Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia materjalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keevitus, gaas, süsinik, valtsi, valandi, plastsus, valandite, lehtmetall, vormisegu, keevitusvoolu, kaarkeevitus, lisand, kahanemistühik, survetöötlus, plastse, lehtmetalli, kärn, saavutatakse, metallurgia, maak, terasest, lisandite, vagranka, pealesulatus, tühijooksupinge, ebaühtlane, termomõju, automaat, tootlikkus, käsikaarkeevitusKüsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. vagranka b. induktsioonahi c. konverter d. elektriahi Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage valumeetod, mille puhul on vaja iga valandi jaoks valmistada eraldi valumudel Vali üks: a. koorikvalu b. valu keraamilisse vormi c. kokillvalu d. tsentrifugaalvalu Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. suurem b. väiksem c. surve kärni poolt puudub d. sama Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
c. keraja grafiidiga d. vermikulaargrafiidiga Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Select one: a. ülessulamine b. survepinged c. väsimuspragude tekkimine d. tõmbepinged Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Select one: a. valandi otspinna kujundamiseks b. mitteläbitavate avade valmistamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi välispinna kujundamiseks Question 6 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Select one: a. Mn ja C b. Mo ja Si c. Mg ja Ce d. Ni ja Ce Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Valige üks: a. kokillvalu b. survevalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1/1 Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Valige üks: a. suurem b. sama c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 4 Valmis Hindepunkte 1/1 Millised on survevalu eelised? Valige üks: a. lihtsus ja odavus b. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine c. kõrge valandi täpsus ja kõvadus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 5 Valmis Hindepunkte 1/1 Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Valige üks: a. induktsioonahi b. vagranka c. elektriahi d. konverter Küsimus 6 Valmis Hindepunkte 1/1 Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Valige üks: a
mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektrienergiat kasutades; elektrienergiat vormisegust (vormiliiva ja kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, sideaine segust) tihendamise teel Ti, Cr, Mo jt
talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale? Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid II METALLIDE TEHNOLOOGIA Survetöötlus 1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid). Valtsimine, ekstrusioon, tõmbamine 4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid). Sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine 5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel?
valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5
ferriidist ja perliidist või perliidist. Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Table 1. Grafiidiosakeste kuju mõju malmi tugevusele ja plastsusele Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiit 350 0 Keragrafiit 1000 2...20
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Test 3 Aega kulus 54 minutit 3 sekundit Hinne 36, maksimaalne: 40 (90%) Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Vali üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. vakumeerida pressvorm enne täitumist d. tõsta pressvormi täitmise kiirust Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest materjalidest valmistatakse kärne? Vali üks: a. naturaalsest vaigust b. sideaineta vormliivast c. liiva ja savi segust d. ülipuhast vormisavist Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Eelised: võimalus deformeerida väiksemat jõudu ja deformatsioonienergiat kasutades. Puuduvad piirangud deformatsiooniastmetele. Toimub ruumdefektide kinnikeevitumine. Puudused: ahjukeskkonna ja tooriku vaheliste reaktsioonide suured kiirused ja sellest tingitud halb pinnakvaliteet ja metallikadu. Metalli plastsuse suurendamine kuumsurvetöötlusega. 29.Valtspingid Valtsimisel haaratakse metall hõõrdejõudude toimel kahe vastassuunas pöörleva valtsi poolt kaasa ja surutakse õhemaks. Tooriku pikkus ja laius vähesel määral suurenevad. Duo- valtspingis on kaks valtsi. Trio-valtspinkides on kolm mittereverseeritavat valtsi. Pärast tooriku valtsimist ühes suunas alumise ja keskmise valtsi vahel, suunatakse ta keskmise ja ülemise valtsi vahele, kus valtsitakse vastassuunas. Kvarto-valtspingis on neli valtsi: sisemised väiksema läbimõõduga töövaltsid ja äärmised tugivaltsid. Paljuvaltsilistes valtspinkides on 6-12 ja enam valtsi
ebaühtlast temperatuuri; tugevusnäitajad on metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite voolavuspiir, tugevuspiir toimel. Meetodiga saab kontrollida ainult ferromagnetilisi – Sitkus (ductility)– omadus taluda enne purunemist olulist materjale.Meetod võimaldab avastada deformeerimist (vastupidine omadus on haprus) defekte, mis asuvad kuni 6 mm sügavusel ja on – Plastsus (plastility)- võime purunemata muuta talle magnetvälja suunaga risti. rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid Kasutatakse magnetmeetodi kahte varianti: ning säilitada jäävat deformatsiooni pärast väliskoormuse kuiva ja märga. lakkamist Kapillaarkatse 5. Materjalide Kapillaarmeetod põhineb vedeliku võimel imbuda
Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. Martin Raba Valutehnoloogia Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võid olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse näiteks sisepõlemismootorite silindriplokke, kolbe, pumpade töörattaid, tööpinkide sänge jms. Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: · valu kord- e. ainukasutusega vormidesse,
4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5..
Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo, tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur V, W ; plastsus ja elastsus. Metallide omadused on - tahkkesendatud kuupvõre: Ag, Al, Cu, Co, Cu, seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade Fe, Ni, Pb, Pt, Sn; elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende - kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr, kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Mg, Ti, Zn
Question 1 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuidas muutuvad terase kõvadus ja plastsus süsinikusisalduse kasvades? Select one: a. süsinikusisaldus ei mõjuta neid omadusi b. kõvadus tõuseb, plastsus suureneb c. kõvadus langeb, plastsus suureneb d. kõvadus tõuseb, plastsus väheneb Question 2 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millise reaktsiooniga toimub väävli eraldumine terasest? Select one: a. FeS + CaO CaS + FeO - Q b. FeS + Mn MnS + Fe + Q c. MnS + CaO CaS + MnO - Q d. 2FeO + Si2Fe + Si + Q Question 3 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on kristallvõre defektid? Select one: a. vakants, dislokatsioon, punktdefekt b
uestion 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Select one: a. tugevus tõuseb, plastsus suureneb b. tugevus tõuseb, plastsus väheneb c. tugevus langeb, plastsus suureneb d. ei muutu Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuumutamine üle rekristalliseerumistemperatuuri peale kriitiliste deformatsiooniastmetega külmdeformeerimist Select one: a. viib plastsete omaduste halvenemisele b. ei mõjuta struktuuri ja omadusi c. viib kiulisele struktuurile d. viib plastsuse paranemisele Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
valuomadusi, eelkõige vedelvoolavust. Süsinik Tabel 1.8. Tavalisandid terastes C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsi- Lisand Sisaldus Mõju terases muspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning %, kuni sitkusnäitajad. Si 0,5 Viiakse terasesse Süsinik avaldab mõju ka terase külmahap- valmistusprotsessis ruslävele, soodustades terase haprumist madalatel desoksüdeerijana temperatuuridel. Mn 1,65 C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase Viiakse terasesse valmistus-
2. väike allajahtumisaste 3. suur ülekuumutusaste 4. väike ülekuumutusaste 28. (Points: 2.5) Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? 1. metalli terade eraldumine 2. metalli terade moodustamine 3. kristalliseerumissoojuse eraldumine 4. kristalliseerumiskeskmete moodustamine 29. (Points: 2.5) Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? 1. kõvadus, elastsus, löögisitkus 2. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir 3. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine 4. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus 30. (Points: 2.5) Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? 1. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus 2. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi 3. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus 4. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine 31. (Points: 2.5) Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? 1. eeleutektoidne teras 2. eutektoidne teras 3
a. termomehaaniliste protsesside hulka b. termiliste protsesside hulka c. mehaaniliste protsesside hulka d. sulakeevituse protsesside hulka Question 23 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks Select one: a. keevituskaare pikkuse vähendamist b. eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) c. vastupolaarset keevitusvoolu d. keevituskaare pikkuse vähendamist üheaegse keevitusvoolu suurendamisega Question 24 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse Select one: a. täidistraate b. sulavaid teraselektroode c. mittesulavaid elektroode d. sulavaid kattega elektroode Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Vali üks: a. nikli ja kobalti baasil b. aluminiumi ja nikli baasil c. raua ja räni baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Süsinik satub malmi Vali üks: a. kütusest b. aherainest c. räbustist d. maagist Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase "keemisel" eraldub Vali üks: a. C b. P c. Si d. Mn Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
süsinikusisaldus võrreldes konstruktsiooniterastega suurem (reeglina 1...2%). Soojuskindluse järgi liigitatakse tööriistaterased järgnevalt: mittesoojuskindlad (süsiniktööriista- terased), poolsoojuskindlad (peam. stantsiterased) ja soojuskindlad (kiirelõiketerased). Süsiniktööriistateraste C-sisaldus on piires 0,7...1,3%. Peale karastamist vees on teraste kõvadus 62... 64HRC. Nende teraste pinna suur kõvadus karastatult ja suur plastsus lõõmutatult võimaldavad valmistada tööriistu survetöötlemise teel, näit. keermepuure rullimise teel, viile täkkimise teel jne. 7) Lõike- ja mõõteriistaterased ja nende omadused. Kasutamine. Süsiniktööriistateraste C-sisaldus on piires 0,7...1,3%. Peale karastamist vees on teraste kõvadus 62... 64HRC. Nende teraste pinna suur kõvadus karastatult ja suur plastsus lõõmutatult võimaldavad valmistada tööriistu survetöötlemise teel, näit
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina.
5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c. Tsentrifugaalvalu (tsentrifugal casting) Kvaliteetse valandi saamine sõltub sulami vedelvoolavusest vormis, mis omakorda sõltub: 1. Sulami viskoosusest ehk vedeliku sisehõõrdumisest (suur=paks, väike=vedel) 2. Vormis soojusjuhtivuse suurenemisest (soojenemine halvendab voolavust) 3. Valamistingimustest (rõhk suurendab voolavust) VALUKAHANEMINE 2 Valukahanemist iseloomustatakse suhtelise mahukahanemise ja suhtelise joonkahanemise arvutustega. (V 1−V 2)
mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevitsukaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal, nende siirdel keevisvanni ja keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: a) keevituskaare pikenedes suureneb keevitusmetalli oksüdeerimine b) lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblumetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine c) keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire. Näiteks happeliste elektroodie kasutamisel. Praktikas kasutatakse sadestajatena elektroodikatteis olevaid ferrosulameid FeMn; FeSi ja FeTi, mis oksüdeerides desoksüdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev aluseline oksiid FeO reageerib räbusse viidud happelise oksiidiga, näit SiO2. Kahjuliku lisandi väävli eemaldamiseks kasutatakse kattesse viidud ferromangaani või MnO. Vesiniku mõju
d. õmblusmetalli tera kasvu vältimiseks Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada (kõige ratsionaalsem moodus) Vali üks: a. keevituskiiruse suurendamise ja järgneva kõrgtemperatuurilise lõõmutusega b. ettekuumutustemperatuuri suurendamise ja konstruktsiooni jäikuse vähendamisega c. keevitusvoolu vähendamise- ja konstruktsiooni jäikuse suurendamisega d. ettekuumutustemperatuuri vähendamise ja konstruktsiooni jäikuse suurendamise abil Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Vali üks: a. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis b. ainult keevisõmbluse metalli c. keevisõmbluse kõrgust d. terve detaili pikkust
üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.
...........................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia...................................................................................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine.........................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine..............
..60 mm) tooteid, pulbermaterjalide madalamad mehaanilised omadused, pulbrite suhteliselt kõrge hind, piirangud toodete kujule ja pressvormide kõrge maksumus. 14) 1) metallipulbrite saamine, 2) segude valmistamine, 3) toodete pressimine ja paagutamine. 15) - 16) Paagutus on pulbrite vormimisele järgnev konsolideerimise ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav termiline töötlus. valutehnoloogia 17) Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Kordkasutusvormvalu ja korduvkasutusvormvalu. 18) Kordkasutusvormvalu ehk valu ainukasutusega vormidesse, aga korduvkasutusvormvalu ehk valu korduvkasutusega e. püsivormidesse 19) Liivvormvalu, koorikvalu, kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 20) Vedelvoolavus on sulami omadus täita vedelas olekus valuvorm. Vedelvoolavust määratakse tehnoloogiliste teimidega. 21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast
Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni
Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22
Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. - metallide kalestumine. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine (work hardening, cold hardening, strain hardening). Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus, voolavuspiir ja kõvadus, väheneb plastsus seda enam, mida suurem on deformatsiooniaste. Põhjuseks on plastse deformatsiooni tulemusena defektide, eriti dislokatsioonide arvu suurenemine kristallivõres, mis tõstabki vastupanu edasisele deformeerimisele. 2. Rauasulamid: - raud ja süsinik, Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid (iron- carbon alloys), mis jagunevad järgmiselt: - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%;
laagriliudade tarvis. Võrreldes babiitidega on alumiiniumi laagrisulamid odavamad, kergemad, suurema tugevuse, parema soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega ning tehnoloogilisemad. Puuduseks on suur joonpaisumistegur. Puudub külmhapruse nähtus, mistõttu saab kasutada kuni - 163C. Madalam tõmbetugevus, nt. puhtal Al 50 N/mm2, kuid termotöödeldud Zn-Mg-Cu legeeritud sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline. Hea löökkoormustel, kuna neelab löögienergiat. 4. Alumiiniumsulamite tardlahuste tüübid kahte tüüpi, kus lisaaine aatom on paiknenud alumiinium aatomi vahele ja teine- lisaaatom on paiknenud võrgustikku. 5. Alumiiniumsulamite liigitus Alumiiniumsulameid liigitatakse , lähtudes töödeldavuselt ja termotöötlusest. Alumiiniumit võib legeerida paljude elementidega, andes rida kasulikke konstruktsioonimaterjale.
olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon). Ioniseeritud gaasis olevad vabad elektronid ja positiivsed ioonid muudavad gaasi elektrit
3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline malm on heleda murdepinnaga, millest ka nimi. Valgemalm saadakse vedela malmi kiiremal jahtumisel valuvormis (õhukeseseinalised valandid, metallvormid) 2. Hallid malmid on tumedama murdepinnaga, kus kogu süsinik või enamik sellest on vabas olekus grafiidina. 1.1 Hallid malmid Hallid malmid markeeritakse liigi ja põhiliselt tõmbetugevuse järgi
annaabi.ee 
