50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kickija
Õppematerjali autor
Lõpuks nägime kahekohalise inflatsiooninumbri ära jaanuaris 2008 11%. Aasta algas süngelt. Midagi lohutavat ei lubanud Eesti Panga kommentaar ka veebruari ja märtsi kohta, seis on sama hull ka praegu. Kuigi praegu hinnatõus on peatunud, pole lähiajal kindlasti mitte hindade alandamist näha. ,,Eesti hinnad, eriti toidukaubal, galopeerivad nagu peata ratsanik." Nii ütles SEB Ühispanga analüütik. Eesti kallilttootjad kaotavad oma positsioone odavamale impordile. Eriti on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode. Majandus- langus on kindlasti üheks oluliseimaks tarbimise ja säästmise näitajate mõjutajaks. On arvamus, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverd
Eelnevast loetelust lähtudes hakkab üha enam domineerima kolmas suhtlustüüp ning muudab tasakaalu avaliku ja eraelu vahel. 50. kuidas massimeedia ja sellega kaasnev kommunikatsioon mõjutab majandust? Tarbimist? 51. Kuidas mõjutab sõnumi sisu ja ülesehitust seda vahendav meedium? Nt kas sõnumi sisu ja ülesehitus (nt sõnastus) võib muutuda sellest, kas anname oma teate edasi näost-näkku, e- maili või muul teel? 52. kultuuri materiaalne komponent? Tarbimine? Materiaalne kultuur on kõik füüsiliselt katsutavad asjad, mis on inimeste poolt loodud ja neile omane: - Toit - Riided - Majad, kodu, linn, küla - Transport
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksi
ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce). Kaubandusega piiratud kuid samal ajal eelküige kultuuriline. Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega - asjade liikumist võib vaadata kui sümbolilise vahetuse süsteemi.
.. Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. 3. Millised on viis erinevat tähendust ,,konsumerismile" Gabriel ja Lang (2006) järgi? (Gabriel and Lang 2006) Arenenud riikide moraalne doktriin. Kuna tarbimine on ajalooliselt erinev varasemast, võiks öelda, et see on modernse läänemaailma produkt. Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja
lubanud senini realiseerida maglevi täispotentsiaali. Praegu rong ei saa kasutada juba 13 olemasolevat transdporditaristut, aga on juba olemas projektid, mis võimaldaksid magneetelementide paigaldamist tavaliste raudtee rööpade vahel või magistralide all. Peamised positiivsed küljed: Kõige kiireim maaühistransport. Üsna madal elektri tarbimine (maglevi elektritarbimine on 3 korda effektiivsem kui autol ja 5 korda effektiivsem kui lennukil). Oluline käituskulude vähenemine tühise hõõrumistase tõttu. Väga suured teoreetilised kiirused, mis on palju korda suurem, kui reaktiivaviatsiooni kiirused (juhul kui rongi üritakse panna vaakuumtunnelli sisse ja sellega vähendada aerodünaamikatakistust). Madal müratase. Selle rongi effektiivsus on palju suurem, kui praeguste rongide oma.
samuti püsida muutumatuna, nagu ka SKP. Kui aga mingil perioodil osutub klientide vähesuse tõttu müügikäibeks ja seega ka tarbimiskulutusteks üksnes 90 000 krooni, kuid ettevõte on teinud kulutusi endiselt 100 000 krooni eest, siis need kulutused võivad jaguneda palkadeks (80 000 kr), amortisatsiooniks (10 000 kr) ning vahetoodete ostuks (10 000 kr). Seega SKP arvestusse läheb endiselt 100 000 krooni, kuna tarbimine on nüüd 90 000 kr ja investeeringute koosseisus olev laovarude muutus 10 000 kr. Tulude voo alusel aga palkadeks 80 000 kr, 10 000 kr amortisatsiooniks ja 10 000 kr läheb läbi teiste firmade lisandväärtuse samuti SKP-s arvesse. Järgmisel perioodil juba praksis ootab väiksemat nõudlust ja kohandab ka oma käitumise sellele, võib isegi mõne töötaja koondada.
Päevane kiudainete tarbimise soovitus on 20- 30 g , mille saab kätte, kui süüa 250 g rukkileiba või 200 g täisteraleiba. Seega on näha, et kõige kiudaineterikkamad on täisterajahust toidud. Paljud dietoloogid pooldavad seisukohta, et põhiosa toidust peaks saama inimene oma elukoha areaalist pärinevatest toiduainetest. Läbi aegade on põlvkonnad põlvkondade järel oma toidulaual kasutanud rukkileiba. Rukkileiva füsioloogiliselt põhjendatud tasemel tarbimine aitab kindlustada meile hea enesetunde ja kaitseb meid rea raskete tervisehäirete eest. http://www.pereleib.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=11 Kamast jõudu ja tervist Hõrgutava ja üllatavalt tervistava roa saame kamajahust ja seda mitte üksnes suvel, vaid kindlast ka külmal ajal. Millegipärast oleme kamajahu kasutanud ikka rohkem suvel, kuid samahästi sobivad paljud toidud kamajahust aastaringselt. Mis päevaks jõudu annab, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid