunenud Rootsi ründamiseks, kuid nädal läks nädala järel, kuid isegi sõjanõukogu ei tulnud kokku. Lõpuks hakati liikuma ikkagi vaid saksi ja vene vägedega - ja vallutati tagasi Varssavi. Kuningas Leszczinski põgenes nii suure rutuga, et pidi oma tütre, kellest hiljem Louis XV abikaasana Prantsuse kuninganna sai, hobusetalli unustama. August sõitis pidulikult Varssavisse sisse ja nõudis neilt usurpaatori toetamise eest 500 000 taalrit kontributsiooni või nende majad rüüstatakse. Patkul siirdus edasi Poznani vallutama, juba ise vägesid juhatades. Enne kui ta rünnakukäsu sai anda, tuli Augusti käsk taanduda, sest Karl XII väed lähenesid Poznanile Lvivist kiirmarsil. Nad jõudsid saksi vägedele järele ja peksid neid tõsiselt. Jälle läks nelja rügemendi mitme kuu palk kaduma. Patkuli täht Saksi õukonnas hakkab kustuma, ta proovib Augusti armukeste kaudu kuningale mõju avaldada need
Jaanuaris Pariis kapituleerus. Ida-Prantsusmaa okupeeriti. Saksa Keisririigi väljakuulutamine: Tunnustades preislaste juhtrolli, kuulutasid saksa vürstid Versailles’ lossi peeglisaalis Wilhelm I Saksa keisriks - seega loodi 18.jaan.1871.a. Saksa Keisririik . - Sõja lõpp: Prantsusmaa palus rahu. Rahulepingu tingimused olid prantslastele äärmiselt rasked - nad jäid ilma Elsassi ja Lotringi piirkonnast ja pidid maksma 5 miljardit kuldfranki kontributsiooni. Rahutingimuste vastu puhkes Pariisis märtsis sotsialistide juhitud ülestõus - Pariisi kommuun (märts-mai 1871). See suruti prantslaste oma valitsuse poolt veriselt maha - 30 000 surnut. Mais 1871 kirjutasid prantslased rahutingimustele alla (Frankfurdi rahu). V Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. V Konservatism (lad.k. conservare) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikkus (vt. õpik III, lk.176).
täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 2 Maailm pärast Esimest maailmasõda Kolm põhilist jõudu ,kes olid esimese maailmasõjaga mitterahul: 1.Saksamaa põhiline kaotajariik kes pani väga pahaks territoriaalseid kaotuseid ja kontributsiooni mida pidi maksma Versaille´i lepingu alusel. 2.Itaalia üks võitjatest leidis et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured. 3.Jaapan samuti üks võitjatest oli ebaõnnetu oma võimetusest krabada võimu Ida-Aasias. Sõja põhjused Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid olid pärast I maailmasõda kohandanud maailma selle pilgu järgi mis neile meeldis. Saksamaa oldi tehtud sõjaliselt
konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). 18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all. Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. 1871 Pariisi kom- esimene proletariaarne diktatuur. Marx pööras sellele palju tähelepanud. Näide, kuidas töölised võivad võimu võtta- revolutsiooniline samm. ->
laostumise vältimiseks mindi kaubatoodangus üle tehniliste kultuuride ja aedaviljade kasvatamisele. Paljudes Euroopa riikides hakka suurenema loomakasvatuse tähtsus. Prantsusmaa tööstuse arengu aeglustumise põhjused 19. sajandi 70. aastatel 2 Prantsusmaa majandusarengut mõjutas Prantsuse-Preisi sõda, mis lõppes Prantsusmaale täieliku kaotusega(Prantsusmaa pidi lisaks vaherahu sõminisel makstud rahale maksma Saksamaale ka kontributsiooni(5 miljardi frangi suusruses summas). Olukorda halvendas 1873. aasta majanduskriis, mis haaras tööstust, kaubandust ja põllumajandust. Riigi majandusareng aeglustus. Tööstuse arengu aeglustumist põhjustasid 1870-1871. aasta sõda(ongi Prantsuse Preisi sõda), välisturu piiratus, loodusressursside (kivisöe) vähesus ja raua madal kvaliteet. Need andsid tugevalt tunda eriti rasketööstuses. Kivisütt importides ja mõnda aega ka rauda, suutis
· EV-lut kiriku rahastamiseks sooviti taastada kirikukümnised · Kohtukorraldus sooviti vabastada aadli haardest Keskvõimu/ kohaliku eliid vaidluste tulemus · 1627 alustas tööd 3 mehe komisjon, kes pidi valmistama reformikavad Eesti-,Ingeri- ja Liivimaale: - reform pidi algama Eestimaalt · Rootsi järjekordsed ebaõnnestunud läbirääkimised rüütelkonna ja Tallinna raega: - nemad nõus vaid rahalise kontributsiooni maksmiseg sõja ajal · 1629 Eestimaa maapäev nõustus (sise)tollide kehtestamsega riigikaitse ülalpidamiseks · 1635 asemele püsiv tollivilja riigimaks, mis jäi Eestimaa tähtsaimaks kroonumaksuks kuni 1783. A-ni · Tulemus: Rootsi keskvõim omandas õpetuse, et Eestimaa integreerimine ei õnnestu ja edaspidi unifiteerimistaotlusi teostati Liivimaal. Eesti- ja Liivimaa Rootsi Läänemereprovintsina · Rootsi Dominium Maris Baltici:
esialgu mahasurutud, järgnev tegevus on seotud Novgorodiga. Novgorod tegi teatud koostööd ka Leeduga, see häiris väga tõsiselt Vassilit. 1456 tehakse sõjakäik Npvgorodi vastu, seal on Vassili II vägedes üsna palju tatarlasi. Moskva kroonika järgi panid novgorodlased välja 5000 raske ratsaväelast aga nad ei saanud vastu tatarlastest vibuküttidele, kes olid väga efektiivsed. Novgorod tõsise kaotuse osaliseks. Moskva seadis Novgorodile küllaltki karmid tingimused, maksma kontributsiooni 8500 rubla ehk 1700 kg hõbedat. Novgorodlased vande, et ei paku peavarju Moskva vürsti vaenlastele. Varemalt neid toetatud, nüüd rängalt keelatud. Valitsejaks võtma Vassili II poja Ivani. Üritati keelata ka veetse tegevus, et vürst Ivan saaks teha põhiotsused. Vassili II ajal toimus lahingutaktikas muutus ta kasutas palju tatarlasi oma vägedes. Kuldhordis endas oli piisavalt sisetülisid Vassili II meelitas osavalt sõjamehi enda teenistusse.
Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus 1805 okt purustas Nelson pr laevastiku Trafalgari merelahingus 1806 lõpus kuulutas N välja kontinentaalblokaadi elukallidus a-il 1805-1812 kuni 300% salakaubandus Tilsiti rahu: juuni 1807 Friedlandi lahing, Vene vägede purustamine juuli 1807 N ja A(Aleksander I) kohtumine Tilsitis 1808-1809 sõdis Vm Rootsiga, Soome läks Vm koosseisu(kuni 6. dets 1917) ! Preisim pidi loovutama üle poole oma aladest, tasuma kontributsiooni, sõjaväes võis olla 42 000 meest. Pre jäi riigina püsima tänu A eestkostele Reformid Sm-l: pärisorjuse kaotamine linnad said omavalitsuse koat. aadli eesõigused ilmalikud abielud sõjaväereform juutidele kod õigused rahvusliku eneseteadvuse tõus Ficthe kõned, kutsus üles rahvast ärkama ja ühinema salaühingud, salajane ettevalmistus okupantide vastu Prantsuse-Vene suhted: Vm-le oli Tilsit rahvuslik alandus ettevalmistused sõjaks algasid 1811, Pr
Nad hakkavad rakendama põletatud maa taktikat: koonduslaagritesse saadetakse buuri naised ja lapsed. Peaaegu kõik talud hävisid, kontsentratsioonilaagrites oli 210 000 naist ja last, kellest suri ligikaudu 26 000 haigustesse ja nälga. 31. mail 1902. a sõlmiti Vereenigingi rahuleping, mille kohaselt kaotasid buuri riigid oma sõltumatuse ning vastutasuks saadi sisepoliitiline ja kultuuriline autonoomia. Tegu on ka ainsa sõjaga, kus võitja maksis kaotajale kontributsiooni. Buuride seas tekkis kaks peamist poliitilist suunda: kokkuleplased ja rahvuslased. Esimesed on valmis inglastega konsensusele jõudma ning nendega koostööd tegema. Nende seas olid ka kuulsad kindralid Louis Botha ja Jan C. Smuts – nad soovisid ühist föderatsiooni Briti impeeriumi koosseisus. Rahvuslaste eesotsas oli James Herzog (1866-1942) ning nende peamiseks ideeks oli, et buurid peavad ennast võimalikult palju
Jeruusalemmas. 190 sai aga Antiochos rängalt lüüa ptolemaiididelt, kellega olid liitunud roomlased. Ka Egiptus oli liitnud Roomaga tundes end ohustatuna seleukiidide poolt. Antiochos lõi seejärel liidu Makedooniaga (kes sai hiljem lüüa Roomalt). Kümme aastat hiljem kaotas Antiochos III Magneesia lahingu (190). Apamea rahulepingu järgi (188) pidi ta loovutama osa oma valdustest, laevastikust ja maksma kontributsiooni. See lüüsaamine paiskas Antichose kõrged poliitilised eesmärgid tagurpidi ja nii algas tema riigi allakäik. Rasked reparatsioonimaksud langesid seleukiidide riigi alamate peale. Lubatud maksualandused muutusid illusoorseteks; soodustuste asemel toimus templirüüstamisi; katsel rüüstada Beeli templi vara kaotas Antiochos (188) oma elu. Valitsejaks sai tema teine poeg Seleukos IV (187- 176). Selle minister proovis konfiskeerida Jeruusalemma templi vara. Läbi nende tegude kasvas uuesti
liberaalse kodanluse üle. Vana põhikord jääb püsima. 1806 Saksa rahva püha Rooma keisririik lakkab olemast, austria ja preisi keisririik. Saksamaal puudub ühtne riik, eraldi arengud Preisimaal, Baieris, Austrias. Saksamaa ei ole sama mis Preisimaa. Pärast preisi lüüasaamist 1806, ühe päevaga 2 lahingut, kogu sõjaväe kaotust, 45 000 meest tapetute ja haavatutena. Toimub Preisi riigi ja armee demoraliseerumine. 1807 Pilsiti ?? rahu, kaotab üle 50% territooriumist, üle 100 milj ?? kontributsiooni, armee suurus 40 000 meest. Preisi reformid, mis toimuvad vana eliidi juhtimisel: Sõjaväereform, üleminek kohustuslikule ajateenistusele, mis võimaldab hilisemates sõdades välja panna väga suure armee. Armee on olnud oluline kasvatuskoht riigiametnike jaoks. -- maksureform -- omavalitsusreform, seisuste ülene moderne omavalitsus, von Stein -- valitsus- ja haldusreform, üleminek temaatilistele ministeeriumidele
Bresti rahulepingu kohaselt pidi Vm loovutama Sm-le kõik sõja käigus Sm kontrolli alla läinud endised Vene impeeriumi läänealad- Poola, Leedu, Balti kubermangud, suure osa Valgevenest. Pindalalt polnud väga suur, aga seal oli varem paiknenud 33% Vm tööstuspotentsiaalist. Oli selles mõttes suur kaotus. Keskriikidest Türgi sai tagasi ilmasõja ajal Vene vägede poolt vallutatud kindluslinnad- Batumi, Ardagan, Karsk. Sm-le kohustus Nõuk Vm maksma kontributsiooni 6 miljardit kuldrubla, Vm kohustus desarmeerima kõik oma relv jõud- nii vana armee kui Punaarmee. Lisaks Vm kohustus tagama Sm-le piiramatu ligipääsu Vene naftaväljadele. Joffe allkiri oli Bresti rahulepingul all, 4.märtsil sakslased peatasid ka oma edasitungi, Joffe allkiri ei tähendanud, et rahuleping oleks olnud lõplik, oli tarvis ratifitseerida KTK-s, vastuseis oli jätkuvalt tugev. Põhjused endised- ei tohi sõlmida separaatlepingut, kirjutada alla häbistavale rahule jne
annaabi.ee 
