Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan).
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
Kommunistlik Venemaa Valitsus : Rahvakomissaaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan : Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus 1918.aastast : Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik NSV Liit loodi 1922 .aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike : Venemaad , Ukrainat , Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivset Vabariiki . Kodusõda Miks tekkis ? Enamlaste võimule tulekuga ja nõukogude võimu esimeeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid . Miks sekkusid välisriigid ? Sellepärast et ka välisriigid soovisid nõukogude võimu likvideerimist . Välisriigid olid enamlaste vastu . Miks õnnestus nõukogude võimul püsima jääda ? Nõukogude võim suutis luua Punaarmee Kui edukad olid enamlased maailmarevolutsiooni teostamisel ? Ei olnud üldse edukad , kõik katsed revolutsiooni õhutada ebaõnnestusid . Iseloomulikud jooned : Sõjakommunism Tasuta te...
KOMMUNISTLIK VENEMAA Nõukogude võimu kujunemine algas pärast enamlaste võimuletulekut venemaal. Moodustati tähtsamad võimuorganid. tegelikuks võimukeskseks kujunes siiski kommunistlik partei. Asutav kogu saadeti laiali. Ka kõik teised poliitilised erakonnad saadeti laiali ja kehtestati üheparteisüsteem. Venemaa ametlikuks nimeks sai VENEMAA NÕUKOGUDE SOSIALISTLIK FÖDERATIIVNE VABARIIK. Moodustati nõukogude sotsialistlike vabariikide liit (NSVL) mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja kogu taga- Kaukaasiat. Venemaa teised poliitilised jõud ei olnud aga rahul kommunistide võimule tulekuga ja tehtud ümberkorraldusetega
7. Teostati rahareform- lasti käibele kullal põhinev raha tservoonets. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Viidi läbi sõjaväereform. Punaarmeed vähendati 5.5 miljonilt 0.6 miljonile. Resservvägedeks said territoriaalsed miilitsaüksused. Laienes sunnitöölaagrite süsteem. Kiusati taga kirikut. Maalt saadeti välja loomingulist intelligentsi. Riigi välispoliitika oli kahepalgeline: riiklik välispoliitika oli rahumeelne. Kommunistlik Internatsionaal oli organisatsioon eesmärgiga levitada maailmarevolutiooni. 1922. aastal oli Gruusiast pärit Jossif Vissarionovits Stalin (pärisnimega Dzugasvili) saanud Kommunistliku (bolsevike) Partei peasekretäriks (juhiks). Sellel ametikohal oli tal võimalus võtta tööle endale sobivaid-ustavaid riigiametnikke ja nii kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi
Kommunistlik Venemaa Anni Petron XI klass Lagedi Kool 2017/18 Partei ideoloogia • Kommunistlik patrtei (Lenini juhtimisel) • Kehtestati üheparteisüsteem • Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine
Kommunistlik Venemaa http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917) Keiser Nikolai II loobus troonist Vangistati perega Aleksandri paleesse Võim läks Ajutisele Valitsusele Viimane tõi riigi edasise languse http://study.com/academy/lesson/nikolai-ii- as-the-last-emperor-of-russia.html Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Venemaa bolsevike j...
KOMMUNISTLIK HIINA IX klass 1949 ■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik ■ Partei esimees- Mao Zedong ■ Viisaastakuplaanid ■ Maoism (1) Maoism ■ Kommunistliku õpetuse suund ■ Terror ■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile ■ Madal elatustase (2) 1958, 1966-1976 ■ Suur hüpe ■ Kultuurirevolutsioon ■ Kaos ■ Kodusõda ■ Hoop haridusele ■ ■ (3) 1976 ■ Mao surm ■ Uued ümberkorraldused
KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Sündmuste jada, kuidas pääsesid kommunistid võimule Ida-Euroopas: Pärast Teist maailmasõda asus NSV Liit võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas 1948. aastaks kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kehtestati Kesk-ja Ida-Euroopas ühesuguse skeemi põhjal. Kohe pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valitsus. (Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused, nagu maareform ning sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati valimised, mille järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Likvideeriti ka opositsioon kommunistliku partei enda ridades ehk kõik need, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale täielikult alluda. Kommunistid tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rume...
Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Venemaal pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine. (Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/või varjatud vägivalla teel või isegi valimiste teel...) Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem. 1922.aasta liideti Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile juurde Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks
Zizzle 14 Kommunistlik diktatuur Venemaal Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/varjatud vägivalla abil, Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest kehtis ühepartei süsteem,kõik peale kommunistliku parteide olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati välja ka Ukraina- ja Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. · 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik
riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. • Maailmarevolutsiooni siiski ei toimunud. Leninism Leninismi mõistet kasutatakse ka Lenini kultuse kohta – tema nime kandsid mitmed linnad, kolhoosid, asutused jne, – suuremates linnades asus Lenini monument, asutustes tema portree või büst, – ta oli rahatähtedel, markidel, – surnukeha on balsameerituna Punase väljaku mausoleumis. Venemaa peale kodusõda • Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud raske kodusõjaga. • Alates 1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem. • Lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile (NSFV) laienes võim ka Ukrainale, Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale. NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) – ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed,
Kommunistlik maailmasüsteem NSV Liit ja tema satelliitriigid pärast Teist maailmasõda Idabloki kujunemine Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maades...
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides. Kõik katsed maailmarevolutsiooniks ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitami...
Need organisatsioonid tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi . Võrdlus demokraatiaga Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte, mis aga olid iseloomulikud demokraatiale. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva osalemine riigi juhtimises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. KOMMUNISTLIK VENEMAA Miks puhkes Venemaal kodusõda? Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu ning see kasvas üle kodusõjaks. Milles seisnes sõjakommunismi poliitika ? Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja
Surju Põhikool Reelika Luik 9.klass Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa uurimistöö Juhendaja: Liis Virkus 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Diktatuurid................................................................................................................................. Kommunistlik Venemaa.............................................
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918 kuni 1991. Partei asutati 1898. aastal Minskis, bolševike tiib tuli Oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aasta pärast augustiputši. Eestis keelustati NLKP 23. augustil 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Partei asutamine Partei asutati 1898 Minskis illegaalsena, erinevate sotsialistliku suunitlusega ringikeste 9 isiku poolt ilma Leninita, kes oli asumisel. Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena.
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupade...
xxxxxxxxxxxxx KOMMUNISTLIK VENEMAA (1922-1938) Referaat xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx SISUKORD 1.NEP..........................................................................................................................................4 1.1 Rahalis-kaubanduslikud suhted.........................................................................................4 1.2 Eraettevõtlus......................................................................................................................4 1.3 Toitlusmaks.......................................................................................................................5 1.4 Nepi probleemid ja hirmud...............................................................................................5 1.5 Probleemide lahendamine......................................................................
&26 KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM Idablokk · 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki 1) NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV ...
Miks lagunes kommunistlik reziim? Mina arvan, et kommunistlik reziim hakkas lagunema alates 1985 aasta märtsist, kui NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Tema algatusel alanud perestroika poliitika andis paljudele riikidele suure vabaduse, mida hakati kohe ära kasutama. Moskva juhtnööre ei vajatud enam. Minumeelest ei olnud Moskval palju aega tegeleda NSV Liitu kuuluvate liikmes riikidega, sest Venemaal oli piisavalt palju tegemisi enda riigi siseasjadega. See tõi kaasa isetegevuse ja Moskvat ei kuulatud enam üldse
NSVL ja kommunistlik süsteem Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NE...
Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president. Desmond Tutu neegervaimulik, LAV-I kirikute nõukogu peasekretär. Tema algatusel loodi 1983a Ühendatu...
Ajalugu Lähiajalugu II 9. klass 3. tööleht KOMMUNISTLIKUD RIIGID 1. Kuidas kõlas Nõukogude Liidu hüüdlause/moto? Kõigi maade proletaarlased, ühinege. 2. Järjesta. Alusta varaseimast Breznev 3. Hrustsov 2. Andropov 4. Stalin 1. 3. Kes neist ei võtnud osa Stalini surma järel aset leidnud võimuvõitlusest? Malenkov, Lenin, Beria, Molotov, Hrustsov Võimuvõitlusest ei võtnud osa Lenin ja Molotov. 4. Millised muutused toimusid Nõukogude Liidus pärast Stalini surma? Hakati suhteid parandama Jugoslaavia ja lääneriikidega. Liiduvabariikides hakati edutama kohalike inimesi. Pehmentati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati üle miljoni inimese. 5. Iseloomusta Hrustsovi valitsemisaega. Hrustsov liberaliseeris ühiskonda, kuid samas püüdis oma ainu võimu kehtestada, mis tal ka 1958. a. Õnestus. 6. Täida lüngad. Täidesaatev võim Nõukogude Liidus kuulus Rah...
Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas intervensioon. Punaarmee oli aga tugevam. Peale enamlaste võitu kodusõjas oldi veendunud et kogu maailm võiks kommunistlik olla.1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt. Sõjakommunism kehtestati toiduainete riigile andmine, üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati, toitu hakati tasuta jagama, juurutati mitmesugused teenused, lühikest aega oli linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta. NEP 1921
*Kooliõpilaste pataljonid; Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid *Sõjalaen Suurbritanniast – relvade ja laskemoona ost *Briti eskraadi sõjalaevad Tallinna sadamas 17. Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1919. pärast Eesti ala vabastamist? Mida saavutati? Mis tähtsus oli Landeswehri sõjal? *Narvast Petrogradi peale – linna ei suudetud vallutada *Petseri-Pihkva peale – mai lõpus vallutati Pihkva ja võeti vangi Eesti kommunistlik polk *Põhja-Lätis Valgast Valmiera-Võnnu-Riia peale – mai lõpuks vabastati Põhja-Läti punastest Landeswehri sõda: Eestlaste eesmärk – vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim Tulemus – Riias taastati Ulmanise võim, langes ära Landeswehri oht Eestile 18. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? *Määratleti riigipiirid *Riigivarade jagamine (kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valjada omandisse)
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924
1924 sureb V.L. Lenin Lenin jätab maha poliitilise testamendi “Kiri kongressile” - Võimuvõitlus pärast Lenini surma (1924)- Jossif Stalin ja Lev Trotski. - Poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisse teisitimõtlemise mahasurumise teel õnnestus Stalinil 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda. DIKTATUURI TUNNUSED 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim - Võimu keskmeks kujunes Lenini juhitud kommunistlik partei - Ainsaks lubatud ideoloogiaks sai NSV Liidus communism ning ainsaks erakonnaks sai kommunistlik partei, täpsemalt üleliiduline kommunistlik partei ehks ÜK(b)P 2. Inimõiguste rikkumine ja reparatsioonid - Vägivalllapoliitika NSV liidus (Gulag) - Sõnavabaduse piiramine - Inimõiguste rikkumine 3. Propaganda ja tsensuur - Juhikultus- Stalini ülistamine - Piiratud võimalused välisinfole 4. Suur mõju sala ja julgeolekuorganitel - NSV Liidu julgeolekuorganid
kukkusid läbi. 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate alguses lagunes NSVL kui ka kogu idablokk. Külm sõda oli selleks korraks lõppenud. 9. Vastake katkendi ja illustratsiooni ning oma varasemate teadmiste põhjal. 9.1 Millist kriisi Saksamaa ajaloos allikakatkend ja illustratsioon kajastavad? Berliini blokaad 9.2 Nimetage üks kriisi tekkimise põhjus? Saksamaa oli jaotatud neljaks erinevaks okupatsioonitsooniks ning ida pool valitses kommunistlik ideoloogia ja lääne pool demokraatlik. 9.3 Milliseid abinõusid kriisi ületamiseks rakendasid lääneriigid? Õhusildasid 9.4 Milline oli kirjeldatud kriisi mõju Saksamaa ajaloole? Saksamaa lõhenemine kaheks. 10. Nimetage kaks turumajanduse tunnust 1) Ettevõtlus on vabastatud piirangutest, kontrolli all hoiti kulutusi 2) Turumajandus ei eelda eraomandis olevaid tootmisvahendeid. Sotsiaalse turumajanduse rakendamise tagajärjed Saksa Liitvabariigis 10. Võrrelge allikaid
võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. (Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit) 5. Fašistlik Itaalia: miks õnnestus fašistidel 1922.a. Itaalias võimule saada? Benito Mussolini roll Itaalias 1920.-30. aastail? Mida kujutas endast fašistlik diktatuur, miks oli Mussolini välispoliitika sõjakas? Fašistidel õnnestus Itaalias võimule saada tänu sellele, et Itaalia siseriiklik olukord oli üsna keeruline. Roomas asunud keskvalitsus oli nõrk. Itaalia linnades suurenes tööpuudus. See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond
EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides.
- võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu. - 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa - NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas - Hitlerlased lõid pruune särke kandvad rünnakrühmlased- SA(sõjaväeline organisatsioon), kes hirmutasid juute ja kommuniste. - 1932 parlamendivalimistel sai natsionaalsotsialistlik partei üle kolmandiku saadikukohtadest - 1933 sai Hitler Saksamaa riigikantsleriks
Nikita Hrustsovi kiri, mis sisaldas lisaks eelmise päeva nõutule tingimust, et Ühendriigid viivad ka oma raketid Türgist ära. Järgmisel päeval aga teatas Hrustsov Moskva raadio vahendusel, et on nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülessseadmise ja kohalepaigutatud raketid tuua tagasi Nõukogude Liitu. Kokkuvõte Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele
Kordamine ptk:6-8 1 Mis olid VNSFV ja NSVL? Kuna NSVL loodi? VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupo...
ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiina, Albaania ja mõned teised alad ning peale seda kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati. Kommunistlik Venemaa 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. Aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Kehtestati üheparteisüsteem. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasiat. 1936 võeti vastu põhiseadus, millega kujunes lõplikult välja nõukogude riiklik korraldus. Enamlaste võimuletulekuga ning ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa pol jõud,
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 L...
Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad,
.....................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia........................................................................................................9 2.4 Prantsusmaa..........................................................................................................9 2.5 Saksamaa..............................................................................................................9 3. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM............................................................11 3.1 Stalinlik NSV Liit...............................................................................................11 3.2 NSV Liidu satelliitriigid.....................................................................................12 3.3 Stalini surm........................................................................................................ 12 3
valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. 5)Mida rõhutas fasistlik ideoloogia? Fasistlik ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. 6)Mida rõhutas natsistlik ideoloogia? rõhutab rassismi, teiste rahvuste suhtes vaenulik, ei salli haigeid(invaliide), rahvuse puhtuse teooria oli oluline, 7)Mida rõhutas kommunistlik ideoloogia? Rõhutab sotsiaalset ja varanduslikku võrdsust, eriti sallimatu rikaste vastu 8)Miks sai Saksamaal Hitler võimule? -pettumine Vaimari Vabariigis -Inflatsioon oli kehv -Pettumine Versaille'i süsteemis -majanduskriisi puhkemine 9)Miks toetasid itaallased Mussolinit? Ta lubas muuta Rooma sama võimsaks, kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtis rahvuse, kui terviku heaolu. Intensiivne riiklik propaganda. Püüdis taastada Itaallaste mainet. 10)Kuidas kujunes isikukultus?
Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teistest kõrgemale. Sulaaeg – Stalini surmale järgenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režiimi survet. Tagnatsioon – seisak, tardumus. Käsumajandus –majandus, mida riik jäigalt ja bürikraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised.
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47)
EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924
Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine Käsumajandus Militarism Inimsusevastased kuriteod
vastavalt tema tööle. Kommunismi võib nimetada ka teooriaks, ühiskondlikuks liikumiseks või poliitiliseks süsteemiks, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917. aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2 Loe lisaks (järgnev kommunismi tutvustav tekst pärineb entsüklopeediast Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism ) Kommunistlik ühiskonnakorraldus Teoorias Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema
Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20. sajandi alguses rahvuslik ärkamisliikumine ja asutati esimesed poliitilised organisatsioonid. Kahe maailmasõja vahel tekkisid parteid: 1923 asutati Konstitutsiooniline
liidreid ja revolutsioonilisi mõtlejad 20. sajandi Venemaal, kelle innovatiivsed ning strateegilised lahendused muutsid maailma. Lenin asutas bolševike kommunistliku partei, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922. aastal ning see oli esimene kommunistlik riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks senisest kapitalistlikust korrast. Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat, mis oli eeskujuks Venemaale ja tema ideed marksismi ja kommunismi kohta said ka tuntuks kui leninism. (BBC; Leo Leonidov) . Lenini portree: http://dic.academic
negatiivsest situatsioonist välja tulla, karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused, ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale). ○ Diktatuuri negatiivsed küljed: üks ideoloogia, inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine, inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. 8. Riigipööre Venemaal ja kommunistide võimuletulek, kommunistlik Venemaa/NSV Liit ○ Venemaa kodusõja võitsid bolševikud ning kuna ka Ukrainas, Valgevenes ja Taga-Kaukaasias olid kodusõja käigus võimule tulnud bolševikud siis tundis keskvõim ennast kindamalt ning otsustati seni iseseisvad nõukogude vabariigid jälle Venemaaga ühendada. ○ Revolutsioon algas veebruaris veebruarirevolutsiooniga. Selle tulemusena astus tsaar riigivõimult tagasi ja tema asemele tuli ajutine valitsus. Venemaast sai vabariik.
heaolumaailmas? Kommunistliku maailma ja heaolumaailma elu oli väga erinev. Ühes oli tähtsam inimeste heaolu, teises aga arendati rasketööstust. Kommunistlikus maailmas valitses range plaanimajandus, ning peamiselt arendati rasketööstust. Elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi teisejärguliseks. Minu meelest oli kommunistlikus maailmas kõige tähtsamaks see, et näidata teistele riikidele, kui tugevad nad ise on. Kommunistlik maailm üritas teisi minu arvates nagu hirmutada võimuga. Need maad lubasid inimestele väga head elu ja et kõik inimesed oleksid võrdsed, aga tegelikult polnud kõik nii nagu paistis. Kommunistlik partei kontrollis ühiskonnaelu nomenklatuuri abil. Valitsuse valimisel ei toimunud valimisi. Sotsialistlike riikide poliitiline ja majandussüsteem ei olnud sugugi ühtne, kuna nad pidid alluma Moskvale. Heaolumaailmas oli aga tähtsam inimeste heaolu. Need riigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
