Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konkurents ja turustruktuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, monopol, turg, turus, oligopol, täiskonkurents, müüja, turustruktuur, monopolid, kokkumäng, võistlus, autoriõigus, kaubamärk, hinnavõtja, parima, monopson, pakkuja, turgudel, patendi, mõjuvõim, loomulikud, turustruktuuri, majandusteadlased, samut, ostjad, firmadel, patent, ettevõttele, turukonkurents, osalise, majandusharuKärdla Ühisgümnaasium Konkurents Referaat Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte.....................................................................
säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ühesugust toodet ning igaüks neist varustab kaubaga vaid turu imeväikest osa. Ükski üksikisik või ettevõte ei suuda turgu mõjutada. Samad tooted või teenused-kõikide tootjate tooted on täpselt identsed. Täielik informatsioon-müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta.
parimad firmad) - Raske otsustada, kuna valik on suur. -Firmad peavad pidevalt firmasse investeerima, et turul olla konkurentsivõimelised. 2. Konkurentsi erinevad liigid: *Täiskonkurents -> Turul on palju müüjaid ja neist ükski ei suuda mõjtada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. Müüjad ja ostjad teavad toodete ja nende hindade kohta kõike. Vaba juurdepääs turule.( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda.
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
Kuidas ettevõtted konkureerivad XI peatükk · Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes? · Miks mõned ettevõtted on hinnakujundajad ja teised hinnavõtjad? · Kuidas mõjutavad erinevad turustruktuurid täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol ettevõtete omavahelist konkurentsi? · Kuidas on turundus seotud informatsiooni maksumuse ja vahetamisega? · Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod? Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on konkurents palju müüjaid, kelle tooted on küll sarnased, kuid
KONKURENTS Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3
Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad)
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata küsimusele, et mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub?
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
vähendada pakkumist. ⑤ Pakkujate arv turul. Mida rohkem on individuaalseid pakkujaid turul, seda suuremaks võivad kujuneda pakutavad kogused eri hinnatasemetel. 8) Turunõudluse ja turupakkumise leidmine, graafiline esitus. Turunõudlus saadakse, kui kõigi tarbijate nõutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita. Kui eelnevalt soovis üks tarbija 1€ hinna korral 3 topsi (D1) ning teine tarbija 2 topsi (D2), siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel 2 + 3 = 5 topsi kohvi. Siinkohal oleme teinud eelduse, et kogu turg koosnebki ainult kahest tarbijast. 8 Turupakkumine saadakse, kui kõigi tootjate pakutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita. Kui eelnevalt soovis üks tootja 3€ hinna korral pakkuda 150 topsi (S1) ning teine tootja 180 topsi (S2), siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL: turul on mõned tugevad firmad firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.
kõikide soove ei ole võimalik rahuldada. 2. ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. 3. ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt. 4. konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast. 5. konkurents on kasulik majandusele tervikuna: ¤ madalamad hinnad ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu. ¤ rohkem töökohti konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut) suurendama, et võita rndale turust suuremat osa. ¤ kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.
KONKURENTS JA KONKURENTSI VORMID Konkurents on majandussubjektide püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele, miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab välja selgitama, mida nad pakuvad, millised on nende hinnad, kuidas reklaamivad oma tooteid, milline on nende maine. Kirjeldatakse konkurentide tugevaid ja nõrku külgi. Seejärel võrreldakse konkurentidega ettevõtte ja toodete kõige olulisemaid omadusi. Nendeks omadusteks võivad olla hind, kvaliteet, asukoht, ettevõtte tuntus vms. Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi
kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. suurendada tootmist
Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht); · ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (aeg);
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
ebaseaduslikuks. Patendid annavad omanikule aega, et oma leiutist mõnda aega ainuõiguslikult kasutada, kuid sama see julgustab teisi ettevõtjaid ja leiutajaid aega ja raha investeerima leiutamisprotsessi. Mõnel firmal on litsents, mis annab talle ainuõiguse teatud toote valmistamiseks (lennuliinide litsenseerimine). Kui firmal on kontroll mõne olulise ressursi üle, võib see teda kaitsta konkurentide eest (teemantivarud). Puhas monopol ei jää kestma, sest monopoli suur kasum motiveerib teisi firmasid looma toodetavale hüvisele lähedast asendustoodet ning samuti mõjutab puhta monopoli püsivust tehnoloogia pidev areng. Monopoli tulu- ja kulukõverad Monopoli nõudluskõver on ühtlasi tema keskmise tulu kõver. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem. Et leida ühe täiendava tooteühiku müügist saadud piirtulu, tuleb rahasummast, mis monopol sai selle lisaühiku müügist, lahutama kaotatud
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
11. PEATÜKK. Kuidas ettevõtted konkureerivad? Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __E_ 1. Täiskonkurents A. Näiteks: kommunaalettevõte. __D_ 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. _G__ 3. Oligopol C. Õigus kasutada uut toodet või avastust teatud aja jooksul üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7
! Honogeensed on ühesuguste omadustega kaubad, mille puhul toimib konkurents ilma eriliste piiranguteta. Näiteks kütused, metallid jms maavarad/loodusvarad. Diferentseeritud on erinevate omadustega kaubad, mis on oma väga sarnase eesmärgiga konkurentidest millegi poolest siiski erinevad. Näiteks erinevad karastusjoogid, autod ja arvutid. Üldine eesmärk sama, teatud detailid erinevad ning seetõttu ka inimestel erinevad eelistused. Erinevad konkurentsitüübid: Täielik konkurents. Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 2. TURG...............................................................................................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID......................................................
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 11. PEATÜKK. Konkurents Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B H 1. Täielik konkurents A. Lepivad turu määratud hinnaga. D 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. G 3. Oligopol C. Ainuõigus kasutada uut toodet või avastust kuni 20 aastat. A 4. Hinnavõtjad D. Ühe müüjaga turg. E 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F. Ainuõigus kasutada igal moel oma teost ise, keelata selle B 6. Liitumine kasutamist teistel
asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Turu tasakaal Olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel võrdsed Ülejääk Olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid Defitsiit Olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise
d) on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. 34. Oletame, et firma püsikulud TFC = 80 ja tal on järgmised muutuvkulud TVC q012345678 TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Arvuta a) firma kogukulud (TC), b) firma püsikulud (TFC), c) keskmised püsikulud (AFC), d) keskmised muutuvkulud (AVC), e) keskmised kogukulud (ATC); f) piirkulud (MC). Tabel seminari all, ei viitsinud siia vedada ja 35.ülesanne ka seal!!! Seminar 4 Täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? AR = D = MR = turuhind 2. Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Põhjendage vastust. Ei tähenda, firma katab täpselt oma kõik kulud ja on kasumi lävel 3. Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiajaliselt, kuna lühiperioodi kulukõver on järsemate languste ja
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
Mari on Pärtin, 11b Konkurents Kaasaegsed majandused on turumajandused. Just turul kohtuvad hüviste pakkujad (müüjad ) ja nõudjad (ostjad ). Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist.
täiskonkurents Hinnakujundajad – püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu, mõjutamaks keskmist hinda Täiskonkurents Palju müüjaid ja ostjaid Tooted samad (identsed) Täielik informatsioon Vaba juurdepääs turule Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine Klienditeenindus Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused
8.1 Konkurentsi olemus. Vasta teise värviga samale lehele. Vajadusel otsi abi internetist. Konkurents - ressursside nappusest tingitud võitlus. Kahe või enama isiku (firma, riigi) püüdlemine ühise eesmärgi poole. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Kas kõik ettevõtted on omavahel konkurendid (miks)?Ei, sest mõned firmad võivad olla kasulikud teineteise läheduses (Hotellid, restoranid). Kõik sama temaatikaga ettevõtted on omavahel konkurendid (restoranid, kohvikud, baarid). Millised tooted moodustavad ühise turu? Ühise turu moodustavad sama liiki ja samadel põhimõtetel toimivad tooted. 8.2 Konkurentsi liigid Konkurents sõltub sellest: 1
annaabi.ee 
