või mõtles helilooja need välja. Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid: Soololaul- häälele instrumendi, enamasi klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile(Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile- poeem, karakterpala, sõnadeta laul, ekspromt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss,polka,masurka,polonees), rapsoodia,nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritraskriptsioonid- tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberkirjutised" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimekuste näitamine. Operett- meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks.
B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid, poolakad, vale-Dimitri, rahvahulgad. B. jätab lastega jumalaga, hullub (näeb unes D. tapmist) on rahvahulkade eest võimetu, ei suuda aidata vaimupimedat rahvast. Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina (10 erinevat karakterpala), mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita. Teost ühendab 1 teema, s.o jalutuskäigu teema, mis pole kõikide osade vahel, vaid on jätkuks teatud osadele. Osas ,,Rikas ja vaene juut" on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti.
teoseid sooloinstrumentidele nende hulgas 72 oopust klaverile. Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin" (1877). Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperitest tundud on veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Orleansi neitsi", ,,Mazepa". Balletid ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Teosed klaverile ,,Mälestusi Haapsalust", ,,Aastaajad" mis sisaldab iga kuu kohta eraldi pala ehk 12 karakterpala. Samuti kirjutas klaverile ka lastele lugusid ,,Laste album", mis koosneb 24 kergest palakesest. 6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline" on sümfoonia, kus Tsaikovski kasutab II osas Eesti rahvalaulu ,,Kallis Mari", mille ta kirjutas üles olles oma venna juures Haapsalus. M i n u e n d a a r v a m u s Ve n e m u u s i k a s t Anni Larin 11B Minule väga sümpatiseerib 19. saj vene muusika
hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja keerukam). Etüüd – tehnika harjutamiseks lühike pala soolopillile. Ballaad - üheosaline dramaatiline teos sooloklaverile. Rapsoodia – fantaasiarikas instrumentaalteos. Valss – ¾ taktimõõdus. Polka – 2/4 taktimõõdus. Polonees – Poola pidulik tants. Masurka – ¾ taktimõõdus. Nokturn – õhtu ja öömeeleolus miniatuur. Karakterpala – ühe ideega klaveriteos. Robert Schumann – (Saksamaa) Looming elujaatav ja rõõmsam. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi, lõi karaktervariatsioone. Loomingus klaveriteosed ja vokaalmuusika. Väikevormid 'Karneval' & 'Lastestseenid'. Lõi ka soololaule, mida liitis tsükliteks. 'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat. Frederic Chopin – (Poola) looming tundeline, kaunistustega. Väikevormid – etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid jne
Brahms. Ajastu põhizanr oli ooper, mis vastas kõige paremini 19.sajandil levinud kunstide sünteesi põhimõttele. Tekkisid ka uued zanrid. Soololaul häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile (Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, tantsud (valss, polka, masurka, polonees), rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritranskriptsioonid tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,Ümberkirjutused" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimaluste näitamine. Eriti palju on klaveritranskriptsioone teinud Liszt. Operett meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb
lüürilise kõlaga 2. UUED ANRID ROMANTISMIAJASTUL 1) SOOLOLAUL Häälele instrumentaalsaatega, enamasti kalver, saade sageli virtuoosne Ühendati laulutsükliteks I soololauldetsükkel Beethoveni "Kaugele armastatule" 1816 `zanri tõeliseks "isaks" aga Franz Schubert 2) SÜMFOONILINE POEEM Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile I F.Liszti sümf. Poeem "Faust" 3) VÄIKEPALAD Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia, sõnadeta laul Enamus Fr.Chopini loomingus 4) KLAVERITRANSKRIPTSIOONID Tuntud suurteoste "kokkusurutud töötlused" klaverile 5) OPERETT Meelelahutuslik anr, mille eelkäijateks olid: koomiline ooper, Vodevill, Kabaree Jaguneb: Satiiriline Pariisi operett(Offenbach) Meloodiline viini operett (Strauss) Uus mõiste PROGRAMMILINE MUUSIKA Helilooja on andnud teosele omapoolse sisuseletuse või pealkirjastanud osad
Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata sümfoonia"
Soololaul Kirp o Ooper Boris Godunov o Oopereid nimetab rahvadraamadeks-rahvas aktiivne tegelane, kes võtab osa sündmustest a mõjutab nende käiku o Ajalooline süzee, kuid kajastab kaasaja probleeme o Puskini draama ainetel o Kroonimisstseen-pidulik, kirikukellade võimas kõla (13.saj kujunes Novgorodis välja omanäoline rütmiline kellamängukunst). Rahvaviisipärane meloodia kooril, vastandatud aristokraatiat ja lihtrahvast. 10 muusikalist karakterpala, mida ühendab pala ,,Jalutuskäik'' Geniaalsus muusikaliste portreede loomisel Kaks juuti- kahekõne rikka ja vaese juudi vahel Kiievi väravad- pidulik, suursugune, kõrvuti kurvameelse vene kirikuviisiga. Lõpeb ortodoksi hümni ja kelladega. PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) 19. sajandi suurimaid sümfoniste. Võttis eraklaveritunde. Justiitsministeeriumi titulaarnõunik 1862-65 Peterburi konservatoorium, kompositsiooni eriala 1866-76 Moskva konservatooriumi õppejõud
annaabi.ee 
