Praktiline töö aines : Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7- termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed: 1. Elektriahi. 2. Autotrafo. 3. Kontrolltermopaar. 4. Taadeldav termopaar
3 7 5 10 8 6 9 ~220 V Joonis 1.1 Termopaaride katseseadme skeem 1 metallplokk; 2 elektriahi; 3 võrdlustermopaar; 4 vedeliktermomeeter; 5 voltmeeter; 6 termostateeritud klemmlaud; 7 termopikendusjuhtmed; 8 kalibreeritav termopaar; 9 küttemähis; 10 ühendusjuhtmed Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud (1) E1=f1(t) ning (2) t1=f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga.
Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud 13.10.2014 Esitatud Arvestatud SKEEM Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1 – metallplokk; 2 – elektriahi; 3 – võrdlustermopaar; 4 – vedeliktermomeeter; 5 – voltmeeter; 6 – termostateeritud klemmlaud; 7 – termopikendusjuhtmed; 8 – kalibreeritav termopaar; 9 – küttemähis; 10 – ühendusjuhtmed 1. Töö eesmärk Määrate tehnilise termopaari termoelektromotoorjõud E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriahi 2
Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 23.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Kasutatud seadmed 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendujuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid 3. Katseseadme skeem 1 2 4 3 7
raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööstuse arengut ja avardas inimeste liikumisvõimalusi Raudteede ümbrusse kerkisid asulad ja tööstusettevõtted Veetransport aurulaeva areng: sõukruvi ja raudlaevad Kanalite ehitamine 19.saj teisel poolel leiutasid Diesel ja Benz diisel ja bensiinimootori Patarei Alessandro Volta Elektrigeneraator ja mootor Michael Faraday Elektripirn Thomas Alva Edison Elektriahi Carl Wilhem Siemens Röntgenitoru Wilhem Conrad Röntgen Telegraaf Samuel Morse Telefon Alexander Graham Bell Tekkisid uued sotsiaalsed kihid Suurenes tööliste osa elanikkonnas Töölisaristokraatia Töölisseadusandlus Ajaloo õpik "Inimene, ühiskond, kultuur" III osa et.wikipedia.org
SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Matrikli numbrid: Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 02.10.2009 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Tööks vajalikud vahendid: 1. Elektriahi. 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Termomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride graduleerimistabelid Töö käik: Kõigepealt lülitakse sisse ahi ja automaatregulaator (Omron BS1200). Seejärel
Karastamise tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest etappidest: a) austenisatsioon terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri (üle Ac1 või Ac3); b) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detailis antud temperatuurile vastava struktuuri tekkimine; c) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F ja T) tekkimist. [2] Kuumutuskestus oleneb mitmest mõjurist nagu kuumutusviis (elektriahi, soolavann, pliivann) ning ristlõike kujust, läbimõõdust ja paksusest. 1.3 Kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe 3C faasidiagrammi teraste osa. Selle järgi võetakse alaeutektoidteraste (0,2-0,8% C) karastustemperatuur 30-50 oC üle faasipiiri Ac3, üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30-50oC üle Ac1. Alaeutektoidteraste
Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik: Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil, süttib kontroll lamp. Ahju toite sisselülitamisel antakse elektriline toide ka automaatregulaatorile, mis peale kontrolltesti on valmis tööks
Võimalik on ka dekoorpõletus, mille puhul kinnistatakse põletuse käigus glasuurileglasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks. Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks. Põletusliigid Eelpõletus Glasuurpõletus Ühekordne põletus Dekoorpõletus Elektriahi savipõletuseks KERAAMIKA LIIGID Fajanss - Kivinõu- Klinker- glasuurimata ning paakunud, ruske või pruunikasmusta värvusega keraamiline toode. Majoolika Portselan- keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. Pottsepis- puhtast või liivasegusest punasavist valmistatud poorsed pottsepatooted. Raku- ehk rakuyaki on Jaapanis 17
vasekiviks. Martäänahjust . sulaterase väljumistemperatuur on 1550...1650 °C, mistõttu ka töökambrist väljuva gaasi temperatuur on kõrge 1750...1850 °C. Ahjuvõlvi sisepinna temperatuur on seejuures 1650...1680 °C. Kõrge temperatuur saadakse kõrge eelsoojenduse ning hapnikuga rikastatud põlemisõhu kasutamisega. Regeneratiiveelsoojendid annavad õhku temperatuuril kuni 1000...1200 °C. a - leekahi; b elektriahi. Karastusahi · Kolm standardsuurust · Kolm kontrollerivalikut · Lukustatav turvauks · Ülekuumenemise kaitse A-klassi ahjudel asub ,,soojuskast" terasest kesta sees. Väliskest on kaetud atraktiivse sinise tooniga, mille esipaneel on musta värvi. Ahju uks on valmistatud tugevdatud süsinikkiust. Töökamber on tehtud roostevabast terasest, mille seintes on kapseldatud küttekehad. Kambrit ümbritseb kõrge effektiivsuse ja kerge isolatsiooniga, et tekitada ühtne
Temajõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned, ehk pöörised 11. Focault' voolud, nende kasutamine kehade soojendamisel. Miks tuleb efektiivseks soojendamiseks kasutada võimalikult lühilainelist (mikrolainelist) elektromagnetvälja? Foucault voolud on põõrisevoolud, mis on põhjustatud induksiooniseadusest, mille kohaselt hakkavad vabad laengukandijad aines ringjooneliselt liikuma. Nad on induktsiooni voolud,mis tekivad massiivsetes juhtides. Elektriahi,metallida karastamiseks . kehas olevad elektrilised osakesed(dipoolid) hakkavad võnkuma.
Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 40 313 28.9 190.1 5
meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas.
tähiseks on T90 ja sümboliks K, kui ka rahvusvahelise Celsiuse temperatuuri, mille tähiseks on t90 ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel. t90/°C = T90/K - 273,15 Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1
Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1]
Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailma-toodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Reageerimine: · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekib P4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka oksiid P 4O6. P4 + 5O2> P4O10 või siis P4 +3O2> P4O6 · Kõrgel temperatuuril ja katalüsaatori manulusel võib fosfor reageerida veeauruga : 2P + 8H2O -> 5H2 + 2H3PO4
Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C --> 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C -->(1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Fosforil on üle 10 erineva allotroobi, kuid neist tähtsamad on kolm valge, punane ja must fosfor. VALGE FOSFOR on kõige tavalisem fosfori allotroop, mis tekib alati fosforiaurude kondenseerumisel. See on valge või kollaka värvusega vahataoline aine, millel on
sisaldusega terase karastustemperatuur vahemikus 730-762 oC. Edasiste etappide lihtsustamise eesmärgil valiti esimese terase karastustemperatuuriks 900 oC ja teisel 800 oC. Kuumutuskestus süsinikterase karastamisel saadi kasutades õpikut [2], tabelit (Tabel 2) ning algandmeid. Arvestades antud mõõtmeid, leitakse kuumutusaja kestus minutites ristlõike mõõtmete iga mm kohta ning seejärel kogupikkuse kohta. Kuumutusviisiks valiti elektriahi, sest see sobib mõlemad terase kuumutamiseks – esimesele terasele vastab (ristlõige ring) kuumutuskestus 0,8min/mm – seega seda elementi tuleb kuumutada 0,8*40 = 32 min, teisele terasele vastab (ristlõige ruut) kuumutuskestus 1,5min/mm – seega tuleb teist detaili kuumutada 1,5*10= 15 min. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed),
d. praktiliselt puudub Küsimus 4 Valmis Hindepunkte 1/1 Millised on survevalu eelised? Valige üks: a. lihtsus ja odavus b. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine c. kõrge valandi täpsus ja kõvadus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 5 Valmis Hindepunkte 1/1 Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Valige üks: a. induktsioonahi b. vagranka c. elektriahi d. konverter Küsimus 6 Valmis Hindepunkte 1/1 Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Valige üks: a. väsimuspragude tekkimine b. tõmbepinged c. survepinged d. ülessulamine Küsimus 7 Valmis Hindepunkte 1/1 Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on Valige üks: a. koonus tipuga allapoole b. koonus tipuga ülespoole c. kera d. silinder Küsimus 8 Valmis
00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Select one: a. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik b. vorm valmistatakse kipsist c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Select one: a. vagranka b. elektriahi c. konverter d. induktsioonahi Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kokilli püsivuse tõstmiseks kaetatakse tööpinnad pinnaga (vooderdatud kokill) mille materjaliks ja paksuseks on Select one: a. puhas alumiiniumoksiid, 2-10 mm b. kõvasulam (WCCo), 2-10 mm c. kvartsliiv ja sideaine, 5-15 mm d. kõvasulam (WCCo), 5-15 mm Question 14 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
b. sulavmudeli valmistamine, keraamilise kooriku tekitamine mudelile, mudeli sulatus c. mudeli valmistamine, mudeli tugevdamine (kuumutamisel), kooriku moodustamine d. keraamilise kooriku mudelile tekitamine, kooriku kuumutamine, mudeli eemaldamine Küsimus 39 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. konverter b. vagranka c. elektriahi d. induktsioonahi Küsimus 40 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasutatakse keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina Vali üks: a. termoreaktiivset vaiku b. savi c. vesiklaasi d. hüdrolüüsitud etüülisilikaadi lahust
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. vagranka b. induktsioonahi c. konverter d. elektriahi Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage valumeetod, mille puhul on vaja iga valandi jaoks valmistada eraldi valumudel Vali üks: a. koorikvalu b. valu keraamilisse vormi c. kokillvalu d. tsentrifugaalvalu Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. suurem b
28) Temperamalmi saamiseks on vajalik: valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine. 29) Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasut. Mg ja C. 30) Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on: vagranka. 31) Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on: suurem 32) Vagranka täitematerjalide arvutus tehakse selliste elementide sisalduse osas nagu: Si ja Mn 33) Kõige levinumaks valuteraste sulatamise agregaadiks on: elektriahi. 34) Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasut järgnevaid abinõusid: räbupüüdja ristlõike suurendamine ja tõusukanalite kasutamine. 35) Terasvalandite joonkahanemine valuvormis moodustab:2,5% 36) Kütusena kasutatakse vagrankades põhiliselt:looduslikku gaasi, koksi 37) Silumiinid on sulamid: Al-Si-(Cu) 38) Masinvormimisel tihendatava vormisegu tiheduse väikseim ebaühtlus kõrguse suunas saavutatakse:
alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C _ 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C _(1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Allotroopia Fosforil on üle 10 erineva allotroobi, kuid neist tähtsamad on kolm valge, punane ja must fosfor. MUST FOSFOR on keemiliselt kõige püsivam ja vähemaktiivsem ning ka vähimlevinud. Teda saadakse valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel kõrgel rõhul ja temperatuuril.
araabia alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 3 Allotroopia Fosforil on üle 10 erineva allotroobi, kuid neist tähtsamad on kolm valge, punane ja must fosfor.
temperatuurini kuumutusaja. Süsinikterasest detaili kuumutus sõltuvus kuumutusviisist, kuumutustemperatuurist ja detaili kujust on esitatud tabelis 1. Tabel 1: süsinikterasest detaili kuumutuskestus Kuumutusviis Kuumutustemp. Kestus min detaili ristlõike mõõtmete 1 mm kohta kraadides Ümar Ruut Plaat 600 1,6 2,4 3,2 Elektriahi 800 1,1 1,7 2,2 900 0,8 1,2 1,6 Leekahi 800 0,8 1,2 1,6 Paljude termotöötlusviiside korral on vajalik perliidi täielik muutumine austeniidiks. Põhiliselt toimub see terase kuumutamisel üle temperatuuri A C 1 (joon PSK), austeniidi teke perliidist ehk austeniitmuutus nõuab:
annaabi.ee 
