Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu (0)

Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu    Kommunistliku ajastu üks tähtsamaid kirjanikke on kahtlemata Mihhail Bulgakov, kes oma                       eluaja kestel on meelde jäänud mitmete tunnustusvääriliste tegemistega, mida eriliselt hinnatakse                       siiani ka tänapäeval.    Bulgakov jäi Stalini kommunistliku režiimi lõksu. Tema elu ise ei olnud pikk, aga elulugu on                               huvipakkuvalt teguderohke, kuid kommunistlik diktatuurne olukord piiras kirjaniku ja arsti                     võimalusi. Tema saavutused oleksid palju rohkem tähelepanu pälvinud, kui poleks kitsendatud                       õigusi oma loometöid avalikustada või lavale tuua. Aastal 1926 konfiskeeriti kirjaniku käsikiri                         ning hiljem, kui KGB manuskripti tagastas, üritas Bulgakov selle ära põletada, mis ei andnud                             tulemusi, kuna dokumendist oli tehtud nii foto- kui ka masinakirjaline koopia. Selline olukord                           tekitas pingeid, sest tema eraellu tungimine muutus diktatuurse korra tõttu kiuslikuks. Stalin küll                           oli tegelikkuses autori töödega rahul ning luges mitmeid kordi üht tema teost, kuid piiras                             sellegipoolest viimase võimalusi leida tööd ja tuua päevavalgele näidendeid ning romaane, sest                         kirjanik kritiseeris oma loomingutes nõukogude korda ja kirjeldas inimese kui isiku tähtsust vene                           ühiskonnas, mida muidu ei peetud oluliseks, sest esmatähtis oli kommunismi ajal töö ja karjäär.                             Mihhail Bulgakov kannatas pidevalt kriitika all, kuid tänapäeval hinnatakse tema töid väärikalt ja                           mehe teosed on saanud ülemaailmset populaarsust.    Mihhail Bulgakov vastandub kommunistlikule eluolule. Üksikisiku suutmatus midagi                 ühiskonnas ise muuta on stalinlikule režiimile tavapärane ja kasu toov, kuid kirjanik on leidnud                             võimaluse, et antud olukorda grotesksuse ja satiirilisusega kritiseerida. Teoses “Koera süda”                       võtab autor seisukoha, et nõukogude võim on ebasobilik ning isiksus on ühiskonnas olulisem kui                             riigi jaoks “perfektseks robotiks” olemine. Peategelane professor Preobraženski on täielik                     kommunismivastane ja väldib iga hinna eest enne lõunasööki propagandat sisaldavate ajakirjade                       lugemist, mis tema arvates viivad isu minema. Ta keelab seda teha ka Šarikovil ning doktor                               Bormentalil. Teine olukord, mis toob esile nõukogude vastast meelestatust, on professori                       hiiglaslik korter, sest kommunistlikud majakomitee liikmed on võtnud seisukoha, et piirata                       Preobraženski võimalusi ja ta korterist välja tõsta. Eiratakse asjaolu, et professoril on igal toal                             kindel eesmärk ning tema peab oluliseks vaid enda eluolu ja jätab tagaplaanile riigimeelsuse.                          


Bulgakov on jämedate pilkamistega piiripealseks jäänud, kuid tema arvamus nõukogude korrast                       on selgelt arusaadav ja mõistetav.    Kirjanik ja arst, Mihhail Bulgakov, on laiendanud minu arusaamu ja usaldust                       kommunismivastasuses, sest inimene on siiski individuaalne isend, kes peaks omama oma                       arvamust, seisukohti ning tegutsema peamiselt iseenda ja oma lähedaste huvides. Selline                       mõtlemine tekkis mul lugedes “Koera süda”, sest taoline kontroll ja eraellu sekkumine, nagu                           seda tehti teoses ja ka Bulgakovi elus, on väärastunud riiklik tegutsemine. Sellegipoolest oli teost                             huvitav lugeda ja saada parem ülevaade kommunismist ning Bulgakov on tänapäeva lugejale                         mõtteainet andnud, et tuleb tegutseda iseenda huvides.