rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad. 4) Iraan sahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon. Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused
4. 1960 - valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. 5. Valge revolutsiooni plaan polnud hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid rahutused, mille sahh salapolitsei ja armee abil maha surus. Sahhi vastu häälestusid paljudja nõudsid ranget islami korda. 1970 - rahulolematused suurenesid veelgi . Rahvatõusu oli juhtinud Pariisist Ajatollah Homeini, kelle töö tulemusena Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. 6. : Sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks ; Vallutati Kuveit- põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas. ; Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed ; Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit ; Kaubavahetus
ning on väga rikas riik tänu oma maavarade ja asukoha tõttu. Apartheid- rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi. Afrikandrid ehk buurid- Hollandi kolonialistide järeltulijad LAVs. Aafrika Rahvuskongress- Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodus poliitiline organisatsioon Valge revolutsioon- Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava elluviimine, mille eesmärgiks oli muuta maa läänelikumaks. Islamirevolutsioon- Iraani kuulutamine islamivabariigiks, mille tulemusena tuhandes sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis.
Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Desmond Tutu - LAV-I Kirikute nõukogu peasekretär, tema algatusel loodi Ühendatud Demokraatlik Rinne. Frederik de Klerk - LAV-i juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast. ajatollah Homeini usujuht, kes valitses Iraani, teostas Islami revolutsiooni. Saddam Hussein - Iraagi president, juhtis Iraaki diktaatorlikult. Yasser Arafat - Palestiina poliitik, asutas ja juhtis PVO-d. Juan Peron - Argentiina diktaator, kehtestas Argentiinas diktatuuri, tema õpetustel põhines peronism. Salvador Allende - Tsiili poliitik ja president, tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. Augusto Pinochet - Tsiili diktaator, tegi Tsiilis turumajanduslikke ümberkorraldusi. 6. Mõisted
1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all. 11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid? · Siseriiklikud probleemid: - riigisisene/väline eri rahvuste ja uskude vaheline vastasseis - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. · Välispoliitika: - kehvad välispoliitilised suhted India ja Pakistani vahel eri uskude tõttu. - piiriküsimused Pakistaniga - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. 12. Miks tekitas ÜRO 1947. a otsus Palestiina jagamise kohta vastuolusid? Milliseid? Kas tänapäevaks on need probleemid lahendatud? Näited. Vastuolusid tekitas see, et juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks, kuna see ala oli neile kuulunud 13 saj eKr - 2saj pKr. Pärast seda vallutasid selle ala araablased. Nii on ka araablased seal juba sajandeid elanud ja peavad seda ala enda omaks. See tekitabki vastuolusid · Sõjalised vastuolud:
Tema algatusel loodi 1983a Ühendatud Demokraatlik rinne. Frederik de Klerk LAV president, liberaalne poliitik. Alustas läbirääkimisi AR-iga, tühistas erakorralise seisu ja vabastas vanglatest poliitisised vangid. Ajatollah Homeini Rahvaülestõusu juhtinud Pariisi usujuht. Saddam Hussein - 1979 sai Iraagi presidendiks. Kuulus Sunniitide hulka. 2003a kukutasid USA väed koos liitlastega ta valitsuse, kuid rahu see iraagile ei toonud. Yasser Arafat PVO asutaja ja juht. Juan Peron Argentiina diktaator. Viis läbi palju reforme. Peronism - Peroni õpetusel põhinev massiliikumine. Salvador Allende Tsiili president, sotsialist. Püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat, riigistades tööstusettevõtteid ja panku ning teostades maareformi. Augusto Pinochet kindral, hiljem Tsiili diktaator, kehtestas riigis autoritaarse diktatuuri. Asuti turumajanduslikke ümberkorraldusi tegema. Mõisted! Mauism Mao Zedongi ideede põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund.
Enne presidendiks valimist oli ta apartheidivastase liikumise Aafrika Rahvuskongressi aktivist ja ta mõisteti eluks ajaks vangi, millest ta istus vaid 27 aastat. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Apartheidipoliitika lõpetamiseni LAV-is viisid paljud erinevad keerulised verised kokkupõrked aafriklaste vahel. 5. LÄHIS-IDA: · millised kriisid ja probleemid esinesid Iraani ja Iraagi lähiajaloos, miks, ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes, kes nad olid (lk 84-86) Iraani ja Iraagi lähiajaloos olid probleemiks võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel, läbimõtlemata uuendused, hulk riigipöördeid, rahulolematus, kontroll ühiskonnaelu üle. Need olid suurem osa põhjustatud usu kui ka võimu pärast. Ajatolla Homeini juhtis rahvaülestõusu, mille põhjus oli Iraani pingestunud olukord 1970. aastatel. Suutmata edasi valitseda, loobus sahh
Enne presidendiks valimist oli ta apartheidivastase liikumise Aafrika Rahvuskongressi aktivist ja ta mõisteti eluks ajaks vangi, millest ta istus vaid 27 aastat. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Apartheidipoliitika lõpetamiseni LAV-is viisid paljud erinevad keerulised verised kokkupõrked aafriklaste vahel. 5. LÄHIS-IDA: · millised kriisid ja probleemid esinesid Iraani ja Iraagi lähiajaloos, miks, ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes, kes nad olid (lk 84-86) Iraani ja Iraagi lähiajaloos olid probleemiks võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel, läbimõtlemata uuendused, hulk riigipöördeid, rahulolematus, kontroll ühiskonnaelu üle. Need olid suurem osa põhjustatud usu kui ka võimu pärast. Ajatolla Homeini juhtis rahvaülestõusu, mille põhjus oli Iraani pingestunud olukord 1970. aastatel. Suutmata edasi valitseda, loobus sahh
LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõi
Uus parlament valis presidendiks Nelson Mandela. Kuigi see oli samm võrdsuse poole, seisab noor demokraatia endiselt silmitsi suurte probleemidega: kaks miljonit last ei saa mingit kooliharidust, pool rahvastikust elab ikka veel majades, kus puudub elekter, 12 miljonit ei saa puhast joogivett ning üks kolmandik elanikkonnast on töötu. Rikaste ja vaeste vaheline tohutu lõhe on ränga tänavakuritegevuse peamine põhjus. Millised kriisid ja probleemid olid Iraani ja Iraagi lähiajaloos, miks, Homeini ja Husseini roll nendes? IRAAN 1970 muutus rahulolematus võimu suhtes väga suureks. Kehtestati sõjaseisukord kui olid rahutused. Sahh ei suutnud enam ja loobus võimust ning lahkus riigist. Homeni kodumaale naastest arreteeriti aj tapeti tuhandeid sahhi poolehoidjaid. Homeni eesmärk oli peatada Iraani läänestumine ja taastada vana elukorraldus. Kehtestati islamiseadus. Võeti vastu uus põhiseadus. Kõrgeim võim kuulus Homeinile. Rahvas pidi loobuma
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine:
1970. aastal hakkasid USA ja Hiina suhted paranema. 1972. lubasid mõlemad riigid, et kummagi eesmärk pole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka ühelgi teisel riigil teha. See poliitika osutus edukaks. See aitas kaas Hiina avanemisele ning muutumisele, kuid tekitas probleeme NSVLiga, kes tundis end sissepiiratuna. Araabia maade vastasseis Iisraelis 1957. aastal oli Iisrael Siinai poolsaare küll Egiptusele tagastanud, kuid see ei muutnud araablaste suhteid juutidesse. 1964. Moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille eesmärk oli Iisraeli hävitamine ja selle asemele Palestiina riigi loomine. Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini
Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas! 6) Lähis-Ida pingekolle/kriis (juutide araablaste vastuolud) Ajalugu: juudid on Palestiina aladel elanud juba 13.-12. saj. e. Kr. Juutide laiali hajumine mööda maailma (=diasporaa) algas juba 6. saj. e. Kr., kui juudid viidi Babülooniasse vangi, suurenes aga eriti alates 1. saj. p. Kr., kui toimusid juutide ülestõusud Rooma impeeriumi vastu. Keskajal Euroopas olid juudid põlatud, tagakiusatud, õigused kitsendatud. Mõisteid: sionism juutide liikumine, et luua taas juudi riik Palestiinas, diasporaas elavate juutide kokkukogumine, tekkis 1860.-80. aastail
üritati teha kompareti kaudu, st VLO välja astumata * Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati. * Tõestuseks kogu maailmale, et Nõukogude režiim ei muutu ajas mõistlikumaks ja et seda pole võimalik seestpoolt parandada. Araabia * 1956 vallutas Iisrael Egiptuselt Siinai poolsaare, mille ta küll tagastas, aga araablaste suhtumine ei muutunud. * 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO), mis seadis sihiks Iisraeli pühkimise ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Selleks kasutati ka terrorirünnakuid. * NSVLi eesmärk oli Egiptust ja Süüriat aidates Araabia maades oma mõjuvõimu suurendada. * 1967 alustasid Egiptus, Süüria ja Jordaania avalikku sõda Iisraeli vastu. NSVL utsitas tagant
2. 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung 3. 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Tagajärjed 1. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast 2. USA viskas riiki üle 7 tonni pommi 3. Psüühiliselt traumeeritud kadunud sugupõlv 2. SÜND Pärast sõda ie saanud enam ignoreerida juutide soovi luua Palestiinas oma Iisraeli riiki.1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel MÕJUD 1948-1949 Iisraeli riiigil tuli tõrjuda viie naaberriigi agressiooni.Selle sõja käigus hõivas Iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina riigi territooriumi.Tegelikult väga pinge olukord kogu Suessi kriisi ajal ja isegi tänapäevalgi.Kogu aeg sellel territooriumil tekkivad sõjad näiteks Suessi kriis 1967 sõda kus Iisrael okupeeris Siinai ja Golani kõrgendikud ja sõda 1973 << Jom kippuri sõda>> Tänapaev
säilimise. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi tekkimine: o 1888 algas juutide naasmine Palestiinasse. o II ms aegne juutide hävitamine Natsi-Saksamaal võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. o Palestiina oli Suurbritannia mandaatterritoorium. 1947 - ÜRO resolutsioon 181 Palestiina jagamisest juutide ja araablaste riigiks (plaan tehti, kuid ÜRO jagamisele kaasa ei aidanud). o Aasta hiljem lõppes Briti mandaat (1948), mille tulemusena kuulutatakse Iisrael iseseisvaks. o Kohe algas sõda naaberriikidega, kes võideti järjest 10 kuuga. Iisrael ei sõdinud kõikidel
ülemvõim kaob) o Brežnevi doktriin – NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikus o Praha kevade lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sünumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude režiim muutub aja jooksul mõitlikumaks ja et seda on võimalik parandada seestpoolt 5. Lähis-Ida kriisikolded Juudid hakkasid pöörduma tagasi oma kunagisele kodumaale, tagasipäärdumiine suurenes pärast I MS ja IIMS ajal ning pärast seda Juudid elasid kibutsites (külakogukondades), mille kõik liikmed moodustasid kohaliku enesekaitsejõu 1947 – ÜRO võttis vastu otsuse luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riik ja araablastele Palestiina riik. Jeruusalemmast pidi saama rahvusvaheline linn mõlemale rahvusele
Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused. Knesset koosneb enamasti kümnest parteist. Peamsitekspoliitilisteks jõududeks on 2 pareid kes on loomult sotsiaaldemokraatlikud. Need on Tööpartei ja Likud. Likud on päris kaua võimul olnud. Kui juutidel riiki veel ei olnud ja nende eesmärk on olnud koguaeg oma riigi saamine. 20 sajandil on nende meelsus sionistlik (marurahvuslik). Soov oli palestiinas luua oma riik. Eesmärgiks on araablaste väljatõrjumine. Juudivihkamine on antisemitism. Suessi kriis ja siinai sõda. Lk 71 73 al 82 84 IISRAEL Elab ligikaudu 5mlj inimest. Umb 83% juudid. Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlamendi nimeks Knesset. Riigikeeled: araabia ja heebrea. Knesset koosneb enamasti 10-st parteist. Sotsiaaldemokraatia domineerib (üks on Likud, teine töölispartei). 1948 kuulutab iisrael end iseseisvaks Lähis-Ida araabia riike ühendab mitu liitu. Naftariigid (OPEC) ja islami usk. 1945 luuakse
kom. juhtpositsioon *alluti Moskva korraldustele *natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus * likvideeriti opositsioon valitsusest 1953 Beria NSV L juht - toimus pingelõdvendus- lasti maha 1953 Nikita Hrustsov NSV Liidus võimul- algab ühiskonna teatav liberaliseeerimine 1947 ÜRO otsustas Palestiinas elanud juutidele luua riigi Iisraeli ja Paletiinas elanud araablastele luua Palestiina riigi. 1948 kuulutati välja Iisrael. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama. Juudid olid edukad. Iisraelile vallutati juurde veel killuke Jordaaniat. KOREA SÕDA Aeg: 1950-1953 Osalejad: Põhja- Korea (kommunistid)- NSV L ja Hiina vs Lõuna- Korea Põhjused: Põhja- Korea kommunistid tahtsid endale võimu juurde. Käik: *1950 tungis kommunistlik Põhja- Korea Lõuna- Koreale kallale ja vallutasid suurema osa territooriumist *ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada *ÜRO vägede juhataja MacArthur
Tahtis muudatusi liberaliseerida, kuid teised võimul olevad kommunistid kartisid neid ning kõrvaldasid ta, 1953 aastal hukati. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi teke 1947. a lõpp, ÜRO võttis otsuse Palestiina kaheks jagada. Palestiinlaste (araablased) ja juutide vahel. 19.05.1948 brittide mandaat läbi, juudid võtsid võimu. Järgmisel päeval rünnati Iisaeli riiki, 10 kuu jooksul suutis Iisrael naaber- Araabia riike tagasi hoida, ühel rindel oldi rahulikud, teisel tungiti edasi. Toimus massiline kohalike araablaste minema ajamine, et riik oleks ühe rahvuseline. Nende järeltulijad elavad siiani põgenikelaagrites.
Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast) ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille sihiks oli Iisraeli ,,merrepühkimine" ja selle asemel Palestiina riigi loomine. 1967 alustasid Süüria ja Egiptus + Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava vastulöögi nn kuuepäevane sõda. Sõja tulemusel okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Jordaania läänekalda ja Golani kõrgendikud. 6. okt 1973, juutide usupühal jom kippuril alustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. 24
1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahusid, kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa ning sealt kehtestati jäik kommunistlik reziim. 1976.aastal Vietnami kaks poolt ühendati. * Lähis-Ida kriis Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga. Iisrael tagastas küll osa maid Egpitusele tagasi, kui see ei muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 1964. Aastal moodustasid osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO), mis seadis Iisraeli ''merrepühkimise'' ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Kasutati ka terrorirünnakuid, ka Iisrael pidas seda samuti terroriorganisatsiooniks, maailmas hakati seda tunnustama palestiina rahvaesidajana. 1967. Aastal alustasid Süüria ja Egiptus ettevalmistama sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi,
tihedalt seotud kuningas Faruki. võim läks ohvitseride juhi kolonelleitnant Gamal Abdel Nasseri kätte. Nasseri poliitika oli sarnane NL sotsialismiga va. see, et ametlikuks usundiks kuulutati islam. Nasser riigistas 26. juulil 1956 Suessi kanali. London ja Pariis plaanisid salajast sõjalist aktsiooni, et kanali üle kontroll taastada ja Nasser kukutada. Nad said liitlaseks Tel Avivi. 29. okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse, põhjendades seda vajadusega likvideerida palestiina partisanide tugialad. Sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, väites, et sõjategevus kanali piirkonnas ohustab laevaliiklust nõudis, et Egiptus kõrvaldaks sealt oma väed. Egiptus keeldus, kuna tegu nende oma maaga. Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi. Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu. Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas. 20
Kambodzas Pol Pothi juhtimisel veriseim diktatuur. Tsiilis Salvador Allende teostas ebatõhusaid reforme, ta lasti maha. Augusto Pinochet tegi riigipöörde 1973. ning kehtestas enda diktatuuri. Nicaragua. Sandinistlik Vabastusrinne. Sandinistid asendasid aastakümneid troonil olnud Somozade diktatuuri.Natsionaliseerimine, NSVLi-likud ümberkorraldused. Tekkis kontrate liikumine, seda ttoetas aga USA, kodusõda, sandinistid said lüüa. Araabia. Vastasseis Iisraeliga. 1964. Palestiina Vabastusorganisatsioon PVO, mille eesmärgiks Iisraeli kaotamine ja Palestiina loomine. Kuid juudid andsid ennetava löögi 1967. kuupäevane sõda. Edu pigem iisraellaste poolel. Jom kippur juutide usupüha; 1973 6. okt ehk lepituspäev. Uus pealetung iisraelile. Naftaembargo. Stagflatsioon inflatsioon + stagnatsioon. 1974. Watergate'i skandaal. Konservatiivne revolutsioon. Monetarism valitsus peab majandst mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel
Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni. KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS (LK 24-29) 5. DEFINEERI E SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA JA DATEERI INTERVENTSIOON ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse. KUULUTATI VÄLJA IISRAELI RIIK 1948 kuulutati välja Iisraeli riik. PALESTIINA SÕDA Palestiina sõda, araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49. 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. V 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km2 suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km2, seal elas 725 000
44. Lääs võidab külma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani arvates variseb NSVL konkurentsi pealesurumisel kokku, võitlus “kurjuse impeeriumi” vastu Reagani plaan: 1) USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Eur-s, toetama võitlust kommunismi vastu NSVL-s kui ka kogu maailmas, 2) Läänel tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade – nafta ja gaasi – müügist ja relvakaubandusest 3) NSVL-le sundima uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine eesmärgiks idabloki lammutamine, vastuseis, ainsana toetas Thatcher USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustandriks Afg, USA abistas modžaheede, saadeti õhutõrjerelvi – Stingeri rakette, kallutas jõude USA poolele, NSVL pidi alustama ettevalmistusi Afg-st lahkumiseks
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
● Ilmalik riik ● Riigi juhtiv roll majanduses ● Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid ● Islami rolli vähendamine ühiskonnas ● Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine ● Lääneliku riietumisstiili sisseviimine ● Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) ● Perekonnanimede panek ● Ilmalik koolisüsteem ● Ladina tähestiku kasutuselevõtt ● Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina ● Kuulus pärast 1 MS Suurbritannia hoolduse alla. ● Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India ● Palju erinevaid rahvusi India rahvuskongress Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine. Iseseivusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi. Jawahalal Nehru ahatma Gandhi (1869-1948) M ● Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti
Sotsialistlike õpetuste levik (Marxi õpetus) Osa sotsialiste pooldas revolutsiooni ja eraomanduse kaotamist, teised pooldasid reforme, mis parandaks tööliste olukorda Tööliste põhinõudmine- tööpäeva lühendamine (tööpäeva pikkus võis olla 10-12 tundi) Tööliste põhiline võitlusvahend oli streik Väljaränne Euroopast Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord Euroopas Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia
Vietnami enda otsustada. 1973-75 toimus Vietnamis kodusõda. Asi lõppes sellega, et Põhja- Vietnam vallutas ära kogu Vietnami tekkis kommunistlik Vietnam. USA autoriteet maailmas vähenes. Lähis-Ida. Enne esimest maailmasõda oli Lähis-Ida Türgi koosseisus. Esimese maailmasõja tulemusel Türgi impeerium kadus ja Türgi alade valitsemiseks sai mandaadi Inglismaa. Samal ajal oli antud piirkonda elama asunud üha rohkem juute, sest see on nende ajalooline kodumaa. Kelle kodumaa täpselt? Juudid lahkusid sealt aga 1.-2.sajandil ja nende asemele olid tulnud araablased. Inglise mandaat pidi lõppema 1948. Juba enne oli küsimus, et mida teha. 1947 otsustas ÜRO, et Lähis-Idast tuleb rajada kaks riiki juutide (Iisrael) ja araablaste (Palestiina) riik. Ja määrati ära ka mõlema riigi territoorium. Inglismaa suhtus asjasse skeptiliselt kui mõlemad saavad oma riigi, siis ei saabu mitte rahu vaid algavad konfliktid.
Rakendati hädaabitöid. Inglismaa kahe maailmasõja vahel Majanduslikult iseloomustaks seda riiki, see et otseselt nende territoorium ei hävinud, kuid Inglismaa oli palju investeerinud raha ja mehi sõtta. Lisaks olid neil kaelas suured võlas USA ees. Reparatsioonidest saadu läks selle võla tasumiseks. Turg oli ka vähenenud. Kanda jne hakkasid ise majandust arendama ja ei sõltunud enam Inglismaast. Seega oli väljaveo turg Inglismaa jaoks väike. Süsi asendus nafta ja veega. Söekaevandus aladel elavate inimeste töö kadus. Selle vastu võideldi üldstreikidega. Suur streik toimus nt 1926, kus 4 miljonit inimest streikis. Rahvaarv oli 47 miljonit. Kasu suurt streikidest ei olnud. Ka Inglismaad tabas majanduskriis, kuid ehk mitte nii suurelt kui USA. Enne kriisi polnud tõus nii kiire kui oli olnud USAs. Neil oli ka sotsiaalkindlustussüsteem, mis selle endakanda võttis. Sisepoliitikas Inglismaa puhul laienes valimisõigus. Kõik mehed alates
majandusalase koostöö tihendamisega ja mitmesuguste abiprogrammidega riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed, ent kelledest osa on valmis tulevikus EL-i täisliikmeks saama. ENP haarab praegusel ajal 17 riiki, kelledest enamik paikneb Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal, Lõuna-Kaukaasias ja Lähis-Idas. Nendeks riikideks on: Alžeeria, Armeenia, Azerbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova, Maroko, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Ukraina, Valgevene ja tinglikult ka Vene Föderatsioon (kes ei soovi enam end lugeda ENP riikide hulka). Suhted ENP riikidega põhinevad jagatud väärtustel, milledeks on õigusriik, korrektne valitsemissüsteem, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng. Kõnealustel ENP riikidel on eristaatus kahepoolsetes suhetes Euroopa Liiduga. See väljendub eelkõige selles, et EL aitab kaasa piiriäärsete riikide, st EL-i
Toodangu kasv saavutati alles siis, kui võeti kasutusele uued tehased ning loodusvarade kohad. Riigi põhiline sissetulek oli loodusvarade müümine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati teisimõtlejate tagakiusamist. 1970ndatel kasvas stagnatsioon ehk seisak majanduses ja teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetes kui ka tarbekaupades (defitsiit). Raha jätkuvalt sõjatööstusesse. NSVL hoidis hinge sees nafta (mille hind 1970ndatel aastatel tõusis järsult) ja maagaasi müük lääneriikidele. Selle eest osteti riiki tooraineid ja tarbekaupu. Samuti kasvas korruptsioon. Tekkisid teisitimõtlejate liikumised jne kuniks Brežnev lahkus ametipostilt. Sisepoliitika Teisitimõtlejate tagakiusamine Neostalinist. Vabastati suurel hulgal Stalini ajal vangistatud inimesi. NLKP peasekretär Stagnatsioon Gigantomaania- suurushullustus., BAM- Baikali-Amuuri magistraalraudtee. Raudtee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
