3) argumenteerimisoskuse arendamine; 4) rolli- ja suhtlusmängud; 5) info otsimine võõrkeelsetest allikatest (seletav sõnaraamat, internet); 6) projektitööd (teatritükid). Õppetegevuseks sobivad: 1) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2) iseseisev lugemine ning kuulamine (loetu ja kuulatu põhjal erinevate ülesannete; täitmine, ettekanded); 3) tarbekirjade koostamine. 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli? Igal inimesel on oma emakeel, mida oleme sünnist saati õppinud. On olemas ka teisi keeli, mis on koolis kohustuslikud või võime ise juurde õppida. Mida rohkem võõrkeeli oskame seda rikkam on meie sõnavara ja kultuurilised teadmised välismaailma kohta. Tänapäeval ei ole mõtet kahelda võõrkeelte vajalikkuses, kuna kõik on tänapäeval võõrkeeles. Reisides peab oskama võõrkeelt, et hakkama saada erinevate riikide kultuuri ja inimestega
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks põhjuseks oli see, et ma tahan tulevikus ringi reisida, mistõttu pean ise võõrkeeleoskusest lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva uurimistöö
aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja selgitada vaid umbkaudselt, sest rahvastikustatistika koostamise põhimõtted ning välispäritolu elanikkonna määratlemise alused on riigiti erinevad. Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike andmete alusel elab tänapäeval võõrsil vähemalt 130 000 eestlast, neist idas 40 000 ja läänes 90 000. Tõenäoliselt on välismaal elavate-töötavate-õppivate eestlaste (kogu)arv ametlikest arvandmetest suurem. (Praakli,Viikberg 2010: 11) Lõuna-Ameerika suurim riik Brasiilia (8,5 mln km2), mis laiub peaaegu sama suurel territooriumil kui kogu Euroopa, oli 1870.aastatest kuni 1930.aastateni väljarändajate
rohkem ja me oleme harjunud ka rohekm tööd tegema, kui teised ja ka tulemus on seetõttu parem. Meie riigi väiksus ongi karm õpetaja, mis meid alatiselt tagant lükkab. Eestlastel ongi seetõttu maailmas suurepärane lähtekoht, sest olles väike rahvas, peame me iseenesest mõista rohkem pingutama ja teiste keelte kaudu ennast maailmale selgeks tegema. Minu arvates on Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni autor Thomas Jefferson öelnud väga tabavalt, et ta on suur uskuja õnnesse ja ta leiab, et mida rohkem ta töötab, seda rohkem tal seda on. Ma olen tohutult õnnelik, et eesti keele väiksus on paljuski see, mille tõttu me peame pingutama keeli õppides, sest muidu oleks raske üleilmastuvas maailmas endale kohta leida, olles ise keeleisolatsioonis. Mina mõistan täielikult, miks Eesti riik paneb keeleõppele nii suurt rõhku. Mõeldakse seejuures rohkem kollektiivsele heaolule, mille läbi enamasti saabub
Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel on muutunud veidi lihtsamaks, sisse on tulnud võõrkeelsed väljendid jms. Keele õppimine ja omandamine on erinevad asjad. Kui keelt õppida keeletunnis ja seada
või ei ole – identiteedi küsimus. Kaht keelt perfektselt võrdselt õppida ei suudeta, sest inimesed kasutavad keeli eri ümbruses ja eri asjadest rääkimisel. Emergentsionistlikud lähenemised: keel pole kaasasündinud, ent on tekkinud aeglaselt evolutsiooni käigus. Emakeel ja teisena omandatud keel (L2) kasutavad samu võimeid. Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli. Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus: A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist. Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis
Infovahetuse seisukohalt oleks parim, kui kogu maailmas oleks eripära. vaid üks keel. Kõik saaksid kõigist raskusteta aru ja ühistege- vust oleks kergem korraldada. Kuid paraku on maailmas keeli Igale rahvale on kõige Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, tuhandeid. ilusam tema emakeel. siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant. Sellel on aga oma kindel põhjus: lisaks info vahendamisele toi- Paul Ariste Nelson Mandela mib keel ka kõneleja identiteedi väljendajana
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud n
ning mitte järele andma. Kui aga on juba seda teed mindud, siis miks mitte minna juba lõpuni? "Ei ole olemas suurt annet ilma suure tahtejõuta." (Honoré de Balzac) Selleks, et oma elus midagi korda saata, on vaja midagi erilist, mis isikut teistest inimestest eristaks. Inimmassi hulgast on keeruline esile kerkida ja millegi originaalsega silma paista. Kuid kas edukuse võtme leidmine peitub küündimatus kauguses või peitub lahendus hoopis meis eneses? Anne on tegevus või olek, mida oskame hästi või milles oskame hästi olla. Ometigi ei kerki oskused eikusagilt. Targad ja elukogenud inimesed ütlevad, et millegi hästi oskamiseks moodustab ande olemasolu kaduvväikese osa võrreldes tehtud tööga - õppimisega. Sellepärast on oluline, et inimene juba varases nooruses leiaks endale sobiva ning meeldiva tegevuse, mida endas arendada ning mille abil laia maailma pürgida. Kuidas kasvatada eneses initsiatiivi ning mis viisil end teiste hulgas maksma panna? Õppimise ning
toimetulekuks uues keskkonnas. Selleks vii end kurssi järgmiste teemadega: 1. Milline on Su õpingute ajakava? 2. Millised on sisseastumistingimused? 3. Kus hakkad elama? 4. Millised on võimalused stipendiumideks ning finantstoetusteks (grandid) ja kust leida selle kohta infot? Kui Sa ei räägi valitud sihtriigi emakeelt, siis tuleks mõelda järgmistele nüanssidele: 1. Kas Sul on valmidus see keel omandada? 2. Kuidas plaanid seni uues elukeskkonnas suheldes hakkama saada? Kui kahtled, kas oled päriselt küps rahvusvahelise kogemuse omandamiseks, siis sarnase kogemuse saamiseks ning katsetamiseks sobivad ka kodumaal pakutavad võimalused. 1. Osale näiteks keelelaagrites. 2. Ka noortekeskuste ja -organisatsioonide rahvusvahelised tegevused annavad palju kogemusi. 3
või 1. klassis), mille järel järk-järgult suureneb emakeeles õpetamise maht, ulatudes 20% teise või kolmanda aasta lõpuks ning jõudes umbes 50% põhikooli kolmandas kooliastmes. Keelekümblusele on omased teatud põhimõtted, mis on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Õpetus toimub teises keeles, mis tähendab, et õpetuskeeleks on teine keel, ja kui mingit õppeainet õpetatakse selles keeles, siis õppijate emakeelt tunnis ei kasutata. 2. Keelekümbluse õppekava kattub emakeelse õppekavaga. 3. Kool toetab emakeele arengut, mis tähendab, et emakeeleõpetus on õppekavas. 4. Õppijatel kujuneb rikastatud kakskeelsus. See tähendab, et oma keelelises, aga ka sotsiaalses arengus nad mitte ei kaota, vaid võidavad, kuna omandavad teise keele justkui lisaväärtusena. 5. Teise keele kasutamine piirdub suuresti tunniga. See tähendab, et õppijatele ei suruta peale,
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvist
Ma annaksin pensioniikka jõudnutele võimaluse tegeleda vabatahtlikkusega, mis annaks neile omakorda võimaluse pakkuda oma kogemusi ja teadmisi erinevatele valdkondadele ja mis aitaks samuti kaasa ka tööhõivele. Eakamate inimeste aktiivset vananemist saab parandada ka tööturu abiga, selleks tuleb luua paremad töötingimused ja kaotada sotsiaalne tõrjutus, kuna vananedes kasvavad nii inimeste vaimsed võimed, mõtlemine kui ka nupukus. On ju ka Johann Wolfgang von Goethe öelnud, et ei piisa sellest, kui teatakse, vaid et teadmisi tuleb ka rakendada. Vanema generatsiooni esindajad on tööle pühendunud ja kohusetruud, nad on andekad, hoolivad ja ustavad. Kõigest eelnevast võib järeldada, et töötingimused tuleb viia vastavusse eakate tervisliku seisu ja vajadustega. Dorothy Thompsoni sõnul pole aastad vanusega seotud ja loodus ei jaga energiat võrdselt ja korrapäraselt. Mõned sünnivad vanade ja väsinutena, teised muutuvad seitsmekümnestena tugevateks
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003
Parimad juhid teevad seda kõike alalise osavõtlikkuse abil.(118)Ehk lased inimlikkusel töö juures särada.Oled kõikidega viisakas, arvestav ja lugupidav. Viisakus on äris uskumatult tähtis."Head kombed on organisatsiooni määrdeaine." Peter Drucker Ole lahke inimeste vastu, keda juhid.Hoolivalt ja armastavalt. Eduka juhtimise suuri saladusi on ,,Kohtle inimesi nii, nagu nad oleksid need, kes nad olema peaksid, ning aita neil saada nendeks, kelleks nad on suutelised saama." Goethe Diktaatorlik juhtimisstiil toob kaasa kas mässamise või hirmu.Kumb ka ei toimuks, jääb firma varsti konkurentidele alla. Florence Nightingale: ,,Kui vähe küll on võimalik hirmu tähe all korda saata!" Kui olukord nõuab, on sk-lik juht karm. Ta on juhtidest üks tugevamaid, sest oma visioonile ustavaks jäämine ja järjekindel õige asja tegemine nõuab suurt julgust.Aga ta ei jäta kunagi oma inimeste huvisid unarusse.Ükskõik kui hõivatud ta ka poleks, leiab ta
(Paus.) Tead, LAURA: Ma tõesti viskaks hetkeks pikali. mis mulle meelde tuli! Ma kuulsin (Läheb voodisse.) Ärge laske end segada. Sa, toimetuses, et minu pilt oli olnud mingis Roland, võiksid ka proovida tukastada. Sul ajakirjas. ju homme tähtis päev. ROLAND: Jaa, ma tean. ROLAND: Puhka, puhka. Küll ma saan. LAURA: Sa tead! Oled näinud? Miks sa LAURA: Või hakkame ikka minema? mulle ei öelnud?! ROLAND: Enne nelja tundi pole mõtet ROLAND: Ma ei tea. minna. Viimane kord ilma autota välja tulla. 9 10 5. stseen ROLAND: Täpselt sellist muidugi ei ole. OSVALD: Mis siis saab? OSVALD (tuleb teisest toast): Seal on tõesti ROLAND: Mis mõttes? soe
LAURA: Proovi ka magama jääda, ärge enam rääkige. Ära tema sonimisi kuula. Eks? ROLAND: Hea küll, hea küll. LAURA: Kas sa päriselt ostsid sõrmused ära? ROLAND: Ostsin, kallis. LAURA: Kas need olid kallid? ROLAND: Ma parem ei ütle. Kukud pikali. LAURA: Ma armastan sind. (Paus.) Tead, mis mulle meelde tuli! Ma kuulsin toimetuses, et minu pilt oli olnud mingis ajakirjas. ROLAND: Jaa, ma tean. LAURA: Sa tead! Oled näinud? Miks sa mulle ei öelnud?!? ROLAND: Ma ei tea. 5. stseen OSVALD: (tuleb teisest toast) Seal on tõesti soe. Ahju tagumik läheb alati soemaks. Voodi on valmis. Linad ja kõik. Ümber pöörama suurt ei mahu, aga muidu on luksuslik. LAURA: Ma võin siin ka olla. 16 17 OSVALD: Võid küll, aga äkki tahab Roland, või mina ise pikali visata. ROLAND: Sul oleks seal parem. Ma panen su magama. Lähme
· ,,Iga põlvkond kujutleb end intelligentsemana Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult eelmisest ja targemana järgmisest põlvkonnast." (G. Orwell) ikkagi on." (Albert Camus) · ,,Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · ,,Ma vihkan kirglikult mõtet olla asja ,,sees". Minu · ,,Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) arvates peaks kunstnik olema alati oma ajastust väljas." · ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud (Orson Welles) koletis." (Manley Hall) · ,,Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on · ,,Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" ainsad, mida me vajame." (Oscar Wilde)
pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · ,,Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · ,,Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omavad." (K. Kraus) · ,,Iga põlvkond kujutleb end intelligentsemana eelmisest ja targemana järgmisest põlvkonnast." (G. Orwell) · ,,Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · ,,Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis." (Manley Hall) · ,,Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · ,,Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." (Paolo Coelho) · ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima." -E.Hemingway · ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." (Demokritos)
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väi
Nõuannet tervitatakse harva ja need kes seda enim vajavad, armastavad seda kõige vähem. Lord Chesterfield Ole oma tahte isand ja oma südametunnistuse ori Aristoteles Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus. Nikki Lauda Kõik tark on ju varem ära mõeldud, tuleb vaid üritada mõtelda uuesti. Goethe "Ja millal kavatsed Sina oma unistuse täide viia?" küsis meister oma jüngrilt. "Siis, kui juhus tekib," vastas too. Kuid meister vastas: "Juhus ei saabu kunagi, juhus on juba olemas."" Anthony De Mello Kes ei suuda muuta oma mõttemalle, ei suuda eales muuta tegelikkust ning ei saavuta seetõttu mitte mingisugust edu.
....................................................................................................46 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................51 ALLIKAD................................................................................................................................54 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Laialt defineerituna on mõtlemine kogu psühholoogia. Kitsalt defineerituna ei tundu see üldse olevat psühholoogia. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse
keelekeskkonnas ei pruugi teineteisest arugi saada. Elavat ja surnud keelt teineteisest eristamisel on küsimus, kas hääbunud keel, mida koolis õpetatakse, on ikka hääbunud. Kui üht keelt räägib vaid üks inimene maailmas, siis on võimalik kahelda, kas see on ikka eraldiseisev keel või on ta selle ise välja mõelnud. Andmete kogumisel kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks rahvaloendusel mõnes riigis ei küsita emakeelt. Allikaid võrreldes saab selgeks, et rahvaloendusel on erinevad traditsioonid, tihtipeale emakeelt ei küsita. Lisaks võib näiteks hiina ühiskeelt käsitleda poliitilise mõistena, sest tegelikult on see lingvistilises mõistes kogum erinevaid keeli. Kuidas erinevad murded keeltest? Erinevaid keeli kõnelevad inimesed ei saa teineteisest aru, murrete puhul on teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus kui suur identiteet on
sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega. Strukturalismi järgi: Keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ja struktuur, ja selle struktuuri kirjeldamine, pidades silmas tervikut, on keeleteaduse põhiülesanne.
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünk
erinevat keelevarianti kõnelevat saavad aru; kui aru ei saa teineteisest, siis tegu on teise keelega. o Poliitilised põhjused (Balkani riigid -> serbia keel ja horvaadi keel) o Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) · Elav või hääbunud keel? Mõnda keelt räägib a la 4 inimest, seega ei teata, kas need inimesed veel elavad või ei -> puudub ülevaade. · Kuidas andmeid kogutakse (nt rahvaloendus, aga emakeelt ei küsita isegi nt Rootsis, Prantsusmaal, sest seda peetakse diskrimineerivaks). · Allika usutavus (inimese enda arvamus)? · Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005 a) 1. mandariinihiina 2. hispaania 3. inglise 4. hindi 5. portugali 6. bengali 7. vene 8. jaapani 9. saksa 10. wu-hiina Keelte liigitusaluseid: · genealoogiline (sugulus ja päritolu) · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
väljavõtmist sinna jääb. (F. Nietzche) * Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) * Mida sul ei ole, seda ajad sa igavesti taga, unustades selle, mis sul on. (W. Sheakespeare) * Peab olema vaene, et tunda andmisrõõmu. (G. Eliot) * Sellest, et teist räägitakse, on vaid hullem see, et teist ei räägita. (Marcus Aurelius) * Originaalsus ei seisne selles, et öeldakse seda, mida keegi teine pole öelnud, vaid selles, et öeldakse seda, mida ise mõeldakse. (J. Stephens) * Kui oodatakse, tunduvad hetkel aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo) * Kui inimestel on vabadus käituda suvaliselt, siis nad jäljendavad üksteist. (F. D. Roosevelt) * On ainult üks liik valu, mida on kerge taluda- see on teise inimese valu. * Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. (F. Nietzche) * Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis. (A Schweitzer)
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) M
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktorite
Nii omandab laps perfektselt mõlemad keeled. Mitmekeelne laps võib hakata teiste lastega võrreldes pisut hiljem rääkima, kuid seda ei tasu karta ja see on loomulik, sest tema peas toimub topelttöö võrreldes ühe keele keskel kasvavate lastega. Kakskeelsus on rikkus – kui lapsel on erineva emakeelega vanemad, siis tasub kindlasti laps mitmekeelseks õpetada, mitte rääkida kodus vägisi ühes keeles, mis sest, et see ei ole ühe vanema emakeel. Küll aga ei soovitata väga väikesele lapsele hakata õpetama teist keelt kui võõrkeelt – sellise keeleõppega võiks oodata seni, kuni laps mõistab, et erinevad inimesed räägivad erinevaid keeli, et erinevaid asju saab nimetada erinevates keeltes erinevalt ja laps mõistab, et sõnu saab tõlkida. Sellistest asjadest hakkavad lapsed aru saama umbes 4-aasta vanuses. Enne, kui laps ei oska veel
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info
Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem visuaalsetel märgisüsteemidel (näiteks kehakeele kasutamine oma teate edastamiseks; oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
