Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konkurents". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, monopol, sissepääs, harusse, tootmismaht, turundus, litsents, riskid, homogeenne, kartell, eelpool, patent, ettevõtlus, frantsiis, oodatust, seadmed, oligopol, produkt, diferentseeritud, kartelli, turustruktuuri, staar, tarve, ressursid, eeliseid, ettevõtluses, uudsus, riskida, nimesid, finantsrisk, tagatisvara, häving, amortiseerumineNoored on ettevõtlikumad. Nende teadmised koolipingist on veel värskelt meeles. Nad julgevad riskida rohkem, kui vanemad inimesed. 3. Mis on frantsiis? Frantsiisi all mõeldakse kaubamärke, nimesid, sümboleid. Annab õiguse midagi teha , toota või teenida. Maailmas on palju samaseid ettevõtteid, mis kõik ei kuulu otseselt ühele inimesele, aga üks inimene omab nime, mida kasutatakse nende ettevõtete juures. 4. Ettevõtte riskid (12 punkti) Turu risk järsud turusituatsiooni muutused, tarbija eelistuste muutumine või ostujõu langus. Juhtimise risk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Krediidi- ja finantsrisk laenutingimuste muutumine, tagatisvara väärtuste järsk langus või häving. Kinnisvara risk hoonete ja seadmete oodatust kiirem amortiseerumine, väärtuste langus.
*Lahendab probleemi või saavutab selle ise. 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti)*Aktiivsus, ambitsioonikus, motiveeritus, vaba aega on rohkem , julgus võtta riske, parem tervis/töövõime, ebaõnnestudes minnakse uuele katsele. 3. Mis on frantsiis?*Frantsiis on oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab õiguse kasutada enda kaubamärki või äriideed. 4. Ettevõtte riskid Puudub turg, puudub tööjõud, Kulud ületavad tulud, konkurents, 5. Nimeta konkurentsi liigid 4*Täielik konkurents*Monopolistlik konkurents*Oligopol*Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused 4*Palju ostjaid või müüjaid- väike ettevõte suurel turul*Kapitali vaba sissepääs harusse*produkt on homogeene- ideaalsed asenduskaubad*turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned 4*Kaup ilmub turule madalaima võimaliku
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
8.1 Konkurentsi olemus. Vasta teise värviga samale lehele. Vajadusel otsi abi internetist. Konkurents - ressursside nappusest tingitud võitlus. Kahe või enama isiku (firma, riigi) püüdlemine ühise eesmärgi poole. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Kas kõik ettevõtted on omavahel konkurendid (miks)?Ei, sest mõned firmad võivad olla kasulikud teineteise läheduses (Hotellid, restoranid). Kõik sama temaatikaga ettevõtted on omavahel konkurendid (restoranid, kohvikud, baarid). Millised tooted moodustavad ühise turu? Ühise turu moodustavad sama liiki ja samadel põhimõtetel toimivad tooted. 8.2 Konkurentsi liigid Konkurents sõltub sellest: 1
töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes, töötajate ebakompetentusus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
(pole varusid) 3) ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja) 4) ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) 5) ettevõte käitub ratsionaalselt – lõppeesmärgiks maksimaalse kasumi teenimine (mitte heategevus või turupositsioon vms); börsiettevõtte puhul aktsia väärtuse tõstmine. 6) turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias. Majapidamised nõuavad tooteid ja teenuseid, ettevõtete ülesandeks on neid pakkuda. Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks. sisend→väljund Tootmiseks vajatakse tootmistegureid, firmateooria lihtsustatud mudelis jagame need kaheks – kapital (K - capital) ja tööjõud (L - labor).
Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC).
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides
Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................
Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel. Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida
NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC MC piirkulu; ATC keskmine kogukulu; AVC keskmine muutuvkulu; AFC keskmine püsikulu. Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad. Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL:
tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13
....................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID.................................................................................................................5 3.1. Täielik konkurents.........................................................................................................................5 3.2. Monopol........................................................................................................................................5 3.3. Monopolistlik konkurents..............................................................................................................6 3.4. Oligopol..........................................................................
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13
tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13
SEMINAR : TURUNDUSKESKKOND 1. MÕISTED. ● Demograafia - tegeleb ● Oligopolistlik konkurents - väike arv inimpopulatsiooni uurimisega. Uuritakse vastastikuses sõltuvuses olevaid tunnused nagu rahvaarv, koosseis, ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. rühmadevahelised proportsioonid, Kaup on väheste erisustega, uutele turule geograafiline paiknevus, sooline jaotus, tulijatele tehakse takistusi. Oluliseks sündide arv, vanuseline struktuur, tunnuseks on see, et iga ettevõte peab
Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud - on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud - on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi- ja muutuvkulud: Püsikulud (FC) - on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP TÄIELIK KONKURENTS Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3
tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. · Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: · alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), · alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
...................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad)
e) kaudne kulu e. omaniku poolt loodetav kasum. 21000 + (25000* 0,1) = 23500 krooni 11. Mis alljärgnevast on püsikulu? a) tööliste palk; b) kulutused toormaterjali ostmiseks; c) maamaks; d) sotsiaalmaksud. 12. Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? a) sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla; b) firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet; c) firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini; d) firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu. 13. Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil? a) kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit; b) toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut firmat; c) talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra; d) kommivabrik Kalev ehitab Pärnusse uue tsehhi. 14. Vastavalt kahanevate tulude seadusele a) piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid
! Honogeensed on ühesuguste omadustega kaubad, mille puhul toimib konkurents ilma eriliste piiranguteta. Näiteks kütused, metallid jms maavarad/loodusvarad. Diferentseeritud on erinevate omadustega kaubad, mis on oma väga sarnase eesmärgiga konkurentidest millegi poolest siiski erinevad. Näiteks erinevad karastusjoogid, autod ja arvutid. Üldine eesmärk sama, teatud detailid erinevad ning seetõttu ka inimestel erinevad eelistused. Erinevad konkurentsitüübid: Täielik konkurents. Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva
Vajaduse all mõistetakse majanudsteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbmisega.
Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel,
et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
viimase meie poolt kasulikuks hinnatava ühiku hinda. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg. Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: * turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid * kauba omadused - kaubad homogeensed või diferentseeritud (homogeensed- sarnased) * turule sisenemise ja lahkumise tingimused(kapitali hind, litsentsid. Lahkumine raske - osa kapital on raskesti maha müüa) * konkurentsi vormid - erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. 1. täielik konkurents - palju müüjaid ja ostjaid. üks firma ei saa mõjutada turu hinda. 2. mittetäielik konkurents: *hüviste turg (kaupade turg, teenused ja kaubad)- monopol(üks ostja), monopolistlik konkurents (konkurenst, aga tooted natukene erinevad), oligopol(turg jaotatud võimsate firmakettide vahel, hinnasõjad) *tootmistegurite turg - monopolistlik konkurents, monopson(turul üks ostja),
· Punkt A, seal lac=8, p =5. Ei püsi konkurentsis)joonis Kulukõverate..) Sisendite hindade muutused ja kulukõverad · Siiani eeldasime, et sisendite hinnad ei muutu. Reaalses elus nad muutuvad · Kui sisendite hinad langevad, tootmine muutub odavamaks..... Täieliku konkurentsi turu tunnused · Pakkujate arv on suur, iga firma turuosa väike pkski firma ei suuda turuhinda mõjutada · Ostjate arv on suur' · Homogeenne toodang · Tiurule tulek ja sealt lahkumine kerge · Täielik informatsioon nii ostjatelt kui pakkujatelt Ideaal olukord- tegelikkuses ei ole väga ei existeeri TKF ja tema nõudluskõver · Hinnavõtjafirma- võtab turul kujuneneud hinna · Turu nõudluskõver vasakult paremale langev · TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudlus D1 korral. Seega täielikult elastne · Piirtulu( marginal revenue, MR)
sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud); · hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teisest hüvisest loobumise (ostja ja müüja kompensatsioon). Turumajandusteooriate kohaselt peetakse turgu peamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, toimivaks regulaatoriks on konkurents. Majapidamis- ja firmateooriate loomisel tehtud eeldused tähendavad tegelikult seda, et hüvise nõudluse ja pakkumise tasakaalustajana peetakse silmas täieliku konkurentsiga turgu. Turul valitseb täielik konkurents (tegemist on täiusliku turuga), kui on täidetud järgmised eeldused: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist. · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid.
Monopolistliku konkurentsi tingimustes on ettevõtte nõudluse kõver a. seda elastsem, mida rohkem konkurente b. täielikult mitte-elastne c. horisontaalne sirge d. järsem (suurema negatiivse tõusuga) kui monopoli tingimustes Monopolistliku konkurentsi tingimustes võrdub ettevõtte toodangu nõudlushind tema tootmiskuludega (ATC). Monopolistliku konkurentsi tingimustes ei ole uute ettevõtete turule sisenemine võimalik. - Vale Oligopolistlikku turgu iseloomustab avatud konkurents ja palju erinevaid väikeettevõtteid. - Vale Kui monopolistliku konkurentsi tingimustes tulevad turule uued ettevõtted, siis asendub senine turu vorm täiusliku konkurentsi mudeliga. - Vale Monopolistliku konkurentsi (tasakaalu)tingimustes toodavad ettevõtted võimalike madalaimate tootmiskuludega (ATCmin). - Vale Missugune neist konkurentsivormidest soodustab kõige paremini ettevõtete koostööd tootmisharus? a. monopolistlik konkurents b. monopol c. oligopol d. täiuslik konkurents
Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogukulu samuti algul väheneb ja pärast suureneb. Piirkulu (MC)- täiendava tooteühiku valmistamisele täiendav kulu. Piirkulu = kogukulu muutus / koguprodukti muutus Testid: Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. VALE. Nii otsesed kui kaudsed on alternatiivkulud. Mida suurem on firma tootmismaht, seda väiksem on firma püsikulu. VALE: püsikuluei sõltu tootmismahust. Kui tootmismaht =0 siis ka muutuvkulud =0. TÕSI Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151 krooni siis 11nda ühiku tootmise piirkulu väiksem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu. ÕIGE Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota kui tootmistegureid poleks kasut kauba X valmistamiseks. ÕIGE
see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele. põhiväärtused mõjutavad organisatsioonikultuuri väljakujunemist 9. Turunduse olemus. Turundus - tegevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal saavutada ka ettevõtte enda eesmärke. Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. Turundus koosneb turundusmeetmestikust, mis omakorda jaguneb toodangu-, hinna-, turustus-, ning müügitoetuspoliitikaks. 10. Turu segmenteerimine ja sihtturu valik. Turu segmeteerimisel jaotatakse turg erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Peamiseks eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Segmenteerida võib ühe (nt.
indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna
annaabi.ee 
