börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. totalitaarne diktatuur - autoritaarne diktatuur - riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. fasism - on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. Natsionaalsotsialism - kommunism - Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. NEP - tähendab ka Uut Majanduspoliitikat Nõukogude Liidus industrialiseerimine - ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal- majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma
NSV Liiduga. Eesti, Läti ja Leedu olid ainsad riigid, mille iseseisvust sõja lõppedes ei taastatud, isegi mitte NSV Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikide rahvademokraatlike reziimide vormis. Anneksiooni taastudes vallandus uuesti punane terror: arreteerimised, hukkamised, sundasumisele saatmised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised. Seekord oli kohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses. Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Eestist deporteeriti kõik sakslased ja lahkusulised; terve põlvkond eestlasi tõrjuti kõrvale võimalusest elada normaalset elu isegi nõukogude mõõdupuu järgi. Võtmepositsioonidele kohalikus administratiivaparaadis määrati eelkõige venelasi ja venemaaeestlasi.
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati�
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned...............................................................................
augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit “eestlane” kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada
(tiibetlased); o 1969 piirikonflikt NSVL-ga relvakokkupõrge, suri mõlemaid rahvuseid; o 1976 sureb Mao Zedong, uus poliitika Deng Xiaping mõõdukad mauistid saatis laiali kommuunid, maa rentimine lubatud, üle turumajandusele, majanduslik kasv väga hea, vabamajapidamistsoonid, linnades ettevõtlus, poliitilise reforme ei toimu, inimõigusi ei tunnistata, KOMMUNISM!; o 1997 kuulub Hiinale Hong Kong; Nõukogude Eesti 1. ENSV valitsemine: Esimest korda kehtestati Eestis nõukogude võim 28.nov 1918 (Narva vallutamine). Eesti Vabariigi okupeeris Punaarmee (25 000) oktoobris 1939 (MRP) oli loodud ultimaatum. Saksa okupatsioon asendus Nõuk. okupatsiooniga 1941. Nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 20.08
millega sai esitatud nii mõnigi tore komöödia. Sellel ajal käidi tihti kolhoosibussidega tasuta teatris, kinos ja muuseumites. Eredaim teatrimälestus on ,,Silva". Eriti õnnelikud olime, kui külastasime Tallinnas kino Kosmos, kus näidati filmi ,,Helisev muusika". Muuseumikülastustest meenub esimesena Teletornis käimine." Kokkuvõte Referaati alustades arvasin ma, et Nõukogude okupatsioon oli üdini halb ja kole aeg. Nüüdseks olen aru saanud, et päris nii see ei olnud, sest leidus ka positiivseid emotsioone. Inimesed said osta raamatuid, mis on tänapäeval väga kallid. Nad said külastada erinevaid muuseume, näitusi, teatreid ja kinosid. Kõigil inimestel oli töö ja inimestel oli võimalus tegeleda huvitegevusega. Samuti tekkis uus laulupidude traditsioon. Hakkasid levima televiisorid ja raadiod. Tekkisid uued elamurajoonid ja haritlased. Eestlased said väga häid
surmamõistetud hukati Eestis. NSVLis oli olemas ka tsiviilkohtusüsteem. Kuid aastatel 19401941 mõisteti vaid üksikutel juhtudel poliitilistel põhjustel vangistatud inimeste üle kohut ENSV Ülemkohtus. Pärast sõja algust Saksamaaga saadeti enamik veel süüdi mõistmata vange Nõukogude Liitu, kus nii kohalikud tribunalid kui ka NKVD Erinõupidamised ja kohalike oblastikohtute kriminaalkolleegiumid jätkasid nende kohtuasjade menetlemist. Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 19401941 Nõukogude Liidu eesmärkideks Eesti Vabariigi okupeerimisel oli rindejoone õgvendamine sõja puhuks Saksamaaga ning Eesti Vabariigi likvideerimine ja Eesti sovjetiseerimine. Nõukogude Liit oli totalitaarne ühiskond, mis ei austanud inimõigusi ja isikuvabadusi. Riiki juhtis mõneliikmeline Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei (ÜK(b)P) Keskkomitee Poliitbüroo. Eestis oli selle analoogiks Eestimaa
koos oma sõjaväebaasiga. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine suurendas rahva seas sotsiaalset pessimismi. Sellele viitasi järjest suurem alkoholitarbimine ja enesetappude arv. Kultuurielu Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja järgselt Läände. Ligikaudu lahkus kodumaalt 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku. Pagulases loodud vaimupärand on hämmastavalt rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Kogu vaimuelu sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel
Uue riigikorra eest olid pagulasse läinud paljud Eestlased. Peamiselt USA-sse, Kanadasse, Rootsi ja Saksamaale. Samuti Austraaliasse. Selle tõttu kaotas Eesti suure osa oma haritlastest ja Vabariigi aegsetest poliitikutest. NSV Liit jättis mulje, et Eesti NSV liitus NSVL-ga vabatahtlikult, et liidus olevad vabariigid on kõik liberaalsed ja seal toimuvad demokraatlikud valimised. Kusjuures, valimised isegi toimusid. Kas see oli tõesti nii? NSV Liidu põhieesmärkideks oli ülemaailmne kommunism. See haarab ka Eesti enda alla. Kommunismi ei ole võimalik kohe minna, see on pikk ja vaevaline tee. NSV Liit tahtis seda teed rajada ja lõpuks kommunismi saavutada. Selleks võtsid nad ette mitmeid meetmeid, mis muutsid Eestis olevat elu suurel määral. Riigistati ettevõtted ja maad, tekkis plaanimajandus, eravara oli väga vähe: kõik oli riigi poolt antud, loodi kolhoose. Kas need muutused olid head?
Sajad inimesed hukkusid teel üle Läänemere tormis või Nõukogude ja Saksa laevastiku ja õhujõudude pommide läbi. Suurem osa põgenes kas isiklike või üüritud paatidega, tavaliselt Ojamaa (Gotlandi) kaudu, üle Läänemere, aga ka Rootsi ametivõimud ning eriti Rootsis juba asuvad eestlased korraldasid põgenemisi. Suur hulk eestlasi põgenes ka Saksamaale, vahest 35 000-40 000 inimest. Sõja lõpuks oli oma kodumaalt põgenenud kokku 75 000-80 000 eestlast. Kui arvestada, et enne Teist maailmasõda elas väljaspool Eestit maakera eri paikades - Läti, Leedu ja Nõukogude Liit välja arvata -, 25 000-30 000 eestlast, siis pärast sõda oli nende hulk umbes 100 000. Enamik eesti pagulasi suundus Saksamaale. Rahvusvahelise pagulasorganisatsiooni (.International Refugee Organization, IRO) Kokku pakutakse tänapäeval Eesti rahvaarvu kaotuseks
vaimupärandi valikuline hävitamine. Hävitati märkimisväärne osa iseseisvusaegsetest teostest. Kogu mittesoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli 10 taotleda ametivõimudelt kirjalik luba. Kõige selle tipuks järgnes propaganda, mis hõlmas kogu ühiskonda. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja järgselt Läände. Ligikaudu lahkus kodumaalt 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku. Pagulases loodud vaimupärand on hämmastavalt rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. 1950 aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tekkis uus põlvkond haritlasi, kelle läbimurre toimus 1960. aastatel. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem
Kes pidasid loenguid, pidid õpetaja partei ajalugu ning uurima, õpetajad olid kui väiksed uurimis üksused. Aine õppimine pidi andma noortele ideoloogilise maailma aluse. 50ndatel mõisteti, et sellest ainest on vähe, Nikita Hrustsovi ajal pikendati NKLP aine programmi. Nikita Hrustsov pakkus arvuliselt ajastut, millal NSVL jõuab kommunismini, 1980. Selleks, et jõuda kommunismi, tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism, mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas). Välis-Eesti: Rahvusteaduste eriseisund paguluses. - Allikmaterjalid puudusid, uurimist oli keeruline teostada. Selletõttu 20. saj paguluse uuring ajaloos pole põhjalik.
Saksamaale tehti tingimusi: 1. Saks. Kaotas kõik meretagused valdused ning umbes üheksandiku euroopa aladest, 2.sõjavägi vähendati kuni 100000 meheni 3.saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4. Ei tohtinud olla tanke ega lennukeid, sõja laevastikku pidi vähendama. PILET 8 Vene revolutsioonid Verine pühapäev, 17. oktoobri manifest, Eesti 1905. aasta revolutsioon, mõjud Eestile, I maailmasõda ja Eesti, Nikolai II, Ajutine valitsus, Lenin ja kommunism, Bresti rahu Õpik: Eesti ajalugu II ptk 25-27, õp lk 7-25, Atlas lk 15, XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 41-48 Verine pühapäev- 9.01.1905 mil Peterburis tulistati võimude käsul rahumeelset rongkäiku 17. oktoobri manifest- Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised, aasta lõpus hakkas piirama. See andis: inimesed said
Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud ajalooprotsesside liigendamist, mitte eest rahva ajaloo periodiseerimist. Viimasel juhul tuleb arvestada ka Välis-Eesti kogukondadega. Eesti lähiajalugu kattub väga täpselt nn Nõukogude perioodiga 1940-1991. Seal kaks Nõukogude perioodi ja vahepealne Saksa okupatsioon (1941-1944). See lähiajalugu selgelt piiritletav nii poliitilises, kultuurilises ja ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood.
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeri
veebruaril 1918. Vene armee eelistas põgenemist. Loodi Päästekomitee iseseisvuse ettevalmistamine.K.Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks isesisvusmanifesti, mille autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. See loeti ette 23.veebruaril Pärnus Endla teatri juures. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Saksa okupatsioon Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Eesti rahvuslasi kiusati taga; rahvusväeosad saadeti laiali; algas hariduse ja avaliku elu saksastamine; majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele jne. Vabadussõda (28
..................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine...............................................................................21 Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22 Kokkuvõte..................................................................................................23 Kasutatud materjalid....................
võeti, varisesid kokku. *Inimestevahelised pinged kasvasid. *Taludel oli kohustus kindel kogus põllumajandussaadusi (kartul, teravili, liha, munad jm.) riigile müüa. Veel olid talupoegadel töökohustused. *Maareformi läbiviimisel hakati ENSVs moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, nt. sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobulaenutuspunkte. *Maareformi loomisel anti talupoegadele ,,Maa põlise kasutamise aktid". *1947 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sügisel loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel nn. kulakute väljaselgitamist. *Kulakud olid talupojad, kes kasutasid palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Kokku saadi 2700 kulakute talu, millele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega. *Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse
aasta riigipööre vaikiva ajastu algus: 1920-1940 (11)-vald + linn, Tartu parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi rahuga lisandusid Petseri autoritaarse diktatuuriga. maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon, 1944-st nõukogude okupatsioon
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tšehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
minevikku vajunud teoorjuse päevad, vabadiku-sulasepoisi kindlusetus, sundkollektiviseerimine. Jätkugu sul nüüdki jõudu, tahet isaisade hoolega haritud põllule truuks jääda! Kolhoos (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikkusel põhineva ühendusega, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhti kolhoosi samuti ikka riiklikult kuid pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil elada kolhoosnikul paremini kui sovhoosnikul. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile
Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, 21. juulil nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivaks ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NL-i seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL-i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. juuni 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse. 3. 1) Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail Aleksandrovits (1878-
Sõjal oli hävituslik mõju Leedule. Üle 0,5 miljoni Leedu elanikku põgenes või sunniviisiliselt evakueeriti itta. Leedu Põgenike Abistamise Komitee (1914)- 1914. aastal rajati Vilniuses Leedu Põgenike Abistamise Komitee ehk Leedu komitee, mille eesotsas oli M. Ycas ja A. Smetona. Pärast Vilniuse langemist osa liikmetest Leedu komiteest põgenes Petrogradi ja loodi sinna Leedu esinduse. Teine osa jäi kodumaale, püüdes edasi tegutseda. Saksa okupatsioon Leedus (1915-1918)- 1915. aastal moodustasid sakslased Leedu- Kuramaa administratsiooni, mis jagati 34 kreisiks ja 230 vallaks (Saksa valdussüsteem). Karm rekvisitsiooni- ja töösunnipoliitika. Rekvireeriti toitaineid ja töösunnipoliitika oli seotud tööjõu puudusega. Esialgu sakslased soovisid Leedut annekteerida, kuid hiljem kui USA sekkus hakati soosima leedulaste rahvusliku taotlust. Leedu Taryba (Maanõukogu) moodustamine (september 1917)- 20 liikmeline
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
40 lahkus Eestist umbes 13000 sakslast (Umsiedlung baltisakslaste lahkumine). Nad paigutati elama Poolalt vallutatud aladele. 14.05.09 1940. aasta kevadel hakkas NSVL süüdistama, et riigid on rikkunud vastastikku abistamise lepingut. 16.juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi: nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja valitsuse vahetamist. Nõukogude väed olid valmis ja Eestil ju mehi eriti ei olnud. Polnud muud teha, kui sellele alistuda. 17.06.40 algas NSVL okupatsioon. Toodi juurde 80000 meest. Samal ajal kirjutas Laidoner alla päevakäsule: Narva diktaat. · kõik ühendusteed ja sidekanalid anti punaarmee kontrolli alla · rahvakogunemised ja meeleavaldused keelati · kodanikud pidid loovutama relvad Eestisse saabus NSVL esindaja A. Zdanov. Tema korralduseks oli korraldada meeleavaldus valitsuse muutmiseks. Meeleavaldus toimus 21.06.1940 Tallinnas, osalesid seal mõningad
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
