5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
smiler8
Õppematerjali autor
suleti enamus ajalehti ja ajakirju. REPRESSIOONID Läbiviijaks NKVD EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati 14.juuni 1941 massiküüditamine umbes 100 000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne. SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid. Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine, näiteks Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut. SAKSA OKUPATSIOON 7.juulil 1941 esimesed saksa väeüksused Eestisse. 9.juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla. 10.juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel. Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna.
Liikmed: Alalised 5liiget USA, GB, FRA, NSVL, CHI vetoõigusega Ajutised 10 liiget Selleks, et mingit otsusta vastu võtta, pidi ajutistest vähemalt ½ poolt olema Sekretariaat võimuorgan, mille ülesanne on ÜRO igapäevase asjaajamise korraldamine (ÜRO peasekretär) Praegune juht Ban Ki-Moon vahetub iga 5 aasta järel Eesti liitus 1991 aastal Külm sõda Puudus otsene sõjategevus Osalesid NSVL ja USA Läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, hoiduti otsesest kokkupõrkest tuumarelva pärast Sõja vormid: Propaganda Ideoloogia (demokraatia <-> kommunism) Majandus (kiire vs aeglane) Kultuur (saavutused, kunst, kirjandus, filmi areng) Võidurelvastumine ja kriisid Eesmärgid: USA tõkestada kommunismi levikut
Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik ● Mässu juht Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast
Tulemus: *NSVL võim jäi püsima *1958 poodi Nagy üles, sest ta ei tunnistanud ülestõusu avalikult hukka. SUESSI KRIIS Aeg: 1956 Osalejad: Lääneriigid vs Egiptuse valitsus (NSVL) Põhjused: *1952 tuli Egiptuses võimule uus valitsus eesotsas Nasseri, kes riigistas inglastele kuulnud Suessi kanali Käik: *1956 ründas Egiptust Iisrael inglaste käsul *asutusid sõtta Prantsusmaa ja Suurbritannia, lootes taastada kontroll Suessi üle *ÜRO , USA ja NSVL sundisid lõpetama sõda *Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisrael viisid oma väed välja Tulemus: *Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes *NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas BERLIINI MÜÜR Aeg: 13 august 1961 Põhjused: Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasaklased läände valgusid. Hrustsovile see aga ei meeldinud, et idasakslased põgenevad parematele jahimaadele. Käik: *1 ööga rajati müür Ida ja Lääne- Berliini vahel *müüri tugevdati hiljem oksastraatidega, tõkkeribadega jne.
VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.................................................................................................................................5 Indo-Hiina sõda...........................................................................................
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami
Venemaa ei suutnud lääneriike sundida Lääne-Berliini ära andma. Samas oli see kiirendanud NATO kujunemist. 9. Millal ja mis seoses moodustati NATO? Mais 1949 seoses vastukaalu otsimisega Stalinile (Berliini blokaad, mõjuvõimu laienemine Euroopas ja Aasias) moodustasid 12 riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (Brüsseli pakt), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 10. Miks puhkes Korea sõda? Millal? Selle põhiline käik. 1945. oli Korea jagatud kaheks: Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea Vabariik; Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning 1948 kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunist KIM IL SUNG. 1949 tegi Kim Il Sung Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950. juunis tungis P-Korea L-Koreale kallale. Kolme kuuga suruti Korea Vabariigi väed Poolsaare lõunatippu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid