Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konstruktivistlik õppimiskäsitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konstruktivistlik, kogemustele, teadmistele, uutes, situatsioonides, juhendaja, mentor, esitaja, julgustama, õppijat, aitama, õppeprotsessi, kõiketeadja, kehalist, minapilt, algatusvõime, enesekohased, soodustava, õpikäsitus, luuakse, seostada, kogemustega, olukordades, meritKonstruktivistlik õpikäsitlus Konstruktivistlik õppimine põhineb õppija enda aktiivsusel eluliste probleemide lahendamisel. Õppija hangib oma uued teadmised ise, toetudes teema erinevatele vaatenurkadele ning oma isiklikele teadmistele ja kogemustele. Saadud uued teadmised seostatakse varemõpituga. Lahenduskäike ja niinimetatud ,,õigeid vastuseid" võib olla mitu. Konstruktivism seab omapoolsed nõuded nii õpetajale kui õpikeskkonnale, kus õppimine aset leiab.Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppija kriitilise mõtlemise arengut; aitama õppijal arendada analüüsimise ja sünteesimise oskusi. Õpetaja ei ole kõiketeadaja, vaid õpib õppeprotsessi
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineer
Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt *väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse
Lapse arvamused pole olulised. KONSTRUKTIVISM(vastand biheviorismile) Õppimise tulemuslikkuse osas efektiivseim. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Õppimist nähakse individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll kes suunab, mitte ei anna valmis teadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides,
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0
kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja teistele nõuetele (Krull, 2000). Loeng on teema süsteemne esitus, mis annab kuulajale ette loogilise struktuuri. Loeng sisaldab algallikate ülevaadet, nende kriitilise käsitkuse ja seonduvad kõrvalkäsitlused. Loeng loob raamiatiku iseseisvaks tööks. 1.2 Köitev loeng Köitev loeng on informatsiooni vahendamine õpetaja poolt, kusjuures õppijat stimuleeritakse mõtlema esitatava üle ja oma seisukohti avaldama. Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta. Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist informatsiooni ja erinevaid seisukohti). aitab leida sisemist seost õppimisega, arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust, arendab õppija argumenteerimisoskust. 2. Mõttega lugemine
aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. · Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
Teema 1. Lapse kasvamine ja areng, selle toetamine täiskasvanute poolt. Sotsiaalne areng Kehaline areng Emotsionaalne areng Vaimne areng MÄNGUOSKUSED SOTSIAALSED OSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2 TUNNETUS- JA ENESEKOHASED MÄNGU- SOTSIAALSED ÕPIOSKUSED OSKUSED OSKUSED OSKUSED MINA JA KESKKOND EESTI KEEL KEEL JA KÕNE KUI
moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas). Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Huvist lähtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord milles inimene tunneb ebamugavust välismaailmast tajutava (nähtuse, objekti) erinevuse tõttu. Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis
Euroopa keelemapp - Euroopa Nõukogu initsiatiivil loodud dokument, mille eesmärgiks on motiveerida õppureid avardama oma keelteoskust igal tasemel. Koosneb keelepassist (enesehindamise skaala alusel osaoskuste kaupa tehtud keeleoskuse analüüs); keeleloost (keelte õppimise ajalugu) ja kaustast (näidised ja tunnistused). Tööandja saab ülevaate töötaja keeleoskusest. E-õpe - uutmoodi õppimine Interneti teel nt Tartu ülikoolis Moodle; iseseisev õppimine, kus õpetaja on pigem juhendaja ja mentor. Formaalne õpe - õpe, mis toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis või töökohal) ning on selgelt määratletud õppimisena. See on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb tunnistuse saamisega. Funktsionaalne kirjaoskus - toimetulekukirjaoskus - inimene valdab lugemist ja kirjutamist tasemel, mis võimaldab tema täisväärtusliku eksisteerimise sotsiaalses keskkonnas.
rahvaste kultuurilisi erinevusi; 4) õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; 5) õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest; 6) õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida; 7) õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes; 8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust; 9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; 10) õpilane on valmis koostööks; 11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 12) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); 13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine; 14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda
olukordades. Avatud õpikeskkonnas on lapsel võimalus teha valikuid ja vastutada oma tegevuse tagajärgede ees. Kasvukeskkonna füüsilised tegurid ja õpetaja õppe- ning kasvatustegevus (kuidas seatakse tegeluste eesmärgid ja kuidas neid läbi viiakse, õpetamise meetodid jne) mõjutavad suhtlemist ja omavahelist läbisaamist. Toodu hõlmab nii laste, personali kui ka vanemate omavahelisi suhteid. Füüsilise konteksti mõju uurimisega inimeste käitumisele ja kogemustele tegeleb keskkonnapsühholoogia (environmental psychology) (Hayes, 2002). Antud peatüki eesmärk on vaadata lasteaia kasvukeskkonda aga kasvatusteaduslikust vaatepunktist sotsiaalseid, emotsionaalseid ja eetilisi kasvukeskkonda iseloomustavaid näitajaid. Õpikeskkond koosneb ruumikeskkonnast, õppevahenditest ning inimkeskkonnast. Olulisemaks on inimkeskkond, mis hõlmab nii töökorraldust kui inimesi, kes ühise eesmärgi nimel tegutsevad
· frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Emotsioonide esmane bioloogiline roll - on signaalne, printsiibil meeldiv ebameeldiv, ohutu ohtlik. Signaalid "ohtlik" ja "ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad, sest nad suunavad käitumist ohtlikes situatsioonides. On võimalik ka vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Tundmuste kaksipidisus (ambivalentsus) tuleneb nende liikuvusest, dünaamilisusest, keerukusest ja ühtsusest. Ka inimese käitumist ei määra sageli üks vajadus, vaid mitu vajadust. Ühtede soovide rahuldamisel jäävad teised sageli rahuldamata Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete
Unustamise roll ülekandel. Mõnikord liigne keskendumine vaid süvendab probleemi ühekülgset mõistmist. Selleks et pingutust nõudnud probleemi uues valguses näha, tuleb see mõneks ajaks unustada. Parimaid tulemusi saavutakse siis kui pingutav töö konkreetse teema õppimisel vaheldub lõõgastusperioodiga, mil probleemi võib ajutiselt unustada. Õpitu üldistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamastmete ülekanne- lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .......................................................................................
Erinevus BKMM puhul püütakse teha stiimul rektsioon seoste kujundamisega, KKMM puhul õpil. teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus. Paindlikud ja elulähedased teadmised. Gestaltspsüh. Grstaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad
P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review). 1.Vaata üle- vaata õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi-ja alateemadest. Ülevaatamise tulemusena saab selgeks, mida hakkad lugema ja õppima. 2. Esita küsimusi- lugemist alustades esita enesele küsimusi, milleks seda materjali õppima hakkad ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele. 3. Loe- loe materjal suhteliselt kiiresti läbi. 4. Mõtle- püüa loetut mõista ja mõtestada seostades seda juba teadaolevate mõistetega, püüa kõrvaldada vasturääkivusi selles ja ürita kasutada omandatud tekstis tõstatatud probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta- korda õpitut, esitades endale küsimusi vastamiseks. 6. Korda üle- õpitu kinnistamiseks korda see veelkord üle esitades endale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti üle.
teine, mida esindab nn radikaalne konstruktivisim, informatsiooni rekonstrueerimisena. 2) J. Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsituste lähtealusena. Enamiku nende teooriate lähtealuseks on Piaget’ tunnetusprotsessi üldmudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla (ebamugavustunne). Inimene püüab seda vähendada kas 1) et enda mõtlemisstruktuurid oleksid paremini kooskõlas tajutavaga, või 2) mõjutada välismaailma viisil, et see vastaks rohkem olemasolevatele arusaamadele. Mõlemal puhul aga toimub seniste teadmiste ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ning reorganiseerimine. See protsess on lõputu. See mudel kehtib põhijoontes ka õppiise kohta
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis nin
kihistust: I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt. Kitsapiirilised võimed mis on vajalikud toimetulekuks kindlates oludes või kontekstis. II kihistus – kuni 10 laiemat võimet. Olulisemad võimed on : • kristalliseerunud intelligentsus (lugemisoskus ja üldine informatsioon), mis on vajalik keelekasutuseks; • voolav intelligentsus (loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ülesannete lahendamine uutes oludes ja kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4). Korreleerumine on tugevam hoolikalt koostatud ainetestide tulemustega kui õpetaja pandud hinnetega. Intelligentsustestidega väidetavalt mõõdetud vaimne võimekus ei määra kooliedukust
sisuga, mida inimene suudab korraga haarata või selle väärtusorintatsioonide - Mitteverbaalne üle arutleda. kujunemine kommunikatsioon - - Rakendamine on võime kasutada õpitud kehakeel seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uutes oludes. - Analüüs - võime jaotada vaadeldav informatsioon osadeks. - Süntees - terviku loomine komponentidest. - Hindamine - kognitiivsete õpitulemuste kõrgemaks astmeks. Suutlikus hinnata vahendite ja meetodite sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd rahuldavad vahendid ja meetodid hindamiskriteeriume. Nõrkuseks – sisuline külg jäi kajastamata
vahel võib tekkida konflikte. Põhjuseid võib olla erinevaid, isiklikul tasandil, töö alased, erinevad arusaamad kasvatamisest ja palju muud. Ka siin on oluline sotsiaalpedagoogi roll 11 neid olukordi leevendada. Et koolis oleks hea õpikeskond lastele, peab olema ka hea töökeskond personalile. Sotsiaalpedagoogi üheks rolliks on ka infotöötaja. Lisaks ainetundides saadud teadmistele vajavad noored teadmisi ka teistest valdkondadest. Näiteks seksuaalkasvatus, mõnuained, toitumine, reisimine, õpilasvahetus ja palju muud. Õigel ajal antud info ja teadmised on ennetuslik meetod sotsiaalpedagoogikas. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on mõista, milline on noorte infovajadus ja neile seda pakkuda. Laste ja noorte valdkonnas on palju erinevaid projekte ja üritusi, mis ei ole alati seotud kooliga. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on olla kursis
Ootust võib pidada tasustuseks või ka negatiivseks tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheivioristliku õppimise seletusega, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole sotsiaalkognitiivse õppimisteooria puhul vahetu ega automaatne. 2. Millise kolme faktori vastastikuse toimena näeb sotsiaalkognitiivne teooria käitumist konkreetsetes situatsioonides? Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria on seisukohal, et (edu)ootus, keskkonna olud ja käitumine, on vastastikuses toimes. 3. Millist kolme jäljendava käitumise liiki/tüüpi eristatakse sotsiaalkognitiivse õppimisteooria järgi? 1) otsene jäljendamine [Lihtne mudeli imiteerimine. Näide: Jüri jäljendab täpselt Mari poolt ette näidatud samme keerulise ülesande lahendamisel
pingiridade vahel vihikust vihikusse liikumine on igatahes raskem ja rohkem kaloreid põletav kui hommikune sörkjooks. Tere, Martin ja kõik teised ! Seda, et õppimine ja õpetamine võib olla mõnikord raske, teavad siin listis mõtisklejad teistest paremini, sest lisaks kuuldule-nähtule-loetule on paljudel meist ka kogemusi. Küllap oleks vaja lausa rõhutada, et kogemus on kvalifikatsiooni oluline, aga mitte küllaldane eeldus. Lisaks teadmistele ja nende kasutamise oskusele on õpetajal vaja rahuldavate tulemuste saavutamiseks veel palju eeldusi, näiteks usku ja usaldust, austust, hoolivust ja armastust... Vaja on mitte ainult veidi orienteerumist ühiskonna- ja kultuuriruumis; vaja on olla ühiskonna- ja kultuuritegelane. Eriala ei õpeta! Õpetab isiksus, kes on adekvaatne, kes käsitleb ennast ja teisi subjektidena, kes eristab suhtlemist kohtlemisest ja kes tegelikult (mitte mängult!) suhtleb nii
· õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja
Võtmesõnameetod-kasutatakse enamasti võõrkeelsete sõnade meeldejätmiseks.Selleks seostatakse meeldejäetav sõna kõlalt või kirjapildist sarnase emakeelse sõnaga ja püütakse luua õpitava sõna tähendust edastav kujutav. 2. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. 3. Positiivne ja negatiivne ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistamist nimetatakse negatiivseks ülekandeks (kala elab vees, vaal elab vees- tähendab on kala)
t imik kordab mingeid tegevusmustreid. Tegevus on suunatud peamiselt oma kehale. lmik ei erista iseennast vä|iskeskkonnast. lll alastaadium: teisesed tsirkulaarreaktsioonid 4-10 lmiku huvi pöördub oma kehalt pigem esemetele. Huvitavaks muutub asjade liigutamine, nt |öövad nad rippuvaid esemeid. Lapsed hakkavad muutma oma ümbrust eesmärgipäraselt. lV alastaadium: koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid 10-12 lmikud hakkavad uutes olukordades lahendama probleeme omandatud vaimsete skeemidega opereerides, näiteks mänguasjade kättesaamiseks kasutavad koordineeritud tegevuste jada. lmikute tegevusmuster on ka eesmärgi poolt suunatud. V alastaadium: kolmandased tsirkulaarreaktsioonid 12-18 Lapsed suudavad kavatsuslikult oma tegevusmustreid katse-eksituse meetodil varieerida. Suurenenud liikumisvõime aitab kaasa maailma avastamisele ja katsetustele
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taas
· Peegelda lapse mõtteid · Lahenduse ettenäitamise asemel küsi, mida oleks kasulik järgmisena teha, et lahendusele lähemale liikuda 18 · Kui ülesanne on tegija jaoks liiga keeruline ja nõuab rohkem aega, siis aita seada tegeuvse prioriteete ning eristada olulisi ideid ebaolulisest · Õpeta last nägema tuttavaid situatsioone või sündmusi uutes olukordades · Näita, et inimesed võivad mõelda erinevalt aita lapsel eristada enda mõtteid teiste omadest (Sepp 2010: 29-30) Kuidas motiveerida andekat last · Lähtuda lapse tugevatest külgedest ja huvidest · Lasta tal endal teha valikuid ja osaleda reeglite kehtestamises, mitte survestada · Tugevdada enesetõhususe tunnet, pakkudes võimalusi katsetada oma oskuste ja teadmiste piire
annaabi.ee 
