Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
Kasutab ju kirurg eri operatsioonide korral erinevaid võtteid ja isegi samas olukorras käitub ta iga kord pisut isemoodi, rääkimata erinevustest kahe või enama inimese käitumises. Roboti tööd lihtsustaks oluliselt käitumise laiema konteksti tundmine. Uuringutes selgus peagi, et kontekstispetsiifiliste mudelite tervikuks sidumisel on üksikliigutuste detailid otstarbekas kõrvale jätta. Roboti teadmisi temasse puutuvast maailmast esitavad seega kontekste siduvad üldistatud mudelid ning hulk kontekstispetsiifilisi mudeleid, mis kokku määravad roboti teadmiste horisondi. Mudelipõhine juhtimine Instrumentaaltase hõlmab riisvara spetsiifilisi juhtimisfunktsioone. Juhtimiskontuur sisaldab ühelt poolt 3D-videojälgimissüsteemi roboti jaoks oluliste objektide positsioneerimiseks ja teiselt poolt manipulaatori liigutamise funktsioone, et instrumendid jõuaksid soovitud kiirusega täpselt sinna, kuhu vaja
2.4 Peamised märksõnad: carcinogens, groundwater, pollution; 847 hitti. Groundwater AND pollution AND problems: Groundwater AND ecosystem AND cancer: Eelistasin edasisel tööl esimest varianti, kuna sisaldab teema pealkirjas olevaid sõnu märksõnadena. Esimesel leheküljel olevad artiklid olid kõik teemakohased, kuigi pealkirjades kajastus kantserogeenina kõige enam arseen, kuid oli ka teisi aineid ja kontekste. Valitud artikkel: Autorid: Petrusevski, B.; van der Meer, Walter; Baker, J.; Kruis, F.; Sharma, S. K.; Schippers, J. C. Aasta: 2007 Pealkiri: Innovative approach for treatment of arsenic contaminated groundwater in Central Europe Väljaanne: Water Science & Technology: Water Supply, 2007, Vol. 7, Issue 3, pp. 131-138 Andmebaas: GeoRef Kuupäev: 12.03.13 (sel kuupäeval vaatasin)
2005. aastal üle Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteaduse instituuti ja küberneetika instituudi juhtimissüsteemide osakonda. Eesti-poolse töörühma ülesandeks sai lahendada roboti kontekstitundlike teadmiste modelleerimise ja roboti juhtimisega seotud probleemid. Uuringutes selgus peagi, et kontekstispetsiifiliste mudelite tervikuks sidumisel on üksikliigutuste detailid otstarbekas kõrvale jätta. Roboti teadmisi temasse puutuvast maailmast esitavad seega kontekste siduvad üldistatud mudelid ning hulk kontekstispetsiifilisi mudeleid, mis kokku määravad roboti teadmiste horisondi. Üldisuse astme järgi jagunevad mudelid kolme rühma. Madalaima abstraktsioonitasemega rühma moodustavad liigutuste trajektoore kirjeldavad kvantitatiivsed mudelid, olgu siis diferentsiaalvõrrandite kujul või konkreetseid trajektoore esitavad numbrilised jadad. Järgmise taseme moodustavad mudelid, mis kirjeldavad üksikliigutuste võimalikke järjestusi
standarditest. 9 Kokkuvõte Moesõnad tekivad vigasel tõlkel, sõnade liig-ja väärkasutusel, võõrkeelsetest laenudest kui ka teksti ülearusel isikupärastamisel. Oluline on mõista, et üldkasutatav sõna ei ole keerulisest väljendist labasem, vaid tihti hoopis parem. Enne võõra sõna kasutuselevõttu tuleks kaaluda, kas on olemas eesti keelne vaste. Siiski on kontekste, kus moesõnad on kohased. 10 Kirjandus Mäekivi, Helika 2004. Moesõnad. - Oma Keel nr 2, lk 63-67. Kasik, Reet 2005. Tekstiuurija märkmikust. - Õpetajate Leht nr 32, 16. september 2007, lk 10-11. Kasik, Reet 2001. Puudest ja inimestest. - Oma Keel nr 1, lk 48-49. 10
Tema idee ongi et tähendus võrdub kasutusega. Tüüpiline filosoofiline tekst, mis lahkab filosoofilisi probleeme, paneb kokku ja kritiseerib olukorda läbi erinevate lähenemisviiside, esitab oma vaatevinkli ning põhjendab seda. Wittgenstein paneb lugeja mõtlema mõiste "mäng" üle ning jõuab järeldusele, et sellel ei ole kindlaid tunnuseid ega seda ei saa ka defineerida. Ometi me kasutame seda. Keelelisi kontekste, milles mõisted saavad tähenduse, nimetab Wittgenstein "keelemängudeks". Need keelevormid vastavad iga kord eri "eluvormidele." Keel ja sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud. Raamat ei olnud avaldamiseks valmis Wittgensteini eluajal. See avaldati 1953. aastal, kaks aastat peale autori surma. 8 Kokkuvõte
Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: ,,Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba". See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees ,,Oma tuba" (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud
V: lausetega 15. Kuidas nimetada seda, mis jääb meie tunnetusest väljaspoole Wittgensteini arvates? V: väljendamatuks ehk müstiliseks 16. Mis kehtivad sõltumata teadvusest Wittgensteini arvates? V: loogikaseadused 17. Kumb on veendunud, et on ka midagi muud peale loogika-maailma Russel või Wittgenstein? V: Wittgenstein 18. Kas hiline Wittgenstein uskus lihtsate definitsioonide võimalikkuse? V: ei 19. Kuidas nimetab Wittgenstein keelelisi kontekste, milles sõnad saavad tähenduse? V: keelemängudeks (näide: palun tõlkige lause ,,Seal on hea elada" inglise keelde!) 20. Millest on tekkinud Wittgensteini arvates kõige suuremad segadused filosoofias? V: keelemängudest Karl Popper (1902-1994) 1. Mis sajandil ja kus Popper sündis? V: 20. sajandil Viinis 2. Millises ülikoolis Popper kuulas loenguid matemaatikast, füüsikast, filosoofiast ja psühholoogiast vabakuulajana
Seda probleemi kutsutaksegi``subject variable-subject variable confound``, mida defineeritakse ka kui potensiaalseid eksitulemusi, mis on omistatud tänu subjekti muutujate ühinemisele või segiajamisele. Antud juhul kasutati läbiviidava testi raames segiajamise välistamiseks alkojoobe mõõtmist alkomeetriga. Muudel juhtudel võiks mis iganes teste ja nende läbiviimist teostada reliaabluse huvides ka keskkonnas, kus ehk testides osalemine on tavapärane tegevus ega eelda mingeid kontekste, mille käigus võiks täheldada vastajate kallutatust anda ehk vastuseid oodatud moel. 10. Kui kasutati mitut gruppi – kas kõikide puhul toimus katse muidu täpselt ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja?? Keskkonnad, kus katse toimus, olid erinevad ning see võis mingi vähesel määral testitulemusi ka mõjutada, mis küll on väikese võimalusega. Alkoholijoove ja manustatud alkohol iseenesest mängisid varieeritava muutuja rolli 11
ekstensionaalne.
Kui aga mõiste "võrdsest" on sisse viidud lähtudes eeldatavast (võibolla suvalisest)
mudelist kui referentsiaalne ekvivalentsus, siis ei säilu E. kõikide kontekstide puhul.
Piirangud tekivad antud juhul sellest, et referents, olles tähenduse funktsiooniks, võib
muutuda, kui me asendame esemeliselt tähenduselt
füüsilisest kontekstist. Mäletamine on sotsiaalne tegevus ning see, kuidas me mäletame on meid ümbritsevate tingimuste funktsioon. Uurimused näitavad, et inimtegevus on sotsiaalsete praktikate suhtes situatiivne ning meie kognitiivne areng tähendab kasvavat arusaamist niisuguste praktikate funktsioneerimisest. Toimingud on osa kontekstidest, mis viimaseid ühtlasi kujundavad ja taasloovad. Kontekst annab öeldule spetsiifilise tähenduse. Analüütiliselt võime eristada mitut tüüpi kontekste, mis eksisteerivad eri tasanditel. Kokkuvõlikult on need: · tegevussüsteem (kollektiivne, pidev tegevus) · toimingud (eesmärgistatud, individuaalne tegevus) · operatsioonid (rutiinsed komponendid) Küsimus, kuidas inimesed võtavad omaks oma mõttekujundeid ja oskusi ning kasutavad neid uues kontekstis, on üks põhiküsimusi meie arusaamas õppimisest ja arengust. Pole olemas neutraalset konteksti
Mida haritumad on riigi kodanikud , seda turvalisem- tervem- huvitavam- parem on selles riigis elada. 4. Mis on süsteemne mõtlemine? Mõistmaks süsteemi, peame mõistma tema eesmärki, tema koostisosade omavahelise mõjutamise ja sõltuvuse mehhanisme. Analüüs tähendab üksikute osade uurimist, süntees tähendab terviku vaatlemist. Arusaamine erinevustest süsteemi ja teiste asjade vahel nagu struktuur ja poliitika. Oskus näha kontekste ja üleminekuid. Instinkt otsida süsteemseid lahendusi, mitte süüdlasi. (Scholtes, P.R. Juhi käsiraamat) 5. Nimeta poliitilise tsükli etapid. 6. Mis on elukestev õpe? kõik elu jooksul ette võetud õpitegevused (nii formaalsed, mitteformaalsed kui informaalsed) eesmärgiga parandada teadmisi ja oskusi ning suurendada kompetentse vastavalt iseenda, kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustele. Elukestev õpe
asi toimib või mitte, mitte kas ta on õige. käsitleb pärgi tegevust kui tegevust ja igal tegevusel on oma eesmärk ja seda tuleb hinnata tegevuse loogikast lähtudes. ntk kiiruisutajatel ja iluuisutajatel on erinevad eesmärgid. kiiruisutajad ei saa stiilipunkte, aga saab kiiresti finisisse, iluuisutaja saab stiilipunkte, aga ei jõua kiiresti finisisse. Tähendus ja kontekst Alfred Dreyfus ja Ferdinand Esterhazy. huumoril on oma suhe tegelikkusega. kuidas taastada kontekste? sellega tegeles H.Paul Grice - tõde on seotud vestlusega. Implikatuur *see on järeludus, mida peame tegema ütlusest "peame tegema" on 2 tüüpi: 1) konventsionaalne, tinglik: see ei ole kohustuslik, ta lähtub ühiskonnas kehtivatest, kui dmitte sõnastatutest kokkulepetest. nt:Mari sai lapse ja läks mehele - tekib küsimus, kas Mari sai enne lapse ja läks siis mehele? loogiline oleks, et sai enne lapse, aga ka teistpidi mõeldes pole see lause vale. Kas siis vihjati millelegi
arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginina Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul 29 muutunud? Kas niisugune lähenemine
teo haardest – kirjandus kui mõjuvõimas kultuuriline praktika – kuidas peegeldamise asemel põhjustab ebavõrdsust Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub
kohendada analüütilisi vahendeid ja edasi detailsemalt kirjeldada uuritavat. 6. Teadusuuring jätkub detailsete juhtumi-uuringutega, millised on peamiselt kvalitatiivsed, kuid võivad olla osaliselt ka kvantitatiivsed. See aste tegeleb lingvistilise analüüsi makro-,meso- ja mikrotasemetega ja samuti konteksti tasemel. See tase viib analüüsi tulemuste interpretatsioonile ja võtab arvesse analüüsitud andmete sotsiaalseid, poliitilisi, ja ajaloolisi kontekste. 7. Kriitilise uurimuse formuleering otsib, et näha problemaatilisi strateegiaid, kommunikatsiooni spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, et parendada kommunikatsiooni. Kriitiline uurimus toetub eetilistele printsiipidele nagu demokraatia normid ja inimõigused. Ta juhib tähelepanu vastuolulistele ja manipuleerivatele suhetele võimu, keele ja sotsiaalstruktuurides. 8. Viimasel uuringuastmel saame näha täpse kriitilise uurimuse baasil saadud
saj inimese jaoks oli uskumatu näha kaht samasugust raamatut/teost. Nüüd aga massiproduktsioon, lõputu reprodutseerimine. Fotol ei ole enam originaali. Aura: hingus, oreool. 181114 Bahtin Vološinov istina pravda monoloog vs dialoog BAHTIN Sõnad ei sünni meiega koos, sõna ei ole anonüümne üksus, mis midagi tähendab. Sõna hakkab midagi tähendama kõneleja kaudu; sõna tugevalt seotud sõnakasutajatega. Sõnal on mälu, nad „mäletavad“ eelmisi kontekste, milles neid on kasutatud. Sõnad on assotsiatiivsed, nendega kaasnevad tähendused. Kui loeme teksti, siis moodustub dialoogidest sõnade objektiivsest tähendustest + meie oma spetsiifilistest assotsiatsioonidest. Inimene pärast sündi võtab omaks keele fundamentaalsed seadused, normid. Omandame keele ja selle kaudu sotsialiseerume. monoglossia – vastandiks: heteroglossia (tõlgendusvõimaluste paljusus?) Keelekasutuse ja –rakenduse individuaalsus loob..
positivist · Aga W väidab (erinevalt Russelliga), et on olemas ka midagi muud peale loogika maailma, midagi, mis asetseb teisel pool loogika piiri · Sõnad mida me kasutame, ei seostu sellega, mis on nende "mõte" ja "tähendus" vaid assotsiatsioonidega mida me neile anname, mitte rangelt loogiliselt · Mäng · Võimatu on need kõik erinevad tähendused üheks definitsiooniks kokku võtta, siit tuleneb tõlkemasinate problemaatika · Kontekste, milles sõnad saavad tähenduse, nimetab W keelemängudeks, keel ja sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud · Filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte WILLIAM JAMES · William James (1842-1910), USA filosoof, kes muutis pragmatismi populaarseks · Pragma kr k tegu, tegutsemine · Pragmatismi rajas Charles Sanders Peirce (1839-1914) · Pragmatismi järgi on mõtlemise ainus põhjus kahtlemine: kahtlus viib
puhul võib kirjeldada läbi erinevate ja progresseeruvalt keerulisemate tunnetuslike strateegiate, siis samal viisil ei saa analüüsida teisi ülesandeid. Algul võivad lapsed kasutada mitut strateegiat, millest mõne don rohkem või vähem efektiivsed, ja seejärel, kui kontekst muutub, saavad lapsed aru ühe konkreetse strateegia kasutamise tähtsusest. Mida rohkem lapsed uusi probleeme ja uusi kontekste uurivad, seda suurem on tõenäosus, et nad eristavad ja täistavad oma probleemi lahendamise strateegiaid. Mälu arenguks kasutakase mälustrateegiaid, nagu näiteks kodeermis- ja meenutamisstrateegiad. Kodeerimisstrateegia alla käib kordamine, rühmitamine ja üksikasjalikkus. Mälu arengus on oluline aspekt teadmisel, et lapsed võivad mäluülesannet mõjutada – teadmine ei tähenda siin ainult mälustrateegiate teadmisi, vaid
Initsiatsiooniriitused – nt ülikoolis rebaseks ristimine. 2. Refleksiivsus – oma kogemuse jälgimine ja mõtestamine. 3. Kontekst: - Koht – antropoloog ei uuri külasid, vaid külades. Antropoloogi eesmärk on uurida inimesi üldiselt. - Aeg - Tingimused - Sündmused - Suhted Antropoloog peab suutma siseneda ja eemalduda uuritavast. Antropoloog peab analüüsima kontekste eelarvamusteta ning eeldusteta. Oluline osa on välitöölt lahkumine ning lõpetada oma kirjutamine väljaspoolt. Antropoloogi tegevused välitööl Küsib küsimusi – küsimine on pidev. Küsimustikke antropoloogid ei kasuta. Küsimustike kasutamine on taustaandmete kogumiseks. Küsimustikud pole piisavalt paindlikud, seetõttu ei saa olulisi teemasid sisse tuua, vaid juhindutakse ainult küsimustikest. Teiseks vaatlevad küsimustikud inimest indiviidina.
Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub
Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Kas nii väites 7 keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine
ajandajate ja säilitajatena areneva isikuga. Varem tsiteeritud näide (Tulkin 1977) uurimusest on tabav. Ema kui väikese lapse ümbruses kõige tähtsama isiku väärtusorientatsioonid muutusid seal võimsaks jõuks, mis mõjutas lapse tulevast kognitiivset arengut. Üldisemal tasemel loob jõud-ressurss paradigma rakendamine nii isiku kui ka teiste suhtes teatud laadi dünaamilise tüpoloogia iseloomustamaks isikutevahelisi suhteid kui kontekste inimese arenguks, mis on tundlik süstemaatilise uurimise suhtes. Eriti paljutõotavaks keskpunktiks niisugusel uurimisel on erinevat tüüpi düaalide mõju loodusele ja proksimaalprotsesside tugevusele, mis leiavad nendes aset, ning seega ka arengutulemustele, mille eest nad hoolitsevad. ISIKU_KONTEKSTI MUDELID PROKSIMAALPROTSESSIDE OTSINGUL. Üks paljutõotavamaid tulevasi uurimissuundi bioökoloogilise mudeli raamistikus hõlmab ühe üsna
klassist. Ameti valikuvõimalused olid samuti piiratud seoses sotsiaalsete normide (kultuuriline taust), vormide ja struktuuridega (nt sugu, vanus, kvalifikatsiooni aspekti võiks tuua tänapäeva konteksti) ja ka sotsiaalne sobivus. Ameti on tekkinud inimeste erivajaduse tõttu, st erinevatel inimestel on erinevad oskused ja võimekused. Ameti vajadus kui selline ei tekkinud üksikisiku vajadusest, vaid surve oli tõenäoliselt ühiskondlik. Ilmselt on erinevaid kontekste, mis tekkisid ametid (eri kultuuriruumidel on erinevad vajadused). Ametite tekke loos on oluline koht ka tööväärtustamisel. Üldiselt siis oli tööväärtustajaks nn teised ehk siis need kes domineerisid (st nt aristokraadid, teokraadid, bürokraadid ja juhid). (Näiteks iidses Hiinas tootsid inimesed juba enne kui Usas asutati Henry Fordi autofirma suurtes kogustes erinevaid tooteid (käsitöö), kuid seda ei saanud teha ainult oma nn tsunfti jõududega
Maailm on äärmiselt jõuline, stiil on pidurdamatu, järelemõtlematu. Oksa kirjutamine- teadvuse vool. Spontaansus. Sõnavara poolest rikas autor, loob uusi liitsõnu. Ekspressionismi näide. Oks on kohati sürrealist samuti. Antiesteetika, esitab inetuse esteetikat. Vastandub tavaesteetikale. Inetuse esteetika. Keeruline tundekompleksidega mehe-naise suhteid intrigeerivalt käsitlev looming. Surm eesti kirjanduses: Surmast rääkides tuleb kasutada mingeid kontekste. Üks kontekst: religoon. See annab sõnavara, mille kaudu saab mõtet edasi arendada. Kristlik lunastuse sõnum aitab selle mõttega toime tulla. Võimalik kõneleda ideoloogia kaudu: rahvuslik ideoloogia. Nt „Tasujas“ Jaanus sureb. Kuidas seda kujutatakse? Selle näitamine on rahvusliku ideoloogia teenistusest, nt „Jaanus sureb kangelasena“. Siin surma käsitletakse ülevas ja heroilises mõttes. See surm ei ole millegi lõpp, surrakse idee eest
90algus, sajandivahetuse autorid st 90ndate lõpp ja 00algus ja järgmise kümnendi lõpus. Esimene laine: nende autoritega seotud põhimõtteline murrang Eesti luules. Esimesed märgid sellest Hasso Krull või Tõnu Õnnepalu raamatud.. Krulli 1986 ilmunud nõukogude luulest hoopis teistsugune oli „Must-valge“. Teistmoodi luulet oli ka Priidu Beier’i „Õrn & Rõve“. St luule puhul hakati jälgima teisi mõjusi, uusi kontekste, nt väga oluline oli 20.saj alguse avargandi mõju (sürrealism, espressionism, anarhism, futurism jne). 90ndael punk-poeetika nt Tõnu Prddetski???, mis kandis tihti poliitilist kriitikat. Ei leia sel ajal väga isamaa luulet. Isamaalised tekstid on harrastus-luuletajate poolt.. Põhimõttelised muutused, mis olulised kogu 90ndate vältel ja isegi 00ndatel, on kolm: lüürilise mina muutumine, luuletekstis hakatakse kasutama võõrast sõna st intertekstuaalsus ja luuletustes
kirjutamine) Semantiline mälu - teadmised (näide: mis kell hakkab kool; mis aastal L.Meri sündis jne.) Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Unistamine on tavaliselt pikaaegne protsess - mida rohkem aega õppimisest möödub seda enam unustatakse (Ebbinghaus 1885) Esimese paari tunni jooksul unustatakse 50% materjalidest semantilises mälus Materjal kihistub siis kõige paremini, kui on erinevaid kauste ja kontekste materjalide kohta (mitte pole kõik materjal üheskoos puntras) - niimoodi tekitatakse rohkem mooduseid, kuidas õpitut meenutada Kordusmoment aitab näha seoseid - teadmiste sidumine Vahel me kasutame motiveeritud unustamist - ei ole absoluutne Unustamist saab käsitleda nii,et see on oskamatus meelde jätta. Ühel ajahetkel inimene ei suuda midagi meenutada, teisel ajahetkel ja teises situatsioonis suudab Kui ma teatud oskuseid ei praktiseeri pidevalt, siis me võime need ära unustada -
strukturalistlik lähenemine vaatab tähenduse loomist monoliigilisusena. selle vastand on dialoogilisus. inimsubjekt ja inimteadvus koosnevad märkidest, mis on pärit varasematest kultuurikontekstidest. nendega me saame läheneda uutele asjadele. sõna ei ole bahtini jaoks midagi anonüümset, millel on tähendus. loeb mitte sõna üksi, loeb kes ütleb selle sõna, sõnal on alati kellegi tähendus, mitte tema enda tähendus. samuti on oluline, et sõnadel on mälu, sõnad mäletavad kontekste millest nad tulevad. see sõna on olnud kusagil enne kui me ta kasutusele võtame. kõik sõnad on assotsiatiivsed. nad on kusagil olnud enne koos. see oligi tema üks põhietteheiteid saussure'ile, kes tahtis sõnu vaadelda väljaspool konteksti. see ei ole võimalik, ütleb bahtin. sõna sisu ja meie subjektiivne vastuvõtu loogika on vastamisi läbi põimunud. iga sõna ja iga tekstifragment on väitlus, vaidlus, sõna ütleb üht, aga meie kultuuriline sisu ütleb talle midagi vastu.
konspekti erinevates peatükkides. Andmebaasis on kokku 487 kirjet. Tõenäoliselt muutuvad õpiobjektide hulk ja andmed reaalsete õppematerjalide loomisel. Peale andmete sisestamist katsetati erinevaid päringuid: 1. Mõned õpiobjektid korduvad. Samast sisust hoolimata on need kirjed saanud erinevad identifikaatorid. See aitab meeles pidada kohad konspektis, kus objekti korrata tuleb. Et õpiobjekti koostamisel peetaks silmas erinevate peatükkide kontekste, on sisestatud info sõltuvuste veergu “IsPartOf”. Andmebaas võimaldab korduvate peatükkide väljafiltreerimist. Korduvalt on kasutatud 66 objekti. 36 2. Hetkel puuduvad andmebaasist võtmesõnad ja autori andmed. Põhjuseks on see, et enamus õpiobjekte pole reaalselt valmis või on nende loomine pooleli. Õpiobjektide lähteallikad
kommunikatsiooni läbi asjade. Üldiselt võib öelda, et lineaarsuse ja struktureerituse asemel on tänapäeva tarbimispraktikad rohkem avatud ja konteksti-spetsiifilised, kui instrumentaalne ratsionaalsus pakub. Erinevad põhilised sotsiaalse analüüsi kategooriad - kihistumine, kultuuriline eristumine, võim, institutsioonid, rituaalid, suhtlus, identiteet, kolektiivne tegutsemine, ametid - on kõik olulised. Tänapäeva tarbimissotsioloogilised tööd vaatavadki tihti erinevaid kontekste ja erinevaid tähendusi, mis ristudes nende dimensioonidega, annavad tarbimisest täpsema pildi. Klassikaliseks tarbimist käsitlevaks teooriaks on olnud majandusteooria, alates 18 sajandi Adam Smithist (tarbimine on tootmise ainuke eesmärk) kuni tänapäevaste majandusmudeliteni. Kuid majandusmudelit kritiseeritakse oluliselt teoreetiliselt: inimene ei ole instrumentaalne ratsionalist; ning sisuliselt: tarbimiskaupade küllus ei tekita kõigile küllust
sümboolseid tähendusi (nt mida süüakse, kuidas süüakse, kellega süüakse jne). 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 13 Samas tuleb siin välja kultuuridevahelise psühholoogia oluline erinevus teistest psühholoogia suundadest, mis eeldavad enamasti inimpsüühika teatud ühtsust ja universaalsust. Kultuuridevaheline psühholoogia uurib pigem inimpsüühika variatiivsust eri kultuurides, veelgi täpsemalt erinevaid tegureid kontekste, sotsiaalseid suhteid jm mis teatud psühholoogilisi protsesse mõjutavad. Lucien Lévy-Bruhl (1857-1939) oli prantsuse antropoloog, keda huvitas kultuuride diversiteet. Ta väitis, et traditsioonilistes kultuurides puudub mõtlemine loogiliste kategooriate alusel, eristab selle põhjal eel-loogilist ja loogilist mõtlemisviisi. Ehkki inimeste aju ehitus eri kultuurides on sama, loovad mõtlemises erinevusi erinevad kollektiivsed representatsioonid.
3. KUIDAS KÄSITLEDA HOLOKAUSTI? Holokausti käsitlemise lähteküsimusi Holokausti temaatikat käsitledes tuleks õpetajal silmas pidada järgmisi küsimusi: 1. Miks tuleb holokaustist rääkida? 2. Mida tuleb holokaustist rääkida? 3. Kuidas tuleb holokaustist rääkida? Esimene küsimus hõlmab otstarvet, teine küsimus teabevalikut ja kolmas küsimus tegeleb õpilasgrupile sobivate pedagoogiliste lähenemisviisidega. Holokausti käsitlemisel tuleb arvestada eri kontekste Holokausti teemat tuleb käsitleda nii Euroopa kontekstis tervikuna kui ka kohalikku ajalugu, sealhulgas Eesti ajaloo traagilisi sündmusi arvestades. Tähtis on arusaamine ja eetiline suhtumine Ei ole olemas ainuõiget teed ühegi aine õpetamiseks ega ideaalset metoodikat, mis oleks sobiv kõigile õpetajatele ja õpilastele. Kindlasti peab teemat käsitledes silmas pidama, et mõisted tuleb lahti seletada ja paigutada toimunu konteksti
annaabi.ee 
