2.3 valasin kahte katseklaasi ~1 ml 0,2M NiSO4 lahust a) Lisasin tilkhaaval 0,2M NaOH lahust NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 - sade on heleroheline b) Lisati tilkhaaval 6M NH3·H2O vesilahust NiSO4 + 6NH3·H2O [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O - tekkis sinine kompleks Atsiidokompleksid 3.1 0,5 ml 0,2M NaCl lahusele lisasin 1-e tilga AgNO3 lahust NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 - valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl Lisasin ~3 ml küllastunud NaCl lahust NaCl + AgCl Na[AgCl2] sade kadus, tekkis kompleksühend. 3.2 a) Panin katseklaasi mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni Tekkis punakas-lillakas lahus: Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ b) Lisasin NaCl kristalle, NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks, NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+ c) Loksutasin kuni NaCl lahustumiseni, lisasin ~1 ml vett. Lahus värvus roosaks [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl 3.3 0,5 ml 0,2M Bi(NO3)3 lahusele lisasin tilkhaaval 0,25M KI lahust
Metall METALL + HAPNIK -> OKSIID METALL (vesinikust eespool) + HAPE (va. HNO3 ja kH2SO4)-> SOOL + VESINIK METALL + HALOGEEN -> HALOGENIID METALL + SOOL -> UUS SOOL + UUS METALL AKTIIVNE METALL + VESI -> LEELIS + VESINIK KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALL + VESI -> OKSIID + VESINIK VÄHEAKTIIVNE METALL (alates Ni) + VESI -> EI TOIMU Oksiid HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI LEELIS + SOOL -> UUS SOOL + UUS ALUS (üks saadustest on sademes) LAHUSTUMATU ALUS + HAPE -> SOOL + VESI LAHUSTUMATU ALUS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI (LAHUSTUMATU ALUS ...
korraga mitut elektropaari, et tekitada rohkem kui üks ühendus tsentraalaatomiga, siis kutsutakse sellist ligandi POLÜDENTAATSEKS. Sõnaliide POLÜ- asendatakse konkreetsel juhul liidetega BI-, TRI-, TETRA- jne vastavalt sellele, kui mitu sidet ligand kompleksimoodustajaga on teinud. Head bidentaalsed liganid on näiteks need, millel on ,,peas" ja ,,sabaotsas" vabad elektronpaarid. Nt diamiinid jt. KOMPLEKSÜHENDEID KLASSIFITSEERITAKSE LIGANDIDE OMADUSTE ALUSEL: Kui kompleksühend dissotseerub suures ulatuses, siis on ta nagu tavaliste ühendite puhulgi, kui nad ioonideks lagunevad, head elektrolüüdid. Üldisel laguneb kompleksioon lahti sealt, kus on kõige intensiivsem iooniline side, mida on kerge lõhkuda. See esineb kompleksühendi välis ja sisesfääri vahel, sisesfäär dissotserub väga väikseses ulatuses ja harva, kuna see on juba hästi püsiv süsteem, nagu omaette kaitstud punt. Näiteid dissotseeruvast kompleksühendist:
Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Esialgu tekkis valge sade, pärast küllastatud NaCl lahuse lisamist sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Ag koordinatsiooniarv on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl– → AgCl ↓ NaCl + AgCl Na[AgCl2] – sade kadus, tekkis kompleksühend (naatriumdiklooroargentaat). 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO 3)2∙6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub atsetooni lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Kristallid lahustusid, tekkis punakas-lilla lahus. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 – 3 mm paksune kiht. Jälgida 3 – 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber. NaCl valged kristallid muutusid sinakaks
c) CrO42- - ioonidega Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Moodustub kollane pliikromaadi sade, mis NaOH lahuses, moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42- 1.2 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Ag+ + Cl AgCl Moodustub hägune valge hõbekloriidi sade. Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid: AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Lahuse hapestamisel (HNO3-ga) kompleksühend laguneb. Seejuures sadeneb uuesti AgCl. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4 b) I -ioonidega Ag+ + I AgI Moodustub kollakasvalge/helekollane hõbejodiidi sade. Erinevalt hõbekloriidist ei lahustu hõbejodiid ammoniaagi vesilahuses. c) CrO42 -ioonidega 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 Moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade. Lahuse pH kasutades indikaatorpaberit on nõrgalt aluseline, neutraalne. 1.3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega
Milliste reaktsioonide tõttu võib Ag+-ioonide üleminek ammiinkompleksi olla raskendatud? Hg22+ ioonide tõttu võib Ag+ ioonide üleminek ammiinkompleksi olla raskendatud. Millel põhineb Pb2+, Ag+ ja Hg2+ ioonide eraldamine teistest lahus sisalduvatest katioonidest? Need ioonid reageerivad Cl- iooniga ning eraldub sade. Lahusele, mis sisaldas ainult Pb2+ ja Ag+ ioone, lisati kuuma kontsentreeritud HCl. Valget sadet ei mooodustunud. Põhjendage reaktsioonide abil. Milline lahustuv kompleksühend võis tekkida hõbedaga kuumas soolhappes? Tekivad kompleksühendid [PbCl4 ]2- ja [AgCl2]-
seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Lahus läks tumepunaseks. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust, soojendada. Algul on lahus värvitu, aga soojendamisel tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? Lahuses ei teki Fe2+ või Fe3+ ioone, sest ei dissotsieeru 8.2 F sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust
Pb2+ + CrO42– → PbCrO4 ↓ Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni: PbCrO4 + 4OH– → [Pb(OH)4]2– + CrO42– Ag+ tõestusreaktsioonid a) Cl–-ioonidega moodustub 2M HCl toimel valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl– → AgCl ↓ Valguse käes seistes sade tumeneb metallilise hõbeda eraldumise tõttu 2AgCl → 2Ag ↓ + Cl2 ↑ Tekkinud AgCl sademe reageerimisel 2M ammoniaakhüdraadi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid AgCl + 2NH3⋅H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O , mis lahuse hapestamisel (HNO3-ga) laguneb. Seejuures sadeneb uuesti AgCl. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ → AgCl ↓ + 2NH4+ b) I – -ioonidega (kasutasin KI lahust) moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade Ag+ + I– → AgI ↓ Erinevalt hõbekloriidist ei lahustu hõbejodiid ammoniaakhüdraadi vesilahuses. c) CrO42–-ioonidega (kasutasin K2CrO4 lahust) moodustub neutraalses või
Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob, lahus on värvitu: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag + -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid ja sade kaob: AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Hapestamisel HNO3-ga (prootonitega) kompleksühend laguneb ja sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade: [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ 2) I-ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade: Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 3) CrO42-ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade: 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 2AgNO3 + K2CrO4 Ag2CrO4+ 2KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3
2. Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool K20 + S03 = K2SO4 3. Aluseline oksiid + hape = sool + vesi K20 + 2HCI =2KCI + H20 · Amfoteersed oksiidid. Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii hapete, kui ka alustega. Siia kuuluvad eelkõige Al203 ja ZnO Keemilised omadused: 1. Amfoteerne oksiid + hape = sool + vesi Al203 + 6HCI = 2AICI3 + 3H20 2. Amfoteerne oksiid + alus = kompleksühend Al203 + 2KOH + 3H20 = 2K[AI(OH)4] · Inertsed oksiidid ehk neutraalsed oksiidid (ka indifirentsed) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri hapete ega alustega. Näiteks: CO, NO, N20
Kompleksühend – ühendid, mis koosnevad tsentraalaatomist (kompleksimoodustajast) ja seda ümbritsevatest ligandidest, lisaks võib sisaldada ka muid ioone (nt välissfäär). Sisesfäär koosneb tsentraalaatomist ja ligandist. Valemis eraldatakse nurksulgudega Ligandid – molekulid või ioonid, mis on tuntud ka eraldi seisvatena (H 2O; NH3; Cl-; OH-). Saab jaotada: 1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär aatom arv Na[Al(H2O)2(O Al3+ H2O; 6 Na+ H)4] OH- K2[...
~3 mL küllastatud NaCl lahust. Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl AgCl Kui nüüd veel loksutada ja lisada NaCl , siis tekib kloriidioonide liig ja ülalseatud võrrandi tasakaal hakkab nihkuma taas vasakule, ent tänu hõbeiooni omadustele ja kloriidioonnide liiale ei nihku tasakaal mitte ainult AgCl lahustumise suunas, vaid vahepeal tekib püsiv kompleksühend: NaCl + AgCl Na[AgCl2] 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub. Mullid lähevad ülesse. Vaarikpunane värv b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks. Lilla värv, põhjal on sinine sade.
Keemilised omadused: 1. Happed 1) Hape + metall = sool + H2 2) Hape + sool = uus hape + uus sool 3) Hape + alus = sool + H2O 4) Hape + aluseline oksiid = sool + H2O 2. Soolad 1) Sool + alus = uus sool + uus alus 2) Sool1 + metall1 = sool2 + metall2 3) Sool + hape = uus hape + uus sool 4) Sool1 + sool2 = sool3 + sool4 3. Alused 1) Alus + amfoteerne metall = kompleksühend + H2 2) Alus + happeline oksiid = sool + H2O 3) Alus + hape = sool + H2O 4) Alus + sool = uus alus + uus sool 4. Oksiidid 1) Aluseline oksiid + hape = sool + H2O 2) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 3) Aluseline oksiid + H2O = alus 4) Happeline oksiid + alus = sool + H2O 5) Happeline oksiid + H2O = hape Liigitus: 1. Happed 1) Tugevuse järgi: tugevad ja nõrgad
hakkab tänu oma kergele massile ning vesiniku eraldumise vooludele vee peal ringi liikuma. Kui vette peale naatriumi ja vee lisada vaid paber, süttib naatrium ja vesinik ise. Tegemist on eksotermilise reaktsiooniga, mida võib öelda lahuse temperatuuri tõusu ning pritsmete lendumise järgi. Katse 5: kompleksühendi saamine 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4 ] + 3H2 Lisades alumiiniumile naatriumhüdroksiidi (tugev alus) ning vett, on saadusteks kompleksühend naatriumtetrahüdroksüaluminaat ning vesinik, mille sattumisel õhku tekib paukgaas, mis on H 2 ning O2 segu, suhtudes vastavalt 2:1 ehk kaks osa vesinikku ning üks osa hapnikku. Katse 6: lämmastikhappe reageerimine metalliga Katse 6.1.: lahjendatud lämmastikhappe reageerimine metalliga 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Pannes vase (metall, punakas) reageerima lahjendatud lämmastikhappega (hape), tekib sool
elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri. Osa (Fe, Al, Zn) reageerib kõrgemal temperatuuril. Tekib oksiid ja H2. · Metall + leelis uus hüdroksiid + H2 (enamik metalle ei reageeri) või kompleksühend. N: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3. Metallide aktiivsuse rida. · Metallide pingerida (aktiivsuse rida) metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi. · Kõige aktiivsemad metallid (K, Na, Ca, Ba, Li, Mg), keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mn, Zn, Cr, Fe), väheaktiivsed metallid (Ni, Sn, Pb, H2, Cu, Hg, Ag, Pt, Au). · Metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle
elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri. Osa (Fe, Al, Zn) reageerib kõrgemal temperatuuril. Tekib oksiid ja H2. · Metall + leelis uus hüdroksiid + H2 (enamik metalle ei reageeri) või kompleksühend. N: 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3. Metallide aktiivsuse rida. · Metallide pingerida (aktiivsuse rida) metallide (ka vesiniku) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi. · Kõige aktiivsemad metallid (K, Na, Ca, Ba, Li, Mg), keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mn, Zn, Cr, Fe), väheaktiivsed metallid (Ni, Sn, Pb, H2, Cu, Hg, Ag, Pt, Au). · Metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle
kallutatud paremale poole ja lahuses on sinised [CoCl4]2- ioonid. Jahutamisel: [CoCl4]2- + 6H2O → [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- - reaktsioon on kallutatud vastupidisesse suunda ja lahuses on roosad [Co(H2O)6]2+ ioonid. Katse 9. H2O + K4[Fe(CN)6] + NiSO4 – tekib heleroheline lahus, milles on rohekas sade. Eelmine lahus + NH3*H2O – sade kaob ja tekib hallikas lahus. Algselt tekib lahusesse rohelise värvusega kompleksühend: K4[Fe(CN)6] + 2NiSO4 → Ni2[Fe(CN)6] (roheline) + 2K2SO4 – nikkel(II)heksatsüanoferraat(II). NH4OH lisamisel tekib lõpproduktina hallikas ühend, kus on komplekskatioon ja lompleksanioon: Ni2[Fe(CN)6] + 12NH4OH → [Ni(NH3)6]2[Fe(CN)6] + 12H2O – heksaammiinnikkel(II)heksatsüanoferraat(II). Katse 10. SCN- + H2SO4 – lahus beezikas Eelmine lahus + Fe3+ - lahus muutub tumepunaseks, väga vere sarnaseks.
*26, levinumad 4 ja 6 *Koordinatsioonisfäär moodustub ligandidest; *Sisesfäär kompleksimoodustaja koos ligandidega,valemis kirjutatakse nurksulgudesse;neutraalne, positiivne komplekskatioon,negatiivne kompleksanioon. *Välissfäär kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kelaadid al.1945 *Kompleksonomeetria tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; *Kelaat on tsükliline kompleksühend,milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar); Didentaatne ligand (ka bidentaatne) Didentaatsed ligandid 1,10-fenantroliin Tiitrimine aminopolükarboksüülhapetega *Avastamine, Schwarzenbach *Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II *Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloonB *Struktuur *Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I
- - CH 3COO + H2O CH 3COOH + OH Na2CO3 Na2SO3 CH3COONH4 4 2) pH hindamine universaalindikaatorpaberiga Al2(SO4)3 pH5 Na2CO3 pH10 3) Mõnele tilgale SbCl3 lahusele lisati vett kuni sademe tekkeni Tilkhaaval lisati konts. HCl sademe kadumiseni Sade kadus, sest tekkiv kompleksühend on lahustuv 4) 1-2 ml Al2(SO4)3 lahusele lisati sama palju Na2CO3 lahust. Soojendati. 5) 4-5 ml veele lisati tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus muutus oranzikaks -pH7 Lahus jaotati kaheks, ühte katseklaasi kuumutati keemiseni. Lahus muutus tumepunaseks pH<7 Jahutamisel uuesti oranziks. Kõrgemal temperatuuril hüdrolüüsub sool suuremas ulatuses, tasakaal on nihkunud paremale. Hüdrolüüs on endotermiline protsess.
om.: · Kõik happel.oksiidid reag. alustega, tekivad sool ja vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O · Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste oksiididega, tekib sool SO3 + K2O = K2SO4 · Enamus happel.oksiide reag. veega, tekivad vastavad happed(o.-a. sama) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (fosfori o.-a. +V) Ränidioksiid SiO2 (liiv) ei reageeri veega. Amfoteersete oksiidide keem.om.: · reag. hapetega tekivad sool ja vesi Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O · reag. leelise vesilahusega tekib kompleksühend Al2O3 + 2NaOH + 3H2O = 2Na[Al(OH)4] Neutraalsete oksiidide keem.om.: Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete,aluste ega veega. Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide jaotus keemil.om. järgi. Kui üks ja sama metall moodustab mitu erineva koostisega oksiidi, siis oksiid, milles metall on madalaima o.-a.-ga,on aluseliste om.-ga, keskmise o.- a.-ga amfoteerne, kõrgeima o.-a.-ga happeline. Aluselised oksiidid: MnO, CrO Amfoteersed oksiidid: MnO2, Cr2O3
Elementide keemia Laboratoorse töö 1 Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42 -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid, sade...
Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676 a. , nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus : 1. limakapsel - esineb vaid teatud bakteritel, esinemine sõltub keskkonnast a) säilitab niiskust b) võimaldab üksikul rakkkudel moodustada koloonia. c)osa baktereid liigub lima abil. d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. 2. rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel va. mükoplasma (väikseim bakter). Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (kompleksühend :valgud + süsivesikud )Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid) Funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) annab bakterile kindla kuju. c) reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja 3. rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) moodustab sopistisi e. mesosoome (sisemembra...
Töö eesmärk: Kompleksioonide lõhustamine Töö käik: Katses 4 valmistatud [Cu(NH3)4]2+ lahus pipeteeriti kahte TAP pessa. Ühte lisati NaOH lahust ja teise Na2S lahust. Töövahendid: Keeduklaas, [Cu(NH3)4]2+,NaOH lahus, Na2S lahus Arvutused: 1. [Cu(NH3)4] + NaOH = Cu(OH)2 + Na + NH3 – Lahus muutus siniseks 2. Cu(NH3)4 + 2 Na2S = CuS2 + 4 NaNH3 – Tekkis must sade Järeldus: Sade tekkis Cu(NH3)4 reageerimisel Na2S lahusega ning mitte NaOH lahusega, kuna tekkis kompleksühend. 1.2 TÖÖ 13 – REDOKSREAKTSIOONID 1.2.1 Katse 1 – Raua oksüdatsioon Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon
Töö eesmärk: Kompleksioonide lõhustamine Töö käik: Katses 4 valmistatud [Cu(NH3)4]2+ lahus pipeteeriti kahte TAP pessa. Ühte lisati NaOH lahust ja teise Na2S lahust. Töövahendid: Keeduklaas, [Cu(NH3)4]2+,NaOH lahus, Na2S lahus Arvutused: 1. [Cu(NH3)4] + NaOH = Cu(OH)2 + Na + NH3 Lahus muutus siniseks 2. Cu(NH3)4 + 2 Na2S = CuS2 + 4 NaNH3 Tekkis must sade Järeldus: Sade tekkis Cu(NH3)4 reageerimisel Na2S lahusega ning mitte NaOH lahusega, kuna tekkis kompleksühend. 1.2 TÖÖ 13 REDOKSREAKTSIOONID 1.2.1 Katse 1 Raua oksüdatsioon Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon
PbCrO4 + 4OH- [Pb(OH)4]2- + CrO42- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega Hõbenitraadile lisasin kaaliumkloriidi, kettis valge hõbekloriidi sade. Ag+ + Cl- AgCl Valguse käes seistes sade tumenes metallilise hõbeda eraldumise tõttu. 2AgCl 2Ag + Cl2 Tekkinud hõbekloriidi sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustus lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid. AgCl + 2NH3· H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Ag+ + 2NH3 [Ag(NH3)2]+ Lahuse hapestamisel (HNO3 ga) laguneb. Seejuures sadenes uuesti AgCl. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I- - ioonidega Joodi ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI Hõbejodiid ei lahustunud ammoniaagi vesilahuses. AgI + NH3 · H2O
eraldus vähesel määral gaas. KOMPLEKSÜHENDI TEKE KATSE 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. CuSO 4 + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Esialgselt tekkinud sade on kustutatud lubi (Cu(OH)2), mis andis lahusele valge sademe. Loksutamisel muutus lahus tumesiniseks. Selle värvuse andis kompleksühend [Cu(NH 3)4]2+. REDOKSREAKTSIOONID METALLID, METALLIDE PINGERIDA KATSE 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Zn + 2HCl = ZnCl 2 + H 2 Cu + HCl = reaktsiooni ei toimu Reaktsioon toimus ainult ühes katseklaasis. Esimeses reaktsioonis eraldus gaasiline H 2,
sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detektorina kasutame UV-Vis spektrofotomeetrit. Vismusti lahuse süstimisel EDTA lahusesse reaktoris toimub reaktsioon Na2-EDTA + Bi(NO3)3 Bi-EDTA + Na+ NO3-, kus Na-ioonid EDTAs asenduvad vismutiga, mille tulemusena tekib värvitu EDTA-Bi kompleksühend, mille absorptsiooni mõõdame spektrofotomeetriga 265 nm juures. Mõõtmisi teostame kolmes korduses. Tulemused Voogsisestusanalüüsi käigus saime erinevate kontsentratsioonide puhul järgmised piikide kõrgused: Proov Kõrgus cm Konts ug/ml Bi konts ug/ml 1 1,7 0,6 0,32 1 1,6 0,6 0,32 1 1,4 0,6 0,32 2 3 1 0,53
Lahustasin sademe leelise (NaOH) lahuses, kus see moodustas tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4 OH- [Pb(OH)4]2- + CrO4 2- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Kloori ioonidega tekkis valge puru lahuse peale, mis oli hõbejodiidi sade. Võtsin ammoniaagi vesilahuse, mis reageeris AgCl sademega ning moodustas lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriiidi. AgCl + 2 NH3 x H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2 H2O Lisasin lämmastikhapet (prootoneid) ning kompleksühend lagunes ja hõbekloriid sadenes uuesti. [Ag(NH3)2]Cl + 2 H+ AgCl + 2 NH4 + 2) AgNO3 + KI AgI + KNO3 Joodi-ioonidega moodustus kollakas hõbejodiidi sade. 3) K2CrO4 + 2 AgNO3 Ag2CrO4 + 2 KNO3 Kromaatioonidega moodustus telliskivipunane hõbekromaadi sade. Hg2+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) Hg2(NO3)2 + 2 HCl Hg2Cl2 + 2 HNO3 Kloori-ioonidega moodustus valge elavhõbe(I)kloriidi sade. Lisasin ammoniaagi vesilahust ning sade muutus mustaks.
pH=7 Kõige enam on hüdrolüüsunud Na2CO3 . 2. Hinnata Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga. Indikaatorpaberiga Al2(SO4)3 pH= 6 ning Na2CO3 pH= 10 3.Valada kuiva katseklaasi mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. 2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob, sest Sb(OH)3 ja soolhappe reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend 4. 1-2 ml Al2(SO4)3 lahusele lisada sama palju Na2CO3 lahust. Soojendada. Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4 Lahuses on Al(OH)3 sade ja eraldub CO2 5. Katseklaasi valada 4-5 ml vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka mp-d. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Lahuse pH on happeline (oranz värus, pH=4,2-6,3). Keemiseni kuumutades muutub värvus punaseks, jahutades taas oranziks
raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4]6H2O + 6H2O 9 Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust. Kirjutada vastavate anioonide tõestusreaktsioonide võrrandid ning fikseerida tekkivate ühendite värvused. Komplekside püsivus 8
37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid 39) kalkogeen-6A rühma elemendid 40) eksotermiline r.-energia eraldub /H<0 41) vahetusreaktsioon-Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 42) asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega 43) leekreaktsioon- võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust 44) indikaator- on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH 45) lakmus- on indikaator, mis happelises lahuses on punane ja leeliselises lahuses sinise värvusega
tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temp.-l kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Vaatlesin mikroskoobi all erinevate tärkliste proove. Kuumutamisel tekkis kompleksühend joodi ja tärklise vahel, mis temp langedes lagunes.
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine: Tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga. Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias: Enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape ehk kompleksoon II NTA Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I Aminopolükarboksüülhapete omadused: Astmeline dissotsiatsioon;sõltuvalt pHst 5 vormi lahuseid;lahustub hästi
Kulla pesemisel eraldatakse kuld ja liiv tiheduse põhjal. Varem eraldati kulda maagist ka elavhõbedaga maagi käsitlemisel. Nüüdisajal kasutatakse maakide rikastamiseks gravimeetrilist- ja flotatsioonimeetodit või ioonivahetust. Kulda saab viia maagist lahusesse ka tsüaniidide abil õhuhapniku osalusel. [1] Tsüaniidimeetodi puhul käsitsetakse õhuhapniku osalusel peenestatud maaki lahjendatud NaCN või KCN lahusega. Seejuures moodustab lahustuv kompleksühend: 4 Au+8 NaCN +O2 +2 H 2 O 4 Na[ Au ( CN )2]+ 4 NaOH (4) Viimasest eraldatakse kuld tsingi abil redutseerimisel. 2 Na [ Au ( CN )2 ]+ Zn 2 Au+ Na2 [ Zn ( CN )4 ] (5) Au puhastatakse konts väävelhappega. [5] Möödunud sajandi keskel alkeemikute unistus täitus: õnnestus sünteesida kulla aatomeid aatomiteaktsioonis elavhõbedast (valem 6). Selleks kiiritati Hg aatomi tuumi neutronitega. [1] 198
Mõlemas lahuses moodustusid furfuraalid. 1.2.7.Tärklise reaktsioon joodiga Polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber ning selle tulemusel tekivad lillakas-sinised kompleksid. Kõrgemal temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse. Töö käik A.Valan katseklaasi 4-5 ml tärkliselahust ja lisan 1 tilga joodilahust. Loksutan segu ja kuumutan keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi veejoa all. Järeldus Joodilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks, kuna tekkis kompleksühend. Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Külma veejoa all jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus uuesti tumesiniseks. Reaktsioon tõestas edukalt polüsahhariide. B. Vaatlesime mikroskoobi all kartuli- ja maisitärklist ning glükoosi, maltoosi ja laktoosi. Kartulitärklise graanulid on suuremad, ümmargusemad ja omavahel rohkem koos, aga maisitärklise graanulid on seevastu pisemad, lopergusemad ning osakesed on üksteise küljes endid ,,grupeerinud".
Too näiteid. a. Reaktsiooni, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi tasakaaluolekuni, on pöörduvad reaktsioonid. a.i. 2SO2+O22SO3 a.ii. H2SH++HS- a.iii. H2(g)+I2(g)2HI(g) b. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Keemilised reaktsioonid kulgevad lõpuni kui tekib: gaas(eraldub), sade,vesi, kompleksühend. Need kuuluvad nõrkade elektrolütide alla. b.i. 2KClO3(s)2KCl(s)+3O2(g) 2. Millises suunas nihkub reaktsiooni CO2(g)+H2(g)CO(g)+H2O tasakaal, kui a. Reaktsiooni keskkonda lisada veeauru lähteainete suunas(vasakule) b. Reaktsiooni kesskonnast juhtida välja süsinikmonooksiidi saaduste suunas(paremale) c. Reaktsiooni keskkonnast välja juhtida vesinikku lähteainete suunas(vasakule) 3
Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine-tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar). Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias- enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II. Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloon-B. Reageerib metallikatioonidega vahekorras 1:1 Ag+ + Y4- = AgY3- Al3+ + Y4- = AlY-
LABORATOORNE TÖÖ 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Laboratoorse töö protokollis: ° kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused, ° kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid ° vastata katsete juures toodud küsimustele. Abimaterjalina kasutamiseks: Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend, koost. H. Arro, R. Ott, H. Vilbok, Tln.1982 Katse 1 I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 mL analüüsitavat lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse sadestumise täielikkust mõne tilga ...
keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleks aga laguneb ja kaotab värvuse. Joodiga värvunud tärkliseterakesed on mikroskoobis paremini nähtavad ning nii on hõlpsam määrata tärklliseterakese analüüsida. Töö käik I · Valan katseklaasi 4 ml tärkliselahust · Lisan sellele tilga joodilahust: lahus värvuv tumesiniseks · Loksutan ja kuumutan keemiseni: lahus kaotab pöörduva reaktsiooni tõttu värvuse, kompleksühend dissotseerub · Lasen katseklaasi külma veejoa all jahtuda: tekib lilla põhi. Joodikompleks on tekkinud jahutamise tõttu. II · Vaatlen mikroskoobi all kartulitärklise ja nisutärklise proove. Kartulitärklise kristallid on suuremad ja ümmargusemad, nisutärklise kristallid aga pisemad ja nurksed. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad peptiidsidemega seotud aminohapetest.
2+ 3+ [Fe(SCN)] tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 3. 7.6 PO4 Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja 2- tilkhaaval MoO4 sisaldavat lahust. Soojendada. 3- + 2 + PO4 + 3NH4 + 12MoO4 - + 24H (NH4)3[P(Mo3O10)4]6H2O + 6H2O 3- Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO4 on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust. Kirjutada vastavate anioonide tõestusreaktsioonide võrrandid ning fikseerida tekkivate ühendite värvused. Komplekside püsivus 8
Algselt oli lahus helepruunikas, FeCl3 lisamisel värvus kirsipunaseks. Kirjuta reaktsioonivõrrand. 2NH4SCN + H2SO4 = 2HSCN + (NH4)2SO4 3HSCN + FeCl3 = Fe(SCN)3 2+ + 2HCl 7.6 PO43-. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ = (NH4)3 P(Mo3O10)4 6H2O + 6H2O Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust. Lahus oli värvitu, pärast temperatuuri tõstmist värvus kollaseks. Komplekside püsivus 8
Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik 16 Valasin katseklaasi 5 ml tärkliselahust ning lisasin tilga joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Joodilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks, kuna tekkis kompleksühend. Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Jäävannis jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus tagasi tumesiniseks, mis tõestas ära polüsahhariidid. http://www.knowpap.com/w ww_demo/english/paper_tec https://upload.wikimedia.org/wikipedia hnology/4_sizing/2_sizing_a /commons/d/d6/Wheat_starch_granule gents/natiivi_perunatarkkel s.JPG ys_photo.htm
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Vette K4[Fe(CN)6] lahuse ja NiSO4 lahuse lisamisel toimus reaktsioon ja moodustus sade. Reaktsioonivõrrandid: K4[Fe(CN)6] + 2 NiSO4 Ni2[Fe(CN)6] + 2 K2SO4 lahusesse moodustus K4[Fe(CN)6] ja NiSO4 lahuse reageerimisel Ni2[Fe(CN)6] sade. Ni2[Fe(CN)6] andis ka lahusele helekollas värvuse. Ni2[Fe(CN)6] + 12 NH3 x H2O [Ni(NH3)6]2[Fe(CN)6] + 12 H2O Ni2[Fe(CN)6] sademest tekkis reaktsioonil NH3 x H2O-ga kompleksanioonist ja komplekskatioonist moodustunud lahustuv kompleksühend. 6. Kokkuvõte või järeldused [Fe(CN)6] ja NiSO4 lahuste reageerimisel tekkis valge Ni2[Fe(CN)6] sade. Sademega lahusele ammoniaagi vesilahust lisades sade kadus ning moodustus lahustuv kompleksanioonist ja komplekskatioonist moodustunud lahustuv kompleksühend [Ni(NH3)6]2[Fe(CN)6]. Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone 7.1 Katioonide tõestamine lahuses. 1. Töö eesmärk o Fe3+ ioonide kindlastegemine lahuses. 2
koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ 2+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4]6H2O + 6H2O Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO4 3- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust. Kirjutada vastavate anioonide tõestusreaktsioonide võrrandid ning fikseerida tekkivate ühendite värvused. Komplekside püsivus 8
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
48. Doonor-aktseptorside- Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. 49. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värvus sõltub nii metallist kui ka liganditest. 50. Kelaat- Kompleks, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli. 51. Kompleksühendite teke. Tsentraalaatomi ja ligandide ühinemisel, kompleksi moodustajametall + ligand= kompleksühend. 52. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained 53. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis, kosmeetikas (šampoon), laboratoorsetes töödes. 54. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Sooda, Fosfaadid, Tseoliit. ioonvahetus – Ca2+ ja Mg2+ ioonid vahetatakse välja teiste ioonide vastu. 55. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Osad metalliühendid lahustuvad hästi vees, andes vette metalliioone
34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand. 38. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat.
"Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
