Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt diabeedist.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diabeet, veresuhkur, suhkrutõbi, eritumise, seostatakse, muutustega, sööki, jälgimiseks, augu, testribaSISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate diabeedist, selle erinevatest tüüpidest, haiguse sümptomitest ning ravivõimalustest. Vaadeldakse ka diabeedi tüsistusi, neist põhjalikumalt nn. diabeetilist jalga, selle hooldusest ja ravist. Referaadi alusmaterjalidena on kasutatud Eesti Vabariigis välja antud trükimaterjale ning erinevaid interneti allikaid 3 MIS ON DIABEET ? Diabeet ehk suhkrutõbi ( argikeeles suhkrutõbi ) on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeedile on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast
töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. (Dr. Tiit Halling ; Ajakiri Diabetes 1. 1994) Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e
Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. Rakvere Ametikool 2. Mis on diabeet? Diabeet ehk suhkurtõbi (inimkeeli ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid.................
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 9.c klass DIABEET Uurimistöö Tallinn 2010 Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta (mmol/l). Tervel inimesel on tühja kõhu puhul veresuhkru normiks 3,3-5,6 mmol/l. Pärast sööki peaks tase jääma aga alla 7,5 mmol/l. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. I tüüpi diabeedi soodusfaktoriks on pärilikkus ja keskkonnategurid. Seda tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. Suhkurtõbi on pärilik haigus
Erivajadustega inimeste toitlustamine Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Õile Aavik Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi,
......................................7 HÜPERGLÜKEEMIA.........................................................................................................8 ENNETAMINE................................................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................10 2 Diabetes mellitus Eesti keeles diabeet ehk suhkruhaigus on energiaainevahetusehäire, mis tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Toitainete omastamiseks hädavajalikku 51 aminohappest koosnevat insuliini toodavad kõhunäärme ß-rakud. Eristatakse I- ja II tüüpi diabeeti. I tüüpi diabeedi puhul on hüperglükeemia põhjuseks ß-rakkude kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13
...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Diabeet ehk suhkrutõbi ehk diabetes mellitus Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS...................................
Diabeet ehk suhkurtõbi (argikeeles ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Suhkruhaiguse tüübid on järgmised: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.................................................................................................... 6
mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor või vana, mis rassist oled, soost oled, kas oled paks või peenike. Levinud müüt maailmas on, et diabeet on pakused ja laiskade inimeste haigus, kuid kahjuks nii see pole. Põhjus, miks nii arvati on lihtne, sest algselt avastati see haigus paksudel inimestel. Antud referaadi raamse püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Mis on diabeet? Millised on diabeedi tunnused? Millal ja mis põhjustel haigestustakse? Kuidas diabeeti kindlaks määrata? Kuidas diabeeti ravida?
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET................................................................................
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. See on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi.
Referaat Diabeet Carmen Kivstik 16.12.13 Mis on diabeet ehk suhkruhaigus? Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud
Fibraadid: Kõrvaltoimed ja koostoimed ravimitega gemfibrosiil - st ei kombineerita statiinidega ja kasutatakse vähe. Sapphappeid siduvad valgud: Võivad tõsta TG taset. Seedetraktiga seotud: düspepsia, gaasid, kõhukinnisus. 7. Millised on mittefarmakoloogilised soovitused vere lipiidide sisalduse normaliseeri- miseks? Rasvase ja kolesteroolirikka toidu vältimine, mõõdukas füüsiline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, suitsetamisest ja liigsest alkoholist hoidumine 8. Mis on diabeet? Millised on peamised erinevused 1. ja 2. tüüpi diabeedi vahel? Võrdle. Millised põhjused võivad veel (pikema aja jooksul) kõrgenenud veresuhkru taset esile kutsuda (teised diabeedi liigid)? Krooniline haigus, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest, inisliini toime nõrgenemisest või insuliini eritumise puudulikkusest. 1. tüüpi ehk insuliinsõltuv diabeet – ei sa ära hoida. 2. tüüpi insuliinsõltumatu diabeet – saab ennetada, liikumine.
esineb 35 % PCI-lastest. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne-
DIABEET Diabeet on ainevahetushäire, tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliinitoime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre
...............................................................................................................................................3 3UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED ................................................................................................................................................4 4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad.....................................................5 4.1Mis on diabeet?..............................................................................................................5 4.2Diabeedi tüsistused........................................................................................................6 4.3Diabeetiline retinopaatia................................................................................................6 4.4Diabeetiline nefropaatia..............................................................................................
Reumatoidartriidi korral hakkavad liigese sisekestas olevad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Osteoartroos Kõhrede taandareng ja hävimine, mis kaasneb vananemisega. Liigesevõie kaob ära ja kõhred kuluvad. Podagra - kusihappe ainevahetusest tingitud haigus, verre koguneb rohkesti kusihapet ning kusihappesoolad ladestuvad kudedesse ja tekib liigestepõletik. Risk: meessugu, liigsöömine, alkohol, diabeet, neeruhaigused, gen. eelsoodumus. Suure varba valu! Osteoporoos luustikuhaigus, kus luustikumass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks. Kaltsiumi vähesuse tagajärjel, võib tekkida d-vitamiini puudusest kuna kaltsium ei imendu ilma D-vitamiinita. MUDARAVI - soojendava toimega, kudede verevarustus paraneb. Elektriline toime mudakihi ja naha vahel mõjub närvilõpmetele. Krooniliste haiguste mudaravi teostatakse ainult remissiooni faasis
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini
Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kompenseerimiseks olema alati insuliin ja veresuhkru taseme mõõtmiseks glükomeeter käepärast. Laste ja noorte haigestumus I-tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5-aastaste seas alarmeerivalt 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I-tüüpi diabeeti ca 700 lapsel ja noorel vanuses 0-15 eluaastat. 1. Diabeet paneb perekonna proovile. Lapse haigestumine toob pere ellu kaasa lisaks diabeedi kompensatsiooniga kaasnevale igapäevasele rutiinile veel teisigi muutusi. Teadmine, et diabeet on krooniline haigus, millega tuleb arvestada kogu elu (vähemalt seni, kuni meditsiin leiab võimaluse tervendamiseks), on psühholoogiliselt traumeeriv, abituse- ja lootusetusetunnet tekitav nii lapses kui vanemates. Tervise kaotusega kaasnev intensiivne hingevalu on sarnane leinaga ning kaotusega leppimine
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves DIABEET Referaat Tallinn 2014 MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks
võimeline kasutama vajalikku kogust insuliini (II tüüpi diabeet). Meie organism kasutab insuliini glükoosi omastamiseks. Insuliin on hormoon, mis reguleerib glükoosi sisaldust veres. Toiduga saame süsivesikuid, mis muudetakse seedmisel glükoosiks, kantakse verega laiali. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi ransport kudedesse ja glükoos jääb verre. Eristatakse kahte tüüpi diabeeti o I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet o Kõhunääre ei produtseeri insuliini. o Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. o Haigestutakse vanuses alla 35 aasta. Tekkepõhjused I tüüpi diabeedi arengut mõjutavad nii pärilik eelsoodumus kui ka keskkonnategurid. Suhkurtõbi väljendub pideva hüperglükeemiana, mis põhjustab kahjustusi eeskätt silmades, neerudes, närvides, südames ja veresoontes. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
külm, haigused. Neerupealiste koore hormoon. · Kasvuhormoon, on sarnane insuliinile. Hüperglükeemia- vere glükoosi taseme tõus üle normi, 3,33-6,2 mMol/l · Mõõdukas hüperglükeemia üle 6. · Füsioloogiline hüperglükeemia tekib pärast söömist, möödub mõned tunnid pärast söömist insuliini mõjul. · Hüperglükeemia võib tekkida aga ka haiguslike seisundite korral, milleks on diabeet ehk suhkruhaigus. Kahte tüüpi suhkruhaigust: I tüüpi diabeet tekib puudulikust insuliini produktsioonist. · Kõhunäärme B rakud ei produtseeri piisavas koguses insuliini, selle tõttu vere glükoosi tase on normist pidevalt kõrgem. · Kui vere glükoositase ületab 10 mMol/l, siis tekib juba glükosuuria- see on glükoos uriinis. · Kui on alla 10 mMol/l, siis ei ole uriinis glükoosi.
3) Intensiivistub lipolüüs (rasvkoe lammutamine) Juhul, kui energiatarve suureneb järsult (nt ohusituatsioonides), siis käivituvad glükagooniga sarnased toimeefektid ka adrenaliini mõjul. Adrenaliin läheb justkui glükadoonile appi – võimaldab reserve kiiremini kasututsele võtta. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused Patoloogiline hüperglükeemia tekib diabeedi ehk suhkurtõve (suhkruhaiguse) korral. Diabeeti on kahte tüüpi: 1) I tüüpi diabeet – tekib siis, kui pankreas ei suuda piisavalt insuliini produtseerida; see haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas; sageli on pärilik; insuliini peab hakkama kunstlikult manustama kas suu kaudu või süstides; selle juures on väga oluline toitumine - see peaks toimuma enam-vähem kindlatel kellaaegadel ja süsivesikute kõikumine ei tohiks suur olla; arvestatud kindel insuliiniannus ja seetõttu peaks ka tarvitatud toidu (sh süsivesikute) kogus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1
Uurimismeetodid: EKG, sonograafia, endoskoopia. ELEKTROKARDIOGRAAFIA – (EKG) on südames tekkivate elektriliste nähtuste graafiline registreerimine keha pinnalt. Rahuolekus on südamelihase rakud polariseeritud ehk laetud negatiivselt. Südamelihaserakkude aktiviseerumisel tekib elektriline ärritus ja toimub depolarisatsioon. Sellega kaasneb kontraktsioon. Erutuse taandumist nimetatakse repolarisatsiooniks. Seoses selliste muutustega tekib elektriväli, mida on võimalik registreerida nahale asetatud elektroodidega. Südame elektriline erutus algab sinussõlmes (paikneb paremas kojas õõnesveenide suubumise juures). Sealt levib erutus kodadesse ja haarab kodade vaheseina alaosas paikneva atrioventrikulaarsõlme (AV sõlm). Sealt väljub Hisi kimp, mis jaguneb kaheks sääreks. Erutus levib edasi mööda Hisi kimbu sääri Purkinje kiududele ja nende kaudu vatsakeste lihastele, põhjustades vatsakeste kontraktsiooni.
põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Tavalise toidukorra järgselt taastub glükoosi esialgne tase veres 2 – 4 tunni jooksul. Kõrged väärtused viitavad suhkruhaigusele. Diabeet I-II aste I tüüpi diabeeti nimetatakse autoimmuunhaiguseks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab nüüd teie enda organismi. II tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral on veresuhkur pikema aja jooksul normist kõrgem. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest või mõlemast. Diabeedi tunnused: Pidev janu Sage urineerimine Väsimus Pidev nälg Ootamatu kaalulangus Aeglaselt paranevad haavad Ähmane nägemina Suitsetamine ja alkohol
annaabi.ee 
