Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kollektiivleping, tööandja, koondamise, kollektiivlepingus, ametiühing, osapooltel, alane, puhkeaja, täiendus, pikendamise, töötüli, töörahu· kollektiivlepingu täitmise, kontrollimise vajaliku info hankimise korra · kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra · täiendava vastustuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest · töötajate ja tööandaja esitamise nõude korra kollektiivse töötüli puhul · tingimused, mille reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivleping sõlmitakse: · tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja, · tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, · omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit, · tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, · töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja EV valitsus.
andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. 2. Kui talle ikkagi lepingut ei anta saab ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda kirjaliku töölepingu sõlmimist. 3. Suuliset lepingut ei saa tõendada. (ainuke variant oleks tunnistajad, kes on kuulnud kokkulepet pealt) . § 29 (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 4. Tähtajatu. 5. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Mõjuv põhjendus. Kaasus 2 Isik oli võimeline tööd tegema, sellega probleeme polnud. 1. On küll. § 16
huvide tasakaal. Kujunes välja koos industrialiseerimise ja masstootmise tekkimisega. Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.) Tööõiguse valdkonnad – 1) kollektiivne tööõigus – individuaalse tööõiguse alus on poolte sõlmitud tööleping; 2) individuaalne tööõigus – selle aluseks on töötajate esindusorganisatsiooni sõlmitud kollektiivleping. Töölepingu tunnused - 1) töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu; 2) kohustub tööandjale kokku lepitud tööd tegema isiklikult; 3) töötaja - füüsiline isik; 4) tähtajaline või tähtajatu; 5) orienteerutakse protsessile; 6) töötaja tööandjaga alluvussuhtes: kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; 7) tööandja määrab, millal ja kuidas ; 8) töö tehakse tasu eest - tasuline; 9) tingimused lepingus ja seaduses
Eelmenetluses selgitab kohus samuti välja menetlusosaliste taotlused ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Samuti selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses. Kahtlemata on eelmenetluse kõige olulisem eesmärk menetlusosaliste lepitamine või nende vahel kompromissi saavutamine. 26. Kollektiivleping, selle sõlmimise eesmärk ja tähendus, lepingu pooled Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või KOVide vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja
nõuda töötaja vanem või eestkostja, kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist; 6)pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. 7) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 8) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida 1. teatud töö tegemise ajaks (ehitad valmis selle maja) 2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks 3. hooajatööde tegemiseks (marjade korjamiseks) jm. Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse tööleping sõlmituks määramata ajaks. Määratud ajaks ei saa sõlmida töölepingut, kui selleks ei ole seadusega ette nähtud põhjust.
pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud ei ole, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Samuti tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel.
kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud nt teatud tegevusala piires. Selline laiendatud kollektiivleping, mis võib kehtida mitme asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. ( vt osa XII p 3) TLS § 5 lõike 2 kohaselt peab tööandja andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
nõudeid; Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; Töötaja õigused: Töötaja ei pea täitma tööandja ebaseaduslikke korraldusi Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd Õigus keelduda töö tegemisest kui töötaja kasutab puhkust, ta on ajutiselt töövõimetu, ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, ta osaleb streigis, ta on ajateenistuses või tal on muu seaduses ettenähtud põhjus. o Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. - Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda. Sel juhul peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi.
9) kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte; 10) kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid. 10.2 Kollektiivlepingu mõite ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajateühingu või liidu või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Kollektiivlepingus võib kindlaks määrata töö tasustamise tingimused töötingimused töö- ja puhkeaja tingimused töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingumused töötajate koondamise tingimuse, korra ja tagatised koondamise puhul töötervishoiu ja tööohutuse tingimused kutse täiendus ümberõppetingimused abitöötutele tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks kollektiivlepingu täitmise, kontrollimise vajaliku info hankimise korra
tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. TLS lubab etteteatamistähtaegade teavitamiseks viidata asjakohasele seaduse regulatsioonile. Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Seadus ei täpsusta nimetatud reeglite sisu ning jätab selle tööandja otsustada. Juhul kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel
kutsekeskhariduse omandamiseks Tööalane koolitus antakse kutse, ameti ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ja täiendamiseks, samuti ümberõppeks. Vabahariduskoolitus antakse isiksuse, tema loovuse, annete initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamise, eluks vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisamiseks Tööandja osalus koolitusega seotud täiendavate kulutuste katmises sätestatakse töö või kollektiivlepingus Mall Gramberg Palga mõiste ja osad Palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv või töölepinguga ettenähtud juhtudel Palk koosneb: põhipalgast lisatasudest preemiatest juurdemaksetest Palgatingimused on: palgamäär lisatasud juurdemaksed palga arvutamise viis palga maksmise kord
Tööandja tõi välja, et tegemist on tuuplepinguga. VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3. Poolte vahel pole allkirjastatud lepingut, kus kajastuks töötasu suurus. Kas kummalgi poolel on tõendeid töötasu suuruse suhtes? § 29 lg 2 tavaliselt makstav tasu. Mis see aga on? Kumbki summa pole tõendatav. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kuidas see tasu kindlaks määratakse? Kas seda vaadatakse ettevõtte sees või uldiselt riigis? vaadatakse uldiselt riigis. 4. Lahendus (millisel õigusliku alusel ja miks?) 14 Kaugtöö Töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö
puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval samuti kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal. Töölepingu lõppemisel hüvitatakse töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 319. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine? Põhipuhkus antakse töötatud aja eest, kusjuures põhipuhkuse andmise aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks ajutise töövõimetuse aega; puhkuse aega; aega, millal töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; muu aega, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei arvata: lapsehoolduspuhkust ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkust. Töölepingu seaduse § 56 ja 57 sätestavad alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkuse kestuse. Alaealise põhipuhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud
Kokkuleppe sisuks 8 on tööandja kohustus hüvitada töötajale kokkulepitud koolitus ja töötaja kohustus töötada tööandja juures teatud siduvusaja jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkulepet saab sõlmida selliste koolituskulude hüvitamiseks, mis ei kuulu TLS § 28 lõike 2 punktis 5 nimetatud tööandja koolituskohustuse alla ning mille puhul tehakse töötaja koolitamiseks mõistlikest kuludest suuremaid väljaminekuid. Kokkuleppe sõlmimine on seega õigustatud, kui tegemist ei ole koolitusega, mida tööandja peab töötajale tagama ja kulud ületavad tavapäraseid koolituskulusid. Näiteks tuleb suuremahulise ja spetsiifilise koolituse puhul koolituskulude kokkuleppe sõlmimist pidada õigustatuks. Tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. TLS § 17 10. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TLS § 19 11. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö
lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18. Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Mõiste: Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. *) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
Kes saab töötajaid esindada, mismoodi see toimub? Mõisted, mida me töötajate esindamisel kasutame, on ühesugused. Võib olla Ettevõttenõukogu, töötajate nõukogu, võib rääkida ka personaliesindajast. Töötajate nõukogu sisuline külg on riigiti erinev. Ametiühingu puhul võib ka sisuline tähendus olla väga erinev. Miks töötajate esindamist on vaja? Kollektiivsete töösuhete areng ei ole olnud lihtne. 20. sajandi alguses, kui võeti vastu Hollandi tsiviilkoodeks ja kollektiivleping tunnistati kehtivaks. Seda peetakse normaalseks, et töötaja on kaasatud töötingimuste läbirääkimisse. Struktuaarne võrdlus 1. Ühe kanali süsteem ametiühing. On olemas vaid üks töötajate esindaja ametiühing. Ametiühingu pädevus sõltub sellest, mis riigis see on loodud. Ühe kanali süsteem on Rootsis, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. 2. Kahe kanali süsteem ametiühing ja töötajate organid. See süsteem eeldab, et on
5)isiku soo, vanuse, keeleoskusetööle võtmisel või töötamisel 6)töötaja usuliste vajaduste rahuldamisel tööaja arvestamisel 13.Tasu mõiste Eelkõige tuleb silmas pidada, et ei esineks diskrimineerimist töötasu maksmisel. Töötaja on töösuhte nõrgem pool. Tasuks on harilik põhi vm miinimumpalk vm tasumoodus, mida töötaja oma tööandjalt töö eest saab. Kui TL ei ole tasu suhtes kokkulepet, või kokkulepet ei suudeta tõendada võetakse aluseks kollektiivlepingus, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu. 14.Kollektiivne koondamine siseriiklikus õiguses ja Euroopa Liidus Reguleerivad D 98/59 EU, Euroopa Sotsiaalharta, ILO konvensioon (ei ole Eestile siduv). Kollektiivne koondamine tähendab direktiivi alusel tööandja algatusel töölt vabastamist põhjustel, mis otseselt ei ole seotud töötajaga. TL lõppemiseks peavad olema majanduslikud põhjused. Juhul
kasutamise aeg ja kord, katkestamine ja edasilükkamine, tasu, hüvitamine, aegumine jm Põhi- ja lisapuhkus on töötamise eest antud puhkus ja selle üldine kestus on põhipuhkusel 28 kalendripäeva. Lisapuhkust saavad need, kelle töö on VV määrusega kehtestatud tervist kahjustavaks (allmaatööd ja muud eriiseloomuga tööd). Lisapuhkuse kestus on max 14 kalendripäeva. Aga samas võivad lisapuhkust saada kõik töötajad, kui see on kollektiivlepingus ette nähtud või töölepingus kokkulepitud. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele. Puhkuseid antakse võrdeliselt tööl oldud ajaga tööaasta eest. Tööaasta hulka arvutatakse: tegelikult tööl oldud aeg; aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu (haigus siis); puhkuse, va lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse; tööandja soovil antud osaliselt tasustatava puhkuse aeg; tööle ennistamise korral töölt sunnitud
Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek.
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad t
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal
· 18. a. Saanud teovõimeline füüs. Isik. N: turvatöötaja peab olema vähemalt 18.a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v. Väölja õppe puudumise tõttu · Takistab alaealise sots. Arengut v. Hariduse omandamist
· Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid · Kollektiivlepingud 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale? · 7-12-aastane kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse töö · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd vabariigi poolt kinnitatud nimekirjas loetud töödel · Vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek 4. Kes võib olla tööandja? Tööandja võib olla: juriidiline isik või 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus? Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ette nähtud tingimustest, on kehtetud. 6. Mis on tööleping? Millist osa etendab ta töösuhtes?
teovõimega isik, kes kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades vastu töötasu ja head töötingimused. Üldiselt võivad töötajaks olla 18 aastaseks saanud isikud. Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 aastaseks saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek. 13-15 aastased alaealised võivad tööd teha, kui on allkirjastatud nii vanema või hooldaja kirjalik nõusolek kui ka tööandja asukoha tööinspektori kirjalik nõusolek. Alaealiste puhul on veidi rangem kord ning jälgima peab, et töötamine ei ohusta tervist, kõlblust, hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud seaduse või kollektiivlepinguga. Mõnedel töökohtadel kasutatakse ka kõrgendatud vanusemäära, näiteks presidendi vanusemäär on 40 aastat. (1, 5) 2. KES ON TÖÖANDJA? Tööandja on teovõimeline füüsiline või juriidiline isik (organisatsioon), kes astub töötajaga töösuhtesse
andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. 2. Kui talle ikkagi lepingut ei anta saab ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda kirjaliku töölepingu sõlmimist. 3. Suuliset lepingut ei saa tõendada. (ainuke variant oleks tunnistajad, kes on kuulnud kokkulepet pealt) . § 29 (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 4. Tähtajatu. 5. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Mõjuv põhjendus. Kaasus 2 Isik oli võimeline tööd tegema, sellega probleeme polnud. 1. On küll. § 16
2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. Kohaldab tööõiguslikes suhetes tööandja või tema poolt selleks volitatud isik. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine 11 Õiguse alused seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena
...................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja............................................................................................................................... 10 Töölepingu ülemineku tingimused tööandja vahetuse korral.......................................... 10 Töölepingu lõpetamise keeld tööandja vahetumise korral.............................................. 11 Informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral...................................... 11 Juhtumid, millele töölepingu seadus ei laiene....................................................................... 12 Vaidlus lepingu olemuse üle ...........................................................
pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu. Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud. Määratud ajaks leping sõlmitakse: · Teatud töö tegemise ajaks
.......................................10 2.5. Töölähetus.................................................................................................. 10 2.6. Saladuse hoidmise kohustus......................................................................10 3. TÖÖANDJA KOHUSTUSED.................................................................................. 11 3.1. Lojaalsuskohustus...................................................................................... 11 3.2. Tööandja põhikohustused...........................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13 KASUTATUD MATERJAL.......................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS
annaabi.ee 
