Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt arvestuse aluste esimeseks testiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omakapital, varad, planeerimine, hinnatav, kahjum, algdokument, toimumist, kinnitav, tõend, aktiva, passiva, jätkuvuse, sihilik, kuluarvestus, eelarvete, finantsarvestus, arvepidamine, majandusarvestus, vaatlemine, edastamine, juhtimisarvestus, koondamise, juhtkond, maksuarvestus, arvestamine, minimeerida, auditeerimine, finantsanalüüsmaksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest
3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid:
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
alusel kõiki oma majandustehinguid RP registrites; 4) koostama ja esitama vajalikke aruandeid; 5) säilitama RP dokumente. 6. Algdokumendi nõuded, millised nõuded peavad olema täidetud dokumendi jõudmisel RP-sse, mis RP-s juurde kirjutatakse, lisanõuded käibemaksukohustuslasel. Kui dokument ei ole nõuete kohaselt koostatud, siis mida võib ise juurde kirjutada. Algdokument-majandustehingu toimumist kinnitav tõend. Nõuded: 1) dok nimetus ja nr 2)kp 3)sisu 4)kogus,hind,summa 5)osapoolte nimed 6)osapoolte asu-v elukoht 7)allkiri 8)jrk 1-7 peavad olema täidetud RP-sse jõudmisel, 8 kirjutatakse RP-s juurde Lisanõuded KMK: 1)ettevõtja KMK-se nr 2)KM arvestus KM määrade lõikes 3)kauba või teenuse hind KM-ta ja allahindlus, kui see ei kajastu müügihinnas. Kui ei ole KMK, siis KM märkida ei tohi! 7. Parandused dokumentides ja registrites, vigade teke
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS- ARVESTUS ARVESTUS INFO KASU- VÄLISTARBIJAD SISETARBIJAD TAJAD AJALINE MINEVIK TULEVIK SUUNITLUS ARUANDLUS SELLE KOHTA, PLANEERIMINE JA MIS ON TOIMUNUD OTSUSTAMINE PÕHINÕUE RANGELT MÄÄRATLETAV OLULISUS INFOLE JA KONTROLLITAV (objektiivsus ja kontrollitavus on teisejärguline) OBJEKTID ETTEVÕTE KUI TERVIKLIK ETTEVÕTE VÕI SELLE MAJANDUSÜKSUS SEGMENDID
Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid.
lähtuvalt raamatupidamise seadusest. · · Tekke- või kassapõhine arvestus · Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. · · Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. · · Kõik ülejäänud varad on põhivarad. ·
Samas on ka selge, et raamatupidamine ei suuda vastata kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Ilma selge ja informatiivse raamatupidamiseta ettevõtte kasumit teenivad tegevusalad efektiivselt toimida ei saa. Majandustehingud on toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Kaupade ostud-müügid, laenutoimingud, autode ja pastapliiatsite muretsemised jne. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend. Kui ostad omale raamatupidamise teostamiseks ilusa kollasest nahast pöördtooli, siis kauplusest saad arve, mis ongi selle tehingu algdokument. Kui lepid sõbraga kokku, et tema firma annab sinu firmale 5000 krooni laenu, kirjutate selle kenasti üles ja sellest paberist ongi saamas selle tehingu algdokument. Vara on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Ehk raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid.
kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. 3.7. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või
VARAD->PÕHI JA KÄIBEVARA. Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi voi õigus- mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, . KÄIBEVARA-raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud, varasid ,mida hoiatakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähemas 12 kuu jooksul bilansipäevast. VARA=kohustused+omakapital voi omakapital=vara-kohustused KOHUSTUS- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. Kohustused liigitatakse bilansis lühi-ja pikaajalisteks. OMAKAPITAL e.netovara- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeba seisuga. TULU- aruandeperioodi sissetulekud,millega kaasneb varade suurenemine voi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali. KULU- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine voi
Arenenud turumajanduse tingimustes tuleb eristada mõisteid majandusarvestus ja raamatupidamine. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: finantsraamatupidamine- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine. juhtimisarvestus- juhtimiseks vajaliku info koondamine. kuluarvestus- arvestuse objektiks on ettevõtte tehtud kulud. maksude arvestus- maksude arvestus ja taseme planeerimine. finantsplaneerimine e. eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine. finantsanalüüs- tegevuse oluliste näitajate leidmine ja interpreteerimine. sisekontroll- firma tegevuse kontroll, inventuuride ja revisjonide korraldamine. 3 audiitorkontroll- väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele.
4 2 ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS Ettevõtte raamatupidamist korraldab ja haldab OÜ Rimester. Rimester on raamatupidamise teenust osutav firma, mis asub Tartus. Kogu Rimesteri tööd koordineerib raamatupidaja Riina Gross. Raamatupidamise lihtsustamiseks kasutab ettevõte raamatupidamise programmi Merit Aktiva. Majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast nende toimumist. Kuna ettevõte tegutseb hooajaliselt, siis alates mai kuust kuni oktoobrini eksisteerib majandustehinguid rohkem. Üldjuhul kirjendatakse majandustehingud programmi 1-2 korda kuus. Majandustehingu toimumist tõendab algdokument, mis vastab RPS-s sätestatud nõuetele. Kõik majandustehingulised dokumendid esitatakse raamatupidamise büroole, kus nad programmi sisestatakse. Majandustehingud aktsepteeritakse juhatuse liikmete poolt
avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. (RPS § 2 lg 2) Mõisteid kasutatakse Raamatupidamise seaduses järgmises tähenduses: 1) vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 3) omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; 4) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate Sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga Monetaarsuse printsiip raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas Kassapõhise arvestuse printsiip majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud Tekkepõhine printsiip nmajandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud Realiseerimise printsiip
Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll
põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende
amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21
11. Personalipoliitika, isikkoosseis, värbamine, valik 12. Uue ettevõtte rajamine (alustamine) - 13. Äriühingu asutamine 14. Pangaarve avamine, varade hindamine 15. Tegutseva ettevõtte ostmine Ostmise eelised: 1) kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid; 2) ettevõtte hea maine kandub edasi; 3) asukoha sobivus on tõestatud; 4) kasum tekib kiiremini, pole käivitusperioodi; 5) tegevuse planeerimine on lihtsam, sest saab arvestada eelmiste perioodide tulemustega; 6) klientuur on juba välja kujunenud; 7) olemas on vajalikud partnerid, hankijad, krediteerijad; 8) sisseseade ja kauba- või materjalivarud on olemas; 9) ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga; 10 ) üks konkurent jääb vähemaks; 11) olemas on väljakoolitatud personal; 12) teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal. Ostmise puudused: 1) päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead;
esitatav kirjalik avaldus. Raamatupidamisseadus Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu. Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. §3. Seaduses kasutatavad mõisted 1) vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus raamatupidamiskohustuslase rahaline võlg; 3) omakapital (netovara) varade ja kohustuste vahe; 4) tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine . 5) kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine . 6) kasum (kahjum) aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 7) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava
EKSITAV TEAVE on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. KONKURENTSIAMET on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. RAAMATUPIDAMISE SEADUS: VARA raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; KOHUSTUS raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva
poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
Kolmas osa on pühendatud finantsanalüüsile. Selles osas mina teen bilansi lihtanalüüsi selleks, et näidata kui tähtis on bilanss ettevõtte finantsseisundi kindlaks määramiseks ja selle majandustegevuse edasi planeerimiseks. Finantsanalüüsi aluseks on võetud OÜ Refonda bilanss aastate 2005 ja 2006 eest. Kahjuks, firma ei olnud nõus anda 2007. aasta majandusaruannet, aga kuna minu töö eesmärk ei ole konkreetselt selle firma tegevuse planeerimine, vaid on finantsanalüüsi näidise välja toomine, siis mina otsustasin korraldada finantsanalüüsi 2005 ja 2006 majandusaastate alusel. 5 1. Raamatupidamise bilanss. 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).1
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded,
ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni [6 : 165]. Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase
annaabi.ee 
