Oktoobrirevolutsioon. Prelüüd kommunistlikule tragöödiale On öeldud, et revolutsioonid ei juhtu mitte siis, kui rahvas kannatab suurt puudust, on rõhutud ja lootuseta. Rusuvad tingimused viivad ainult mässuni. Revolutsioonid puhkevad ühiskonnas, mis on kasvuteel, arenev ja lootusrikas, kuid arhailise ja jäiga süsteemi juhtida (Riasanovsky 1984). Midagi sellist võib öelda 1917. aasta Venemaa kohta. 1860ndatel alanud impeeriumi industrialiseerimise ja moderniseerimise laine oli viinud riigi majanduse 20. sajandi teise kümnendi alguseks tõuslainele. Võimud ootasid, et Esimene maailmasõda kujuneb kiireks ja võidukaks, aga vaatamata jõulisele tööstuse arengule, oli veel olulisi puudujääke, mis koos tooraine defitsiidiga viisid ulatusliku rahulolematuseni (Heywood 1999). Intelligents agiteeris juba 19. sajandi lõpul avalikult vägivallale, süüdistades ametnikke, politseid ja jõukamat elanikkonda üldiselt vaeste hädades lootuses sütitada n...
KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Sündmuste jada, kuidas pääsesid kommunistid võimule Ida-Euroopas: Pärast Teist maailmasõda asus NSV Liit võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas 1948. aastaks kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kehtestati Kesk-ja Ida-Euroopas ühesuguse skeemi põhjal. Kohe pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valitsus. (Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused, nagu maareform ning sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati valimised, mille järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse.
1976. a kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2. Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditakse kaugel dzunglis 3. ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastasseis kommunistlikule valitsusele 4. Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust 5. Protestilaine, sõjavastased demonstratsioonid USA-s ja Lääne Euroopas
1982. a. sai valitsejaks KGB ülem Juri Andropov, kes suri aga 2 aastat hiljem. 1884. a. tuli valitsejaks Konstantin Tšernenko, kes suri ka aasta pärast. Pärast Neid tuli Gorbatšov, kes valitses 1985-91. NSVL saadeti laiali 26. detsembril 1991, kuid suur osa endisi liiduvabariike ühendas end SRÜ-ga (Sõltumatute Riikide Ühendus). Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile NSVL-is 1960. kujunes välja dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine – Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist o Vahendid, kuidas kritiseerida ja nõuda demokraatia taastamist: a) omaalgatuslikud lehed ja teosed (ehk Samizdat) b) Salaja läände toimetatud materjalid (ehk Tamizdat)
Sotsialismileer Euroopa: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV Aasia: Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerika: Kuuba Eesti NSV ENSV võimustruktuuris koolus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid.
Propagandaks nimetatakse sihtpärast inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamist. Nõukogude Liidus kasutati propaganda levitamise vahendina põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool-sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsust palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidist NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes hoolivad ja toetavad oma rahvast. Probleeme näidati positiivses valguses ja inimesed pandi uskuma, et riigil on kõik olemas, mida rahvas vajab ning rohkem polegi vaja. Plakatitel
Propagandaks nimetatakse sihtpärast inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamist. Nõukogude Liidus kasutati propaganda levitamise vahendina põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsusest palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidiselt NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes hoolivad ja toetavad oma rahvast. Probleeme näidati positiivses valguses ja inimesed pandi uskuma, et riigil on kõik olemas, mida rahvas vajab ning rohkemgi veel. Näidati
suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953)
See rühmitus suurenes ja arvati, et see on viimane väljapääs riigile. Seda rühmitust hakati kutsuma fasistideks, nende eesotsas Benito Mussolini. Paari aasta pärast saavutas fasistlik partei võidu ja hakkas juhtima. 1922 valiti Mussolini peaministriks, juba 1925 aastal aga piiramatu võimuga juhiks. Saksamaal, kui kommunistlik partei korraldas mässe ja proovis riiki üle võtta üritas Hitler ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Kommunistlikule Parteile vastu hakata. Hitlerlased lõid kõik relvastatud rünnakrühmad. Hitler arvas, et Saksamaa peab saama jälle suureks aga, et seda saavutada on vaja lõpetada Versalies rahuleping ja teised Saksamaad alandavad lepingud. Sammuti tuli luua uus kord Saksamaal, seda kõrvaldades kõik segavad tegurid nagu näiteks demokraatia, kommunism ja juutlus, ning teised õõnestavad tegurid. Aastal 1933 toimus Riigipäevahoone põleng ja pärast seda valitsus korraldas ühepartei süsteemi
o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda o Poolas üsnapea rahutused o Peeti Ida-Euroopa murdekujuks o Vaba ametiühingu koondis ''Solidaarsus'' (ei allunud kommunistlikule parteile) Võitles tööliste eest ja hinnatõusu vastu Juht: L. Walesa (hiljem Poola president, enne elektrik) o Edward Gierek- PÜTP peasekretär 1970-1980 Üritas välislaenude abil Poola majandust elavdada, tulemuseks suur välisvõlg ja kaupade hinnatõus o Wojciech Jaruzelski pandi ametisse Giereki asemel PÜTP peasekretär 1981-1989 1989-1990 Poola president.
NSVL propaganda Propaganda on sihtpärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks propagandat kasutas ka NSVL ,kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Propaganda teenis ainult võimu huve ja sellest tingituna kõik propaganda vahendid kuulusid valitsevale võimule n.ö kommunistlikule parteile ja sellega tegeleti partei loal ja partei kontrolli all. NSVL ühiskonnas kujunes välja uus kunstivool sosialistlik realism, see kujutas kõike palju helgemana. Inimeste meelte mürgitamiseks kasutati mitmeid vahendeid kõige tähtsamad olid plakatid,loosunigd,ajakirjandus ja kultuur.Palju oli ka rahvakoosolekuid,kus NSVL-i juhid käisid rääkimas ja inimesi mõjutamas.Filmikunst mõjutas inimesi palju, sest seda oli kerge levitada ja filmid panid inimesi uskuma,et nad
Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid. Poliitiline süsteem Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest. NL hakkas aga seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati vaid ühele parteile- kommunistlikule parteile. Partei liidris näol oli tegemist isikuvõimuga. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks kõikides riikides said julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Ühtlustati ka majandus. Valdav osa majandusest oli riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Tootmine toimus valitseva partei poolt
väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel abi vastu võtta Trumani doktriin: USA seisab vastu kommunistlikule ekspansioonile (containment) USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch kasutab teadaolevalt esimesena mõistet "külm sõda" USA ja Suurbritannia ühendavad oma okupatsioonitsoonid Saksamaal India ja Pakistan iseseisvuvad 1948 Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis viiakse läbi rahareform. Berliini blokaad. Tegevust alustab õhusild Tsehhoslovakkias toimub kommunistlik riigipööre. Mitmed Euroopa riigid asutavad kaitseotstarbelise Brüsseli pakti, millest kujuneb aasta hiljem välja NATO
Rahareformi taheti et majandus toimiks. NL ei mängi kaasa. Võidurelvastumine- Usa ja NL, külma sõja oluline joon. Mõlemad leiutasid uusi, võimsamaid relvi, USA tuumapommi, NL salaluurel õnnestus varastada selle plaanid ja 1949 katsetasid edukalt. 1952 vesinikutuumapomm. Idabloki riikliku ja ühiskondlikku korra iseloomustus: 1)võim oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte 2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks. Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990
Eesti Roheline Liikumine 1.Teke Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult keskkonnaprojektidega, sekkumata poliitilisse tegevusse. 2.Eesmärgid · Hoida ja säilitada looduslikku mitmekesisust · Toetada ressursside tarbimist alla nende taastumisvõime · Toetada ökoloogiliselt tervikliku, säästvuse põhimõtet järgiva ja
Ühiskonnaelu erinevate valdkondade piirangute tühistamine. Sulaaeg. Liikumine isikuvõimu kehtestamise poole. Brenevi aeg: Majanduses- stagnatsiooni valitsemine ühiskonna erinevates valdkondades. Käsumajanduse tugevadamine. Sõjatööstusele rõhu panemine. Majanduselu ammendumine. Poliitikas- tagurlike poliitiliste jõudude tugevnemine. Stalini kuritegude kritiseerimisest loobumine. Kontrolli karmistamine ühiskonnas. EESTI NSV ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juudikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa Eestlastest j ateistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest.
Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 9.Too näiteid sotsialistlike riikide kohta. Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Hiina, NSV Liit ja Mongoolia. 10.Mis neid iseloomutas? *Võim kuulus ja kogu elu allutati kommunistlikule parteile. *Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. *Majandus oli riigistatud. *Sõjaväestuse aste oli kõrge. 11.Millal suri Stalin? 5.märts 1953 12.Iseloomusta kahte konflikti 1950ndate maailmas. *Korea sõda-Toimus 1950-1953, algatajaks oli Põhja-Korea, USA väed sekkusid ning agressor paisati tagasi, sügisel 1950 alustas pealetungi Hiina, 1953 sõlmiti vaherahu. *Suessi kanali kriis-1956 riigistas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser Suessi kanali,
· Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtestatud kohe, Mussolini kõigepealt valitses vormiliselt demokraalike meetoditega. · Eemaldati kõik mittefasistid · Laiendai Mussolini õiguseid · Keelusatati teised parteid üheparteisüsteem · Tsensuur · Propageeriti rahvuslust · Kiusati antifasiste, koonduslaagrid · Parlament kaotas oma tähtsuse
mõlemad olid väga mitmekülgsed natuurid- komponistid, dirigendid ja heliloojad. 6. Venemaa kultuurpoliitiline olukord pärast 1917. aastat: ,,Kunst kuulub rahvale" muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes kirjutasid oode Leninile, Stalinile ja Kommunistlikule parteile. Oluline märksõna on ,,raudne eesriie". Kõik, mis tuli Läänest keelati ära. Nii ei teatud raudse eesriide taga midagi nt rock muusikast. 7. Sergei Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teosed: I ja II klaverikontsert, klaveritsüklid ,,Sarkasmid" ja ,,Põgusad hetked". Prokofjevi uudne klaverimängustiil kandis nimetust löökpianism ja seda seepärast, et oli kiire tempoga, novaatorlik, rütmilise aktiivsusega ja energeetilise motoorikaga. 8
Samuti on nad tasapisi muutumas lahingus tuimalt ja mehaaniliselt toimivateks tapariistadeks. Ebainimlikkuse pealetungi näiteks on Kohlapuu muutumine hullunud inimesetapjaks. Kohlapuu keeldub romaani alguses põhimõtteliselt inimese pihta laskmast, kuid lahingute käigus saab temast oma rühmast esimene vaenlase tapja ning vabatahtlik sõjavangide hukkaja. Erilist viha ja põlgust tunneb ta hiinlaste vastu, kes on saadetud siia eestlastega sõdima ja nõnda kommunistlikule maailmarevolutsioonile teed sillutama. Ahas mõistab oma lahingutee lõppedes, et tegelik sõda ei käigi punase ja valge maailmavaate vahel, vaid enda inimliku näo säilitamise eest ning see sõda kestab edasi ka peale relvade vaikimist.
sellegipoolest viimase võimalusi leida tööd ja tuua päevavalgele näidendeid ning romaane, sest kirjanik kritiseeris oma loomingutes nõukogude korda ja kirjeldas inimese kui isiku tähtsust vene ühiskonnas, mida muidu ei peetud oluliseks, sest esmatähtis oli kommunismi ajal töö ja karjäär. Mihhail Bulgakov kannatas pidevalt kriitika all, kuid tänapäeval hinnatakse tema töid väärikalt ja mehe teosed on saanud ülemaailmset populaarsust. Mihhail Bulgakov vastandub kommunistlikule eluolule. Üksikisiku suutmatus midagi ühiskonnas ise muuta on stalinlikule režiimile tavapärane ja kasu toov, kuid kirjanik on leidnud võimaluse, et antud olukorda grotesksuse ja satiirilisusega kritiseerida. Teoses “Koera süda” võtab autor seisukoha, et nõukogude võim on ebasobilik ning isiksus on ühiskonnas olulisem kui riigi jaoks “perfektseks robotiks” olemine. Peategelane professor Preobraženski on täielik
kommunistlikku liberaliseerimine Karmistati kontrolli revolutsiooni Stalini isikukultuse Valitses stagnatsioon Totalitaarne riik hukkamõist Poliitiline kriis Ainuvõim Sula periood Inimõiguste rikkumine ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa Kommunistlikule Parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest.
sellegipoolest viimase võimalusi leida tööd ja tuua päevavalgele näidendeid ning romaane, sest kirjanik kritiseeris oma loomingutes nõukogude korda ja kirjeldas inimese kui isiku tähtsust vene ühiskonnas, mida muidu ei peetud oluliseks, sest esmatähtis oli kommunismi ajal töö ja karjäär. Mihhail Bulgakov kannatas pidevalt kriitika all, kuid tänapäeval hinnatakse tema töid väärikalt ja mehe teosed on saanud ülemaailmset populaarsust. Mihhail Bulgakov vastandub kommunistlikule eluolule. Üksikisiku suutmatus midagi ühiskonnas ise muuta on stalinlikule režiimile tavapärane ja kasu toov, kuid kirjanik on leidnud võimaluse, et antud olukorda grotesksuse ja satiirilisusega kritiseerida. Teoses “Koera süda” võtab autor seisukoha, et nõukogude võim on ebasobilik ning isiksus on ühiskonnas olulisem kui riigi jaoks “perfektseks robotiks” olemine. Peategelane professor Preobraženski on täielik
Nõukogude aeg Sõjajärgsed aastad Võim · Kohe sõja järel moodustati nõukogude võimustruktuurid. · ENSV valitsus hakati kutsuma Ministrite Nõukogu. · Seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu · Tegelik võim kuulus Kommunistlikule parteile (EKP) · Peamiseks vastuoluks kujunes konflikt nn. Juuni kommunistide ja venemaa eestlaste vahel. · 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. · Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte. · Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine. · Selle teostajaks oli NKVD(KGB)
Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Sellel perioodil sõlmiti palju kokkuleppeid ning taandati suuresti sõjalisi jõudusid sõjatandrilt, mis parandasid oluliselt suhteid Ameerika, Euroopa ja Aasia riikidega. Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam lõhkuma ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Gorbatsov sai riigis aina enam võimu ning need muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud aga vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. Gorbatsov püüdis siduda reformimeelset
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi.
EESTI NSV. 1. Täida lüngad. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest . Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset vöimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. 2. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino
Fosforiidikampaania - 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika. 1986 - glasnost e avalikustamispoliitika. 1987 - Washingtonis sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1986-1987 - uue ärkamisaja algus Eestis (fosforiidikampaania)
Kommunistide võimuala laienedes kuulutati välja ka Ukraina- ja Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. · 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Venemaa impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. · 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suruti suurte kaotustega maha. Uus majanduspoliitika Uus majanduspoliitika (NEP) - Toiduainete riigile andmine asendus kindla suuruse maksuga. Rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said loa tegutseda. Enamik majandusest näiteks suurtööstus jäi ikkagi riigi konrolli alla. Mõnel alal naasis ka väliskapital.Majandus hakkas taastuma, kuid ebaühtlaselt
3. Millised riigid kuulusid idabloki maade hulka 1950ndate aastate algul? NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia 4. Millised ühised jooned iseloomustavad idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda? * võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime. * kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone * tohutu võim oli julgeolekuorganeil * majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud, kehtis käsumajandus * sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused ka riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal 5. Millega said tuntuks, kes nad olid: 1) H
Põhja-Vietnam püüdis oma mõju alla saada Lõuna-Vietnami, kasutades nn. punapartisane e. vietkonge. USA hirm nn. ,,dominoefekti" pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias. Osalejad: Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina. Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Miks USA kaotas Vietnami sõja? · USA TV näitas sõjakoledusi. · Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel dzunglis. · Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule valitsusele. · Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust. · Protestilaine, sõjavastased demonstatsioonid USA-s ja Lääne-Euroopas. Tagajärjed: 1973. a. sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma. Kodusõda jätkus, 1975. a. vallutasid Põha-Vietnami väed Lõuna-Vietnami. 1976. a. kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik. USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut pidurdada.
· Tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu valdkondades · Stalini isikukultuse hukkamõistmine · Sulaperiood Breznevi aeg. 1. M. · Stagnatsioon · Majanduskriis · Käsumajanduse tugevnemine · Sõjatööstus 2.P. · Poliitiline kriis · Kehtiva poliitilise reziimi mandumine · Stagnatsioon · Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud EESTI NSV ! ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile , kes lähtus oma tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest .
1944. aastal taastati Eestis Nõukogude võim. Eesti NSV kaotas Narva jõe tagused alad ja Petserimaa, mis liideti Vene NFSV ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KPle. 5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega! Nikolai Karotamm(1944-1950): Tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega Johannes Käbin(1950-1978): ajas mõõdukalt laveerimis poliitikat oli kuulekas Moskva suuniste täitja Karl Vaino(1950-1978)
Paraku Briti välispoliitika aja jooksul muutus. 1924. aasta 2. veebruaril tunnustas inglise tööerakondlik valitsus eesotsas J. R. MacDonaldiga NSV Liitu. Augustis esitati allakirjutamiseks ulatuslik üldpoliitiline kaubanduslik kokkulepe Nõukogude Venemaaga. See ärritas mitmeid ringkondi. Vallandusid protestilained, mille eesotsas olid konservatiivid. Õli tulle valas ka Kominterni Täitevkomitee esimehe Grigori Zinovjevi kiri, mis sisaldas juhtnööre Suurbritaannia Kommunistlikule Parteile, et see tagaks Briti-Vene lepingu ratifitseerimise ja peale selle asuks kommunistlikke rakukesi sõjaväes. Hiljem tunnistati küll Zinovjevi kiri võltsinguks, kuid käimasoleva valimisvõitluse juures oli see NSV Liidu poole kalduvaile leiboristidele suureks hoobiks. 24. novembril 1924. a. asus võimule konservatiivide valitsus eesotsas S. Baldwiniga. Välisminister J. A. Chamberlain saatis N. Liidu valitsusele noodi, milles oli öeldud, et
Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes. Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis. 1950. aastate alguses oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka
massiliikumine ENSV-s perestroika vastu. IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus. Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Lagle Parek – ERSP esimees 1988-1993. Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Arnold Rüütel - Ülemnõukogu presiidiumipresiidiumi esimees. Jaanuarikriis 1991 - tekkis reaalne oht, et Balti riikide vabadusliikumine lämmatatakse sõjaväe ja julgeolekuorganite poolt vägivalla abil.
Filmi miljonikroonilist eelarvet peeti tudengifilmi jaoks muinasjutuliselt suureks, mängufilmi jaoks aga liiga väikseks. "Päris suur mängufilm see ikkagi pole," kinnitas ka üks linaloo autoritest Tõnis Leht. Kuid Eesti filmisõpradel tasub rõõmustada, sest tuleva aasta sügisel jõuab kinodesse ehtne mängufilm "Mäss", mille eelarve küündib 24 miljoni kroonini. Täispikk linateos keskendub 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikule riigipöördekatsele Tallinnas. Peaosalisi, värskelt abiellunud armastajapaari, hakkavad kehastama Sergo Vares ja Liisi Koikson. Filmi rezissööri Asko Kase sõnul peeti peaosaliste valikul silmas eelkõige nende omavahelist sobivust. ,,Testisime mitmeid väga häid Eesti näitlejaid. Otsisime tüüpe, kes täidaksid ekraani oma säraga ning sobiksid filmi ajastusse," sõnas Kase. Liisi paistis rezissöörile silma oma eheduse ja siirusega
Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. Berliini müüri ehitamine rajatakse aastal 1961, nelja okupatsiooniga Saksamaast tekib SLV ja SDV. 3.Milliseid ümberkorraldusi tehti NSVL mõjupiirkonda läinud maades? * Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. * Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. * Tohutu võim oli julgeoleku organeil. * Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud. * Sõjaväestatus oli oluliselt suurim kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele 4. Milles väljendus rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. a-te teisel poolel? Berliini blokaad, NATO, VLO, Marshali plaan. 5. Trumani dokrtiin
Kapitalism seevastu süvendab kurbust. Tundub, et plakatil kujutatud mees vaevleb lausa hambavalu käes. Ammeerika, hoides käes sõjaplaani haub totalitaarse riigi meelest vaid kurjust ning sõda. Posteril kujutatud termomeetri skaalad võrdlevad kahe riigi tööstust. Punane nõukogude termomeeter näitab + 20% samal ajal, kui teine pool on -22%. See näitab kuivõrd heal järjel on sotsialistlik majandus. Ammeerika majandust on kujutatud suures languses olles suureks kontrastiks kommunistlikule õitsengule. Seega näidatakse ühiskonnale, kui hea elu neil võrreldes teistega on! Elu läheb üles mäge ning kõigil on hea elada totalitaarses ühiskonnas. Tegelikkuses ei olnud nõukogude elu aga pooltki nii päikesepaisteline kui seda kujutati. Kunstnikud, kes tegelesid tollel ajal loometööga olid sunnitud kohanema riigi ideoloogiaga. Selleaegne kunst annab meile teavet selle kohta, kuidas on võimalik kaotada vaba arutelu ning
halvas kogu majanduse. Nende lõpetamiseks alustati Lech Walesa poolt ümarlaukõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Kõneluste tulemustema jäi Jaruzelskile presidendi koht kuid ta lubas korraldada vabad valimised. Valimistel võitis Solidaarsus ja peaministriks sai T. Mazowiecki, kes oli esimene mittekommunistist valitsusjuht. 1990. aastal astus Jaruzelski presidendikohalt tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Ka Ida- Saksamaal hakkas rahvas vastu kommunistlikule süsteemile. 1987.-1988. aastal hakkasid idasakslased põgenema Lääne-Saksamaale, eriti just pärast Ungari ja Austria piiri avanemist. 1989. aasta oktoobris algasid Ida- Saksamaal meeleavaldused ja 9. novembris tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja tungisid külma sõja sümbolist läbi. Sellele järgnes ka läbimurre poliitikas, kus opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks.
lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948. valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja seetõttu loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 60ndate algul ühendati Venemaaga. Võrus oli tegevust alustanud Eesti NSV nõndanimetatud valitsusasutused. Tallinna vallutamise järel kolisid need pealinna. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, mille juhiks oli Nikolai Karotamm. ENSV liidust ei puudunud ka füüsiline ja vaimne terror. Sunnitööle või hukkamisele saadeti 30 000 inimest, mille tavaliseks karistuseks oli 25+5 aastat. Toimusid agressiivsed propagandad, kus kõikjal lehvisid punased kangad ja lipud ning Stalini pildid. Õhus varitses pidev hirm. Eesti majandus pidi sulanduma üleliidulisse majandusse ja teenima talle pandud eesmärke-tootma ettenähtud kaupu, andma uraani ja elektrit ning
nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, nad arreteeriti ja viidi koonduslaagritesse. NSV Liit moodustati 1922.aastal. Juhiks oli Lenin. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1924.aastal Lenin suri, riigis tekkis võimuvõitlus ning üheks võimule tuleku soovijaks oli Jossif Stalin, kellel 1929.aastal see ka õnnestus. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, kaasa arvatud põllumajanduses
• Alates 1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem. • Lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile (NSFV) laienes võim ka Ukrainale, Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale. NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) – ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, – tegelikkuses tähendas Vene impeeriumi taastamist keskusega Moskvas, – kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. Majanduspoliitika • 1920datel polnud kommunistide võim päris kindel, rahulolematud talupojad sundisid muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. • NEP (Novaja Ekonomitšeskaja Politika) Majanduspoliitika - NEP • Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga – ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul • Viidi läbi rahareform – taastati raha väärtus • Ennistati kauplemisvabadus ning
Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest Jossif Stalini surm 1953.aasta märtsis ning 3 aastat hiljem Nõukogude rahvademokraatiamaades levima hakanud revolutsioonilised meeleolud, mis tipnesid Ungari revolutsiooniga on kahtlemata NL-i ajaloos tähtsal kohal. Seda eelkõige kahel põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi
1989 a. said sedalaadi meeleavaldused nii laia ulatuse, et valitsus oli sunnitud järele andma. Näitamaks oma orienteeritust Läänele avas Ungari valitsus sept 1989 piiri Austriaga. Samal kuul kirjutati alla kokkuleppele, mis nägi ette, et muudetakse Ungari põhiseadust ning kuulutatakse välja vabad valimised. 1990. a kevadel toimunud valimistel saavutasid võidu opositsioonijõud. Berliini müüri langemine: Ka Ida-Saksamaal kasvas vastupanu kommunistlikule süsteemile, kuid võimud suutsid esialgu olukorda kontrolli all hoida. 1987.-1988. aastal hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. Erilise hoo omandas see 1989, mil Ungari avas piiri Austriaga. Okt. 1989 algasid paljudes Ida-Sx linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud olid sunnitud tegema järelandmisi. Ametist pidi lahkuma E.Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga
suveräänsusdeklaratsi dokument Eesti oon iseseisvumisest Kohtumine Mart Mart Niklus Eestlasest poliitvang Niklusega sai vabaks ERSP asutamine 1988 20.august Vastandus kommunistlikule parteile Eestimaa laul 1988 11.september Heinz Valk ,,Ükskord me võidame niikuinii" Nõuti vabariiklust Balti kett 1989 23.august Miljonid inimesed moodustasid läbi
vastu Hindud.Puhkes vägivald.Mahatma Gandhi üritas seda peatada näljastreigiga.1948a. sai ta surma hindu kuuli tõttu.Etteotsa tõusis J.Nehru-riik muutus ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks.temasts sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise liider. 12.Idablokk-Kommunismi mõjuvõimu laienemine terves maailmasüsteemis. 1.)Võim ühe kommunistliku partei käes.kodanlikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.2.)Kommunistlikule parteile oli allutaud kogu elu riigis.Kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlike organisatsioone.nende all oli ka kultuurielu.3.)Võim juleolekuorganeil.4.)Majandus oli valdavalt riigistatud.Mõnes riigis oli lubatud ka eraettevõtlus, ka erinev põllumajanduse kollektiveerimise tase, kuid see mõjutas majandust vähe.5.)Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt.Suuremad kulutused riigikaitsetele.elatustase madal. 13
võitlema ning hakati korraldama streike. Kommunistid vaatsid tulevikku kui kommunistliku 2 riiki, et kõik inimesed on võrdsed ning saavad ka oma töö eest võrdset palka. Kõik need inimesed, kes töötasid ning elasid rasketes tingimustes, arvasid, et riigijuhtimine ning tähtsad otsused võiksid nende kätes olla. Seetõttu loodi kommunistlik partei, mis siis haudus plaani kommunistlikule tulevikule. Nad arvasid, et sellisele tulevikule nagu kommunistlik tulevik oli vaid verine ja vägivaldne revolutsiooni tee, milles olid lubatud ka mõrvad ning terrosim. NIKOLAI II LAPSEPÕLV Lähedased kutsusid Nikolai II Nickyks. Nikolai II oli ka kolm venda Aleksander, kes suri juba hällis (1869-1870), Georg (1871-1899), Mihhail (1878-1918), tal oli ka kaks õde Ksenja, kes elas neist kõige kauem- 1875-1960 ja Olga (1882-1960). Kui Nikolai II kooli läks,
raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. Seda kõike kompenseerisid rajoonikomiteed ja asutuste ametiühingud. Perekonna eelarvest see ei läinud. ,,Raudse eesriide" tõttu oli reisimine välismaale komplitseeritud. Kapitalistlikesse heaoluriikidesse reisimiseks tuli läbida toutu bürokraatlik kadalipp. Pidi tõestama, et olid truu kommunistlikule ideoloogiale. Olid teatud tingimused kapitalistlikesse riikidesse reisimiseks: kodanik pidi olema abielus ja ei tohtinud olla sugulasi välismaal. Nõukogude Liidu piires ja sotsialistlikesse välisriikidesse sõitmine oli tunduvalt lihtsam. Neid tuusikuid sai osta turismibüroo kaudu või jagasid töökoha järgsed ametiühingud. Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis