Uus-Eesti Endised keskused ning tootmishooned on kas osaliselt kasutuses või hoopis kasutuseta ja hoolduseta. Kolhoosikorra lagunemise järel jäid maad sööti, mis lõi ideaalsed tingimused kobraste laialdaseks levikuks. 90ndate alguses toimus palju röövraiet ja ebaseaduslikku raiet. Maareformi mõjul põlised põllumassiivid metsastusid ning toimus ka metsastamine. Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja
1939, 28. september nn. baaside leping Nõukogude Liiduga 1940, 17. juuni NSVL okupeerib Eesti 1940, 21. juuni lavastatud riigipööre 1940, 21. juuli marionett-Riigivolikogu kuulutab välja ENSV 1940, 6. august Eesti inkorporeerimine vormistatakse lõplikult 1941, 14. juuni esimene massiküüditamine 1944, 9. märts Tallinna pommitamine 1944 kaitselahingud 1944, 18.-22. september Otto Tiefi valitsus 1949, 25. märts teine massiküüditamine 1949 kolhoosikorra sisseseadmine 1950 EKP KK VIII pleenum 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek 1988, 16. november suveräänsusdeklaratsioon 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress 1990, märts Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi 1991, 21. august Eesti Vabariigi taastamine 1992, 20. juuni rahareform 1992, 28
Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina... ...on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine
1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Lääneliku eluviisi juurdumist soodustas Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine elujärg paranes populaarsemaks teatrid, kinod, kunstinäitused Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise, isetegevus taandus. (jäi ainult rahvatants ja koorilaul) Kiriku koht ühiskonnas Vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele takistusi Kiriku hooned ja varad riigistati, tuli maksta üüri Kirikuõpetajate väljaõpe koondus Usuteaduste Instituuti (TÜs kaotati usu tk) Ateistlik propaganda, ilmalike tavade juurutamine
Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina… …on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine
Rein Ojaga) ja ,,Romeo ja Julia". Töötas seal kuni 1998. aastani. Sealt alates oli viis aastat vabakutseline mängides erinevates teatrites. Vabakutselise aastaid peab ta oma elu sisukaimateks ja paremateks. Alates 2003. aastast on ta kinnitanud kanna Eesti Draamateatris mängides erinevaid rolle. Nagu näiteks ,,Aabitsa kukk", ,,Othello" ja ,,Vombat". Tõnul on ka värvikas filminäitleja karjäär. Alustades nelja-aastasena filmis ,,Jäljed", mis jutustab kolhoosikorra loomisest ja metsavendadega võitlemisest. Edasi tulid sellised filmid nagu Pihlakaväravad (1981), Sügis (1990), Täna öösel me ei maga (2004),Sigade revolutsioon (2004), August 1991 (2005), Libahundi needus (2005), Taarka (2008) ja Tuulepealne maa (2009). Tõnu on ka mitmeti autasudega pärjatud inimene. Tal on taskus sellised autasud nagu Suur Ants ja Väike Ants (Eesti Draamateatri kolleegipreemia) ja Eesti teatri aastaauhind. Tõnul on ka mitmeid varjatuid andeid
· Puuduste akteerimine · Omanikuga ülevaatus ja akteerimine · Asjaõiguslepingu järgselt omandi üleandmine · Haldusleping + dokumentatsioon Esimestel kuudel · Vargakindlus · Arvete sisuseletus · Kodukorra järgimine · Teavitamine · Sotsiaalne roll · "Kolhoosikorra" selgitamine · Elanike koolitus Elanike koolitus · Hooldamine ja remont · Kinnitused · Ühisruumide kasutus · Hoovi korrashoid · Sisseehitatud tehnika · Jäätmekäitlus · Turvalisus · Kontaktid eriolukorras Korrashoiu dokumenteerimine · Vastused e-mailiga · Hoolduste akteerimine · Reklamatsioonide esitamine · Teostustööde aktid · Hinnapakkumised · Parendusettepanekud Garantiiprobleemid · Infokoosolek
· Põltsamaa Kuldne · Põltsamaa Lossivein 19 · Põltsamaa Lossivein 28 · Põltsamaa Kirsisuudlus · Põltsamaa Vaarikamusi · Põltsamaa Fest Classic · Põltsamaa klassikaline Glögg AS Valtu Vein Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuviljamarjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt
sisseviimine Korterite üleandmine · Esmane ülevaatus ehitajaga · Puuduste akteerimine · Omanikuga ülevaatus ja akteerimine · Asjaõiguslepingu järgselt omandi üleandmine · Haldusleping + dokumentatsioon Esimestel kuudel · Vargakindlus · Arvete sisuseletus · Kodukorra järgimine · Teavitamine · Sotsiaalne roll · "Kolhoosikorra" selgitamine · Elanike koolitus Elanike koolitus · Hooldamine ja remont · Ühisruumide kasutus · Hoovi korrashoid · Jäätmekäitlus · Turvalisus · Kontaktid eriolukorras · Arvete sisuseletus Teenuse kulud · Muru on Heki tee 16 hoone juures vastavalt tööaja arvestuse tabelile niidetud 2 korda 09.august ja 30.august. Hind kokku 1500 EEK e 750.- EEK/ kord.
sajandi lõpul, mil pool- looduslikud rohumaad katsid ühtekokku ligikaudu 1/5 Eesti pindalast. Põllumajanduse intensiivistudes, rasketehnika kasutuselevõtu ja käsitsitöö vähenemisega hakkas looduslike niitude pindala vähenema ning üha enam hakati rajama tootlikumaid kultuurheinamaid. Kuni Teise maailmasõjani oli puisniitudel Lääne-Eesti talumajanduses siiski veel oluline roll. Puisniitude lõplik allakäik algas meil kolhoosikorra saabumisega. Ühismajandid loobusid peatselt hobuste kasutamisest ja käsitööst ning kogu põllumajanduslik tootmine siirdati viljakamatele aladele. Paljud varasemad puisniidud on nüüdseks noored metsad. Kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu kadusid puisniidud ka Rootsis ja mujal. Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid
Briti kuulus peaminister Winston Churchill meenutab, et kui ta 1942. aasta augustis Staliniga esimest korda Moskvas kohtus, siis olevat Nõukogude liider talle küüniliselt öelnud: 1930. aastate alguses hukkus või suri NL-s nälga umbes 10 miljonit talupoega. 1932.-1934. aasta näljahäda peetakse ajaloo suurimaks, mille inimene on oma tegevusega tahtlikult tekitanud. Samas aga ei võtnud võimud süüd omaks. Vastupidi, nende loogika järgi tekitasid nälja kolhoosikorra vastased, kes varastavad ja saboteerivad kogu ettevõtmist. 7. augustil 1932. aastal koostas Stalin seaduse riikliku omandi kaitsest; rahvas ristis selle "5 viljapea seaduseks". Selles seaduses on järgmine säte: "Inimene, kes üritab koristatud viljapõllult korjata pudenenud viljapäid, sooritab kuriteo, mille eest määratakse karistuseks kas mahalaskmine koos vara konfiskeerimisega või (pehmendatud asjaoludel) 10-aastane vanglakaristus koos vara konfiskeerimisega."
26.-27. ENSV kui näidisliidu vabariik I Eesti NSV poliitilised olud 1) J. Stalini surm 1953. aastal ning selle mõju a. järgnes nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberiseerumise 2) Ungari ülestõusu mahasurumise mõju a. otsese relvavõitluse hääbumine b. kolhoosikorra algav toibumine c. inimeste materiaalne olukord paranes 3) Eesti NSV muutus “näidisliiduvabariigiks” II J. Käbin ja tema meeskond 1)Johannes Käbini elu a. oli sündinud 1905.aastal Virumaal Kalvi vallas b. 1910.aastal lahkus pere eestist Peterburi ja seejärel Sussanino asulasse c. 1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis
Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele. KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad hooned riigistati, kogudus pidi päris kõrget üüri selle eest maksma. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga. Hakati korraldama noorte suvepäevi (1957), et juurutada välja leeris käimist. Ilmalikud matused ja pulmad said pidulikkust juurde
millele pandi Johannes Kotkase nimi. Kolhoosi algaastail läks põllumajandus niivõrd allamäge, et töö eest kolhoosis ei olnud võimalik peret ülal pidada. Kolhoosniku oma lehm ja aiamaa jäid ainsateks elatusallikateks. Tehtud töö eest arvestati normipäevad ja tasu nende eest üks kord aastas – aasta lõpul. Kolhoosi liikmeks sunniti asuma kõiki, mittekolhoosnikel jäeti aiamaad. Meegomäe külas astusid kolhoosi kõik. Kolhoosikorra ajal, aastatel 1956-1957, toodi Meegomäele elekter, mis tähendas külarahva elus suurt muutust. Saadi lahti petrooleumilampidest, ka valgus oli õlilambi omast palju võimsam. (Eesti rahva ajalugu, 1996). Muutused Meegomäel 2000ndatel aastatel Praeguseks on möödas üle 400 aasta sellest, kui Meegomäele hakkas küla tekkima. Vanal Meegomäe kaardil 1684. Aastast on näidatud, et esimene elanik oli Hint Rautzep. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid). 2001
Hoonel on oma keskkonnas üsnagi domineeriv positsioon, sest asukoha reljeef laskub põhja ja loode suunas. Keskusehoone läheduses on eramaju ja tüüpprojektide järgi ehitatud kortermaju. Algselt kujundasid krunti ja lisasid efekti ka hoonele maja küljes olevad betoonist lillekastid, aga kuna hoone on hüljatud siis on need lagunenud ja krundil domineerib looduse jõud, maja ümbrus on võsastunud. Hoones toimus tegevus 80ndate algusest kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et tagada kiirem rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama
197080-ndad olid suhteliselt tasakaalustatud kümnendid, teater jagas nii ülendavat kui madaldavat paatost, seda küll repertuaarikomisjonide ja kunstinõukogude targal juhtimisel. See oli stagnatsioon, kuid nii rahalises, kunstilises kui ka publiku armastuse mõttes üldse mitte halb stagnatsioon. Kaheksakümnendate keskel muutus üldpilt taas süngemaks. Koos rahvusliku ärkamisega hakati eestlast laval eksponeerima kui märtrit, kolhoosikorra ja KGB vägivalla all vaikselt, kuid uhkelt kannatanud õilishinge. Laulva revolutsiooni kõrgpaatos asendus 90-ndatel kiiresti taas lõbusama ilmega, ja seda juba avalikult meelelahutuslikus funktsioonis. Seoses vabatruppide kiire arenguga ning näidendite lühemat aega repertuaaris püsimisega on üldpildist saanud mosaiik, millest iga huviline võib valida just selle killu, mis talle meeldib. 3. Vaade seljataha Nii palju kahe maski vahekordadest, muidugi väga üldiselt
elanikkonnas. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogude sotsialism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis lahenes vene keele kasuks. ENSV kui näidisliiduvabariik Stalini surmale järgnes sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 1950. aastate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. Eesti NSV-d juhtis nendel aastatel Johannes Käbin. J. Käbin ja tema meeskond. Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäraste" oludega. Head kontaktid kujunesid Käbinil
üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja 1948. aasta jooksul tõsteti veelgi makse. Talupoegade vastupanu kolhooside suhtes murti 1949. aasta märtsiküüditamisega. Vähem kui kuu peale küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1950. aastal hakatigi väikekolhoose massiliselt ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama. Kõik olud ja muud nüansid kiirendasid veelgi kolhoosikorra allakäiku. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli rasketööstuse eelisarendamine. Eesti NSV-s pandi põhirõhk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusele. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel sai Virumaa põlevkivipiirkonnaks ja seal hakati arendama põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks. Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid
domineeriv positsioon. Keskusehoone lähudeses on loodes eramajad ning kagus ja lõunas tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajad. Hoone on tühi ja seetõttu on ka maja ümber võsastunud haljastus. Hoonest läände jääb parkmets. Krundi kujunduse osaks on algselt olnud betoonist lillekastid maja küljes , kuid enamus nendest on lagunenud. Laeva sovhoosi hoone, kui oli äsja valmis saanud. Tänapäeval Laeva sovhoosi hoone Hoone toimis alates 1980. aastast kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et taga kiiremm rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning
pillimeeste repertuaari plaadistamise aktsioon, millega seoses organiseeriti samuti mitmeid ringreisikontserte. A. Vabarnalt on 1936. a. grammofoniplaatidele jäädvustatud kokku 20 laulu-, laulumängu- ja itkunäidet. Pärast II Maailmasõda tuli Anne Vabarnal jõudumööda kohaneda uue majandusliku olukorraga ning muutunud ideoloogiaga. Muidugi mõista leiduvad temalgi paar lausa kohustuslikku improvisatsiooni Stalini kiituseks, rääkimata hilisematest lauludest uue kolhoosikorra või Nõukogude rahupoliitika jms. ülistuseks. Aga Annesse kui tunnustatud rahvalaulikusse suhtuti selge respektiga ja ta mainet püüti kavalalt ära kasutada uue ideoloogia propageerimiseks. Juba 1940. a. poliitilise pöörde järel kutsuti ta esinema Tallinnasse "Estonia" kontserdisaali, kus Anne tervituslaul pälvis soovitud tähelepanu ja tunnustuse. Anne oli selleks ajaks juba ületanud oma 60. eluaasta
koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja-Eesti kultuuri hakkas mõjutama Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine 1960. aastatel tõusis ühiskonna haridus- ja elatustase; osteti raadioid, telereid ja magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Maaelanikkond muutus aina elavamaks: osa siirdus linna, osa otsis paremaid elutingimusi mujal maakohas. Kõik see viis rahvakultuuri hääbumiseni. Isetegevus piirdus oluliselt vaid rahvatantsu ja koorilauluga. Kiriku koht ühiskonnas ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid
Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja- Eesti kultuuri hakkas mõjutama Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine 1960. aastatel tõusis ühiskonna haridus- ja elatustase; osteti raadioid, telereid ja magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Maaelanikkond muutus aina elavamaks: osa siirdus linna, osa otsis paremaid elutingimusi mujal maakohas. Kõik see viis rahvakultuuri hääbumiseni. Isetegevus piirdus oluliselt vaid rahvatantsu ja koorilauluga. Kiriku koht ühiskonnas ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid
Tuge otsitakse skautlusest, astroloogiast, transtsendentaalsest meditatsioonist, kirikust. (Vahtre 1992). 3 4 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT 1940. aastail hävis suur osa Eesti kodudest, mille asukad kas küüditati või olid sunnitud põgenema. Traditsioonilise ja sõjaeelseil kümnendeil oli järk-järgult moderniseerunud elukeskkonna lõhkusid kolhoosikorra kehtestamine, sundmigratsioon ja sõjatraumad. Kodu mõiste ahenes- maal varasemast talust maja ja väikese õueni, linnas tihti vaid omaette tao või osakeseni ühiskorterist. Nõukogulik arusaam võrdsusest ja õiglusest tähendas kogu elumiljöö teadlikku ümberkujunemist ühtlustamise eesmärgil. Nii oli ka Nõukogude Eestis sõjajärgne ,,taastumine" tegelikkuses rohkem lammutamine ja uut moodi ümberehitamine ning miljöös ja olustikus kehastuva
Seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinivetikad, sageli ka koldvetikad, harvem ikkesvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vete iseloomulike liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. 2 Eesti järved olid 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel tugevalt mõjutatud väetistest ja farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Kolhoosikorra lagunemisega soikus põllumajanduslik tootmine ja 1990-ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, lämmastikusisaldus järvevees vähenes. Majandusolukorra paranemisega on lähitulevikus oodata eutrofeerumise taastõusu. 3 Eesti järvede tüübid (1995 a) · 8% vähetoitelisi ehk oligotroofseid järvi. Mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved.
alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55) Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini, Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka veinimuuseum, mis on avatud külastajatele. Valtu Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt turundusprobleemide tõttu langes tehase toodang aastaks 1997 kriitilise piirini - 110
Sovhoosniku aiamaa tohtis olla kuni 0,15 ha. Sisukord [peida] · 1 Kolhooside loomine · 2 Kolhoosnike elu · 3 Kolhoosi juhtimine · 4 Kolhoosid pärast stalinismi · 5 Kolhoosikorra lagunemine · 6 Vaata ka Kolhooside loomine Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid miljoneid. Pärast küüditamist mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel.
ritooriumide sovetiseerimisele. alalisest elukohast julgeolekuorganite kont kommunistide tegevuses, kes polnud osanud rahva elu ümber korraldada nõukogude laadis. omakorda lihtsustas nende süüdistamist. Lisaks Tõsiseid vigu leiti veel kolhoosikorra juuru etendas sisemiste olude kujundamisel kõikide tamisel (eelkõige sellega viivitamist) ning teiste põhjuste kõrval äärmiselt olulist rolli Eesti tööstuse ümberkorraldamisel. Kontrollijate NSV juhtkonda kuuluvate inimeste isiklik meelest ei olnud kohalik juhtkond suutnud omavaheline sümpaatia ning ebasümpaatia.
Laialdased lookarjamaad kaotati läinud sajandi keskel ette võetud loodude taasmetsastamise kampaaniaga: tüsedamal mullal, puude kasvuks soodsama veereiimiga lool läksid tookord ridadena istutatud männid rahuldavalt kasvama. Suur üritus ebaõnnestus vaid seal, kus plaatjat paasi katab üliõhuke mullakiht ja kuhu ajuti koguneb ka pinnavett. Kokku metsastati Saaremaal pool sajandit tagasi üle 6000 hektari loopealseid kadastikke . Teine osa samast ajast pärit loometsi kasvab kolhoosikorra ajal maha jäetud põldudel ja karjamaadel. Vanu, looduslikke loometsi leidub tänapäeva Saaremaal vaid üksikute tukkadena. Kadakas ja äri. Viimastel aastatel on korduvalt juttu olnud stiihilisest kadakaärist. Räägitakse isegi kadakavargustest. Häda tõuseb sellest, et kaubandusliku väärtusega kadakatüvesid pole kadastikus just rohkesti ja neid varudes kipub järele jääma ebaharilikult palju "laaste". Kaubaks lähevad tüved, mille ladvapoolne läbimõõt on neli-viis sentimeetrit
tragikoomikat, mis on eesti kirjandusse ehk kõige jõulisemalt jõudnud Heino Kiige "Tondiöömaja" ja Viivi Luige "Seitsmenda rahukevade" kaudu. Maaelu katastroofiline seis oli muidugi jutuks nende Ülikooli tänava tagatoaski ja talle on meelde jäänud palju makaabreid lugusid näljastest lehmadest, keda üritati toita kuuseokstega ja kelle jaluleaitamise eest kolhoosnikutele isegi tööpäevi arvestati. Masendatud juttudesse kolhoosikorra kiirest allakäigust segunes ometi vahel ka kahjurõõmu ning lootust, et koos kolhoosidega kukub kokku ka terve vene värk. Maal puutus omaealiste noortega vähe kokku, seda sündis ehk kõige rohkem jõe ääres supeldes Võhanduni, mis 50ndate alul oli veel kalarikas ja puhas, oli umbes kilomeeter maad ja seal käidi ikka seltsis ujumas. Tema
tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Kahjuks oli kõik ikkagi tsensuuri all. Massiteave vahendas edasi ka propagandat. xxxi. Maakultuuri hääbumine Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Suuremates maaasulates hakkas juurustama linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. xxxii. Kiriku koht ühiskonnas Eesti NSV ajal säilis usuline vabadus, kuid igapäevaelus tehti ukslikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. Kiriku kasutatavad hooned ja vara riigistati: kogudustel oli tarvis väga suurt üüri maksta
Eesti väikesed talud ei suutnud täieliku vabaturutingimustes oma toodanguga võistelda Lääne-Euroopast tuleva doteeritud toiduga ja paljud suurest entusiasmist taastatud talud lõpetasid pikapeale tootmistegevuse. Maa hakkas inimestest tühjaks jooksma ja see muutis isa Eesti Vabariigi suhtes väga kriitiliseks. Tema meelest oleksid erinevad valitsused pidanud maaelu rohkem toetama ja kohalikku turgu kaitsma. Isa nägi erinevaid riigikordi, tema noorusaeg möödus nn kolhoosikorra ajal ENSVs. Pensioniiga möödus Eesti Vabariigis, mille taastamise juures ta ise oli, ent mis tõi talle kaasa pettumuse, kuna ta nägi selle maaelu hääbumist, mille loomise juures ta ise oli olnud. (Intervjuu Eve Antoniga 28. 11 2012) 2.3. Uno vanem poeg Rein Anton Mul on oma lapsepõlvest ning isast meeles mõned kindlad olukorrad. Kirjutangi just nende seikade kaupa. Ükskord väiksena võttis isa mind kaasa sügisesele pardijahile. Olime täpselt meie
*ENSVd mõjutasid 50ndatel kaks olulist välisündmust: Stalini surm 1953 ja Ungari ülestõusu mahasurumine NSV vägede poolt 1956. *Stalini surmale järgnes NSVLs nn. sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise pea kõikides valdkondades, ja puudutas ka ENSVd. Ungari ülestõusu mahasurumine mattis Eestis maha kõik lootused Lääne abile NSV okupatsioonist vabanemisel. Poliitiliste olude liberaliseerumine, otsese r elvavõitluse (metsavendluse) hääbumine, kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 50ndate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. ENSV muutus ,,näidisliiduvabariigiks". *ENSVd juhtis nendel aastatel EKP Keskkomitee I sekretärina Johannes Käbin. *Käbini karjäär komsomoli- ja parteitööl algas Peterburi linnalähedases Sussanino asulas. 30ndate alguses suunati ta parteitööle Siberisse ja siis Moskvasse õppima. Hiljem töötas ta
Juhan Peegel (rannaaineline proosa ,,Kolm tahedat lugemist" (1973) Saaremaa miljöö realistlik jutustamine. Vetemaa algatas följetonistlik proosa, kuid Peegel teeb sama. Stiilimäng. Eriti oluline panus ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) üks olulisemaid sõjaromaane, isiklik tagapõhjaga). Heino Kiik proosa fenomeni ettekuulutajaks 1960ndate lõpul, mil tehti skandaalne romaanivõistlus. Lähiajaloo kujutlus, mida paljud lugejad mäletavad. Kolhoosikorra algus ilustamata moel. Puudutab samasid teemasid nagu Traat aurukatlaga. Armastab mängida tabuteemadega. Käsikirjad jäid tsensuuri väravate taha kinni (,,Ma armastasin jaapanlannat" ja ,,Maria Siberimaal", mis ilmus 1980ndate lõpul. Puudutasid Siberisse küüditatute elu). 17. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Uusromantiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee - klassikaline tuleb luulesse tagasi. Uuema rahvalaulu esteetika (Hando Runnel)
1947. aastal rajati esimene kolhoos ning alustati võitlust keskmike ja jõukate talupoegade vastu (kulakud ~ 15 000 talupoega). 1948. aastal võeti vastu otsus moodustada kolhoosid Leedus. Küüditamine: 1) 22.-23. mai 1948. aastal - Suurim küüditamisaktsioon Leedus: 11 365 perekonda ehk 40 000 inimest. 2) II suurküüditamine - 25.-28. märts 1949: 8 765 perekonda ehk 32 000 inimest (Kolhoosikorra saavutamiseks). 3) Järjekordne massiküüditamine - 2.-3. oktoobril 1951: 16 000 inimest. 4) 1952. aasta küüditamised - 312 perekonda ehk 1100 inimest. Metsasõja toetusbaasi lammutamine. Kolhoseerimine viis näljahädani. Nõukogulik industrialiseerimine- 1970. aasta paiku oli pool elanikkonnast hõivatud tööstuses. 1970. aastal SKP 55% tööstus, 27% põllumajandus ja ehitus 9%. 1970.
kui seni oli püütud seda jõuga maha suruda, peamiseks meetodiks olid sõjalis- tšekistlikud operatsioonid, siis edaspidi leiti, et robustne vägivald ei ole mõistlik. Efektiivsem vastupanuliikumisega kokkuleppeid sõlmida. Kõigepealt Ukrainas, kus oli vastupanu suurim ja verisem; hiljem jõudis Baltikumi. o Keskvõim pidi rohkem tähelepanu pöörama kolhoosikorra/põllumajanduse turgutamisele. Aktuaalne just nendel aladel, mis liidetud 1939-1944, kus kolhoosikord oli alles funktsioneerima hakanud. Beria „uue rahvuspoliitika“ ellurakendamine Eestis: o Ümberkorraldused ja kaadrivahetus o Vastukajad EKP-s o Käbini versioon tollastest sündmustest o Vastupanuvastase võitluse taktika muutumine o Eesti otsuse ettevalmistamine
saanud mingil moel neis tingimustes jalgu alla saada. Inimesed, kes kolhoosides tööd tegid, tegid seda tasuta, samas pidid kohustuslikke normipäevi tegema, nende tegemata jätmisel karistati. Lisaks enamik peresid toitis ennast väikse isikliku aialapi abil. Oluline on riigivõimu suhtumise küsimus. Võimu teadlik poliitika hoida kokkuostuhinnad madalad. Kui 1953 sügisel kokkuostuhindu korrigeeriti, tõsteti enam-vähem omahinna tasandile, tõi kaasa kolhoosikorra kohese paranemise. Kõik normist ülejäänu jäi omale, see stimuleeris paremini tootma. Vahetult sõjajärgsel perioodil sisuliselt polnud üldse võimalik plussi jõuda. Selles olukorras oli riigivõimu poolt see, et talupoega tööle sundida nendes tingimustes, hakati rakendama repressioone. Hruštšov oli tollal Ukrainas, tema eelkõige Ukraina lääneprk-s puutus kokku sellega, et tema arvates põllumaj tootmine ei arenenud nii, nagu vaja, oli seda meelt, et tuleb talupoegadele survet
Tihti liigitati kulakuteks ka talusid, kus oli 2 hobust. Kulakuteks ja käsilasteks kuulutatud tõsteti taludest välja, võeti ära absoluutselt kõik varad- majad, varad, vili jne. Järgnev saatus tulenes kulakute kategooriatest. Kontrrevolutsiooniline kulaklik aktiiv- I kategooria. Kõik sinna sattunud isikud kuulusid automaatselt arreteerimisele ja mõisteti heal juhul sunnitöölaagrisse, halvemal juhul maha laskmisele. II kat oli kolhoosikorra vastu agiteerivad kulakud, sellised kuulusid koos perekonnaga administratiivkorras sunniviisilisele väljasaatmisele- küüditamisele maa kaugetesse prk-desse (Põhja-Vm-le, Ida-Siberisse, Kesk-Aasiasse). Nende olukord oli isegi hullem, neil tuli hoolitseda ise selle eest, kas jäävad ellu või surevad, keegi nende vastu huvi ei tundnud. III kategooria- kõik ülejäänud, nemad kuulusid koos perekonnaga välja saatmisele, aga lähemale, nt oblasti piiridesse