„Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine“ B.Alver (0)

„Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine“ B. Alver
Sõnal tarbija on mitu tähendust, kaubanduses on ta toote ostja ja teise tähendusena asja kasutaja. Aja vältel on ühiskondades tarbimine ainult kasvanud, eri valitsused on üritanud seda piirata, kuid rahvas ei ole rahul ja tahab ainult tarbida, tarbida ja tarbida.
Tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus millegi järele. Inimesed ei osta endale uusi asju sellepärast, et nad on harjunud , ajendiks peab olema soov või tahe. Peamiselt otsitakse mugavust ja selle eest makstakse väga palju, luksusauto, disainimööbel, kui sama funktsiooni täidaks ka ära ühistransport ning tavaline sisustus . Mugavuseks loetakse ka sideteenuseid, internet , mobiilteenused ja postiteenuseid, paljud eelistavad helistada, kui on kiirelt vaja suhelda, mitte ei lähe teise osapoolega näost näkku kohtuma . Samas on inimesi, kellel on oma huvid või hobid, mis nõuavad suuri kulutusi, et rahuldavat tulemust saavutada. Näiteks robootikaga tegelevad inimesed kulutavad ühe roboti peale, mis korjab palle korvi, paarkümmend tuhat krooni. Kindel soov või vajadus paneb inimesed kulutama.
Aastate jooksul on tarbimise põhimõtted enamvähem samaks jäänud, kuigi tehnoloogia areng on seda mõjutanud. Ligi 70 aastat tagasi kulus leibkonnal kõige enam sissetulekutest eluaseme , riietuse ja toidu peale, tänapäeval kulub enamus söögi ja eluaseme ning transpordi peale. Rahvas pigem maksab bussipileti eest kui jalutab, pikemate vahemaade puhul on see arusaadav. Vanasti ei olnud mobiilioperaatoreid ega internetipakkujaid, kellele teenuse eest maksta, tänapäeval on see kuidagi iseenesestmõistetav, võiks isegi öelda tavaline. Praegu kulutatakse alkoholile ja tubakale vähem, kas asi on selles, et vanasti inimesed tarbisid rohkem või olid meelemürgid kallid? Pigem olid nad kallimad, sest alkoholi ja tubaka tarbimine kasvab järjest aastate jooksul. Inimesed on aja möödudes rohkem enda vaimsele tervisele tähelepanu pöörama hakanud, sest on võimalused ja nende eest makstakse. Ühiskonna ja tehnoloogia areng mõjutab tarbimist, kuid mitte põhivajadusi.
Tarbida tuleb mõistlikult. Kui Eestis majandus õitses, siis peaaegu igaüks sai võtta laenu, pangad lausa pakkusid telefoni teel klientidele soodsate tingimustega laene. Eestlasele omane ahnus viis paljud inimesed panka raha järele. Loomulikult on väga tore uue autoga linnas ringi sõita, aga vana on täiesti korras ja seisab. Miks ostetakse uus auto? Väga palju oli mõtteviisi- „temal on, tahan ka“. Või siis vanal ei olnud nii palju lisasid. Mis praegu hakkab toimuma? Inimesed koondatakse, pole raha laenu tagasi maksta, võetakse tagatis käest. Paljud jäävad ilma oma uhkest autost või isegi kodust. Samal ajal lõikavad kasu need, kes õigel ajal oma kaupu müüa suutsid. Neil on võimalus investeerida, panna panka protsenti teenima või lihtsalt hästi elada. Elada ei saa ainult olevikus, tuleb ka tuleviku peale mõelda.
Õige tarbimise korral saab sama hästi, kui mitte paremini ära elada väiksema rahasummaga.
Väga lihtne on raha säästa kõige elementaarsemate asjadega. Kommunaalkulud vähenevad märgatavalt, kui kasutada säästupirne ning ainult seal, kus vaja ja vanni asemel duši all käia.
Suurlinnas ei ole kasulik liikuda autoga, bussid viivad peaaegu igale tänavale ja mõistliku hinna eest. Samuti on väga kallis käia väljas söömas, kohvikutes ja restoranides on toidu omahind ainult murdosa neile makstavast rahast. Ise süüa tehes tead täpselt, milliste omadustega ained on toidu sees ja kuidas see elustiiliga kokku läheb. Raskel ajal tuleb kasutada ratsionaalset mõtlemist veelgi pingsamalt, kui muidu.
Järeldada võib, et tarbimine on inimestel loomuses , et saaks elu mugavamaks ja meelepärasemaks teha ning arvatavasti see ei muutu niipea. Samas on vaja loogilist ja ratsionaalset mõtlemist, et saada hakkama elus ükskõik, mis ajal.