Vahelduvool ALEKSEI LUKASIN Mõiste Vahelduvaks nimetatakse sellist voolu, mille suund ja suurus ajaliselt muutub. Tähistatakse AC või ~. Enamkasutatav on siinuspinge. Vahelduvvoolu eelised: lihtsama konstruktsiooniga mootor ja generaator kerge muundada alalisvooluks kerge muuta pinget trafoga Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Hetkväärtus muutuva suuruse mingi hetke väärtus. Tähistatakse väiketähega: pinge u vool i emj e Maksimaalväärtus suurim hetkväärtus Tähistatakse suure tähega koos indeksiga m: pinge Um vool Im emj Em Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Periood aeg, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood? Vahelduvvoolu ja -pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge ...
Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el. Seade, ülesanne on muudada mehaanilise energia elektriliseks energiaks. Kasutatakse vinüülplaadimängijates, turva seaded, signad jne, piezo kristall. Elektromagnet lained ligi 300tuhat km sec vaakumis, elektromagnetlained tv,raadio jne Elektromagnetlainete tähtsamad parameetrid ehk arvväärtused on lainepikkus sagedus Madal sagedus lained, tehitab vahelduvool. Raadio lained- pikk laine, kesk laine, lühi laine, ultralühi laine 300-30mgh, infrapuna laine, uv kiirgus
Elektri energia ülekandmiseks tõstetakse trafode abil pinge ülesse elektrijaamades ja enne tarbijani lastakse trafo abil pinge alla. Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitav vaheldusvoolugeneraator. Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumist tekitab elektrongeneraator ja vastavavaid laineid kiirgab
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus...
http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja säilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjuta...
hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkväärtus Nagu sõna isegi ütleb on tegu hetkväärtusega ükskõik mis ajahetkel. Väärtus võib olla ka 0 hetkel mil siinuseline vahelduvvool muudab oma polaarsust. See võib olla maksimaal väärtus hetkel mil siinuseline vahelduvool on oma kõrgeimas punkti · Keskmine väärtus Keskmine väärtus on väärtus mis on keskmine väärtus kõikidest hetkväärtustest 1 perioodi jooksul Eavg = 0.636 * Emax Iavg = 0.636 * Imax · Effektiiväärtus Ieff= 0.707*Imax Erff=0.707*Emax 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid. Aktiivtakistus, Mahtuvus takistus, Induktiiv takistus Induktiivsus 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. 6
Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. 44. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? oskad iseloom eml skaalat.- Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. EML skaala: 1.Madalsageduslained – sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 2.Raadiolained – elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 3.Optiline kiirgus – peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. 4.Röntgen kiirgus – tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 5
iseloomusta eml skaalat! Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. Madalsageduslained sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. Röntgen kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasutatakse: termopingete vähendamiseks ja haprate karastusstruktuuride vältimiseks. 9) Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid komponente): Si ja Mn
(kollane, sinine ) punane on pluus ja must miinus. Sinine kollasega lahti ja testri punane sinisele ja must kollasele. 4. Mõõda pirni otstel olev pinge testriga. 200 mA, seal kus on sirge kriips. Panen rööbiti sinna pirni juhtmetele peale nagu punktis 2. Poolviltu plussiga 5. Mõõda pirni takistus Ohmi tahan mõõta. Pirni küljes pole ühtegi juhet. Must pirni punasele, punane pirni mustale. 6. Võrgupinge Tester V peale vahelduvool- laineline joon. Piirkond 500 ja topin pistikusse.
Kõrgsagedus- · 200-400Hz- kantavad el. tööriistad(kergus). · 20 kHz metallide kuumutamiseks, sulatamiseks · 20-40kHz luminesentslampide kõrgsageduslik toide · Kuni 100kHz pindkarastusseadmed · Kuni 20 MHz pooljuhtide ja dielektrikute kuumutus, pidu kuivatus, toiduainete kuumtöötlus Madalpingesagedus- leiab kasutamist suuregabariidiliste detailide kuumutamises, kuna madalsageduslik väli tungib sügavamale kuumutatavasse tootesse Nimipinge- vahelduvool-üle1kV kõrgepinge, alla 1kV madalpinge, kuni 50V väikepinge ´ Võimsustegur- cos= tan= P-aktiivvõimsus Q-reaktiivvõimsus S- näivvvõimsus Elektritarvitite sümmeetria tase-koormuste ühtlane jagunemine faaside vahel Asümeetria tekitajad- ühefaasilised tarbijad:valgustid,1-f keevitusseade, kodumasinad Lineaarsus- elektriahelate takistuse püsivus vahelduvvoolu ühe perioodi ulatuses. Mittelineaarsus- rikub pinge ja voolu siinuselisust, kutsudes esile kõrgemaid harmoonilisi
annaabi.ee 
