Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte kunsti ajaloos". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, kapiteel, order, moslem, egiptus, bütsants, vaas, mosee, islam, joonia, figuurid, ikoon, mesopotaamia, tellis, hilis, etruskid, hiline, kassett, rõdu, meka, kunst, arhitektuur, kaared, dooria, komposiitkapiteel, ülaosas, aatrium, lagi, kreeta, karüatiid, skulptuur, kore, vaasid, minarett, muezzin, kreml, koraan, hadz, ramadan, paast, maskidJumalad elasid nagu inimesed vahel sõpruses, vahel tülitsedes. 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas kujunes välja orjapidamine, kuid oli ka linnriike, mis olid demokraatlikud. 4.Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. 5.Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Nimetused on piirkondade järgi, kus need välja kujunesidi: dooria stiil, joonia stiil ja korintose stiil. 6.Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Templite eeskujuks on megaron, mille põhiplaaniks on ristkülik koos eesruumidega kitsamatel külgedel. 7.Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis (ehisriba): a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metroobid
Vana Babüloonia olid reljeefid, aga väga palju on hävinud. Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu. Egiptuse kunst Vana riigi ajastu oli 2215 eKr Keskmise riigi ajastu oli 2050 1652 eKr Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus) Hauakambrid Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka inimese teisik (ei saa välja), pa hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid lõvi keha ja vaarao peaga valvavad
ning Ramses II laskis ehitada veel Abu Simbeli kaljutempli. * Templi plaan: * Püloon templi väravaehitis * Sammasõu * Sammassaal * Sekos * Uue riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes nn Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud on küll sealt kadunud, aga 20.sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. * Samba kolm peamist osa: * Kapiteel (eristatakse samba tüüpe papüürus, lootus, palm) * Pikk tüves * Baas 5.Vana-Egiptuse kujutav kunst 34-37 Kujutav kunst: * Kujutav kunst - suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. * Skulptuurikunstis võib eristada erinevaid suundasid : 1 teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi range, suursugune ja üldistatud nt sfinks (inimese pea ja lõvi keha, seisab Giza püramiidide juures. Sageli leiame vaaraode täisfiguure tardunud sirges poosis,
paisjärv, mis oleks enda alla uputanud ka vana abu simbeli kaljutempli. Praegu on ta paisjärvest eemale viidud, ta võeti plokkidena lahti ja transporditi mujale. On ka terasstempleid, nt hatsepsuti terasstempel. Ta valitses u. 1400 eKr, võimule tuli ta ebaseaduslikult, sest naised ei tohtinud valitseda. Kuna valitsejaks kuulutati lesk, siis muuts ta oma sugu: kandis meesteriideid ja võltshabet. sfinksid [34] 4 peamist egiptuse sammast [33] sambal on 3 peamist koostisosa: kapiteel (ülemine peaosa), tüvi, baas (padjandi taoline lõpp) papüürus on kõrkjas ja kirjutusmaterjal. pressiti laiaks ja liimiti kokku. ------ puudusin----- `EGEUSE KUNST e. kreeta mükeene kunst Kreetal tekkisid suuremad riigid, Kreeta saare pindala on u. 7000 km(ruudus). Seal tekkisid suuremad linad ja väiksemad riigid. Kultuuri peamiseks keskuseks on mükeene linn ja kindlus. Oluline on Trooja. 3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa
Viimasel astmel oli lohk. Alus kannab nime krepidoma. Ülemist astet nim. Stülobaadiks. Sellelt kerkib sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana. Sammaste arvul on kindel reegel: templi pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad arvud on 6*13 ja 8*17. Sammas on kreeka arhitektuuri iseloomulikuim detail. Kolmeks põhioskas on baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel painutus entaas, tüvest liigenduvad vaod kannelüürid. Kapiteel koosneb 2 osast ehhiin ja abakus. Kapiteel on ülemineks samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Templit katab madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel on viiluväljad, mis on kaunistatud skulptuuridega. Katuse serva ääres seesülititega avad vihmavee jaoks. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega
sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Ahhemeniidide Iraani arhitektuur pani lõplikult punkti Mesopotaamia aladel esile kerkinud ja siis hääbunud kultuurile. 8 EGIPTUSE ARHITEKTUUR Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna kultuuri juured. Egiptust on nimetatud Niiluse anniks. Mõlemal kaldal piki Niiluse jõge umbes 700 km pikkuses laiub Araabia kõrbe ja Sahara kõrbe vahel kuni Nuubia kõrbeni lõunas 8 - 25 km laiune viljakas oaas. Egiptlased ise nimetasid seda maad Kemet - Must maa, viljaka musta mulla järele, mis selles oaasis oli. Soodne geograafiline asend ( kõrbed, mäed,
Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel pluss veel üks sammas (nt 6x13). Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tal on kolm põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel oleks keskel nagu väike paisutus (entaas); teda liigendavad kitsad püstvaod (kannelüürid). Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega
Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". 8 Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
annaabi.ee 
