Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte (kodanik, demokraatia erinevad vormid, erakonnad) ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mandaati, valimissüsteem, kodakondsus, parlament, valimiskünnis, erakonnad, organisatsioon, grupiks, eliit, hääled, proportsionaalselt, edendamisgrupid, ühiskonnaõpetus, naturalisatsiooni, valitsemisvorm, kohalikes, juun, esindusdemokraatia, teostab, volikogu, osalusdemokraatia, arvamusi, oodatakse, streigid, meeleavaldused, elitaardemokraatiaKui seda ei juhtu, korraldatakse hääletuse teine voor, kuhu pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Majoritaarse süsteemi eelised: Lihtsus ja inimestele arusaadavus. Valituks saamiseks on vaja rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. Majoritaarse süsteemi puudused: Eelised on juhtivatel parteidel ja väiksemad erakonnad jäävad tahaplaanile. Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelisi. Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA's, Kanadas ja Prantsusmaal. 3.2.Proportsionaalne Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis.
(kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud,
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks
Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine
kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist (tele- ja raadiokanalites antakse kõigile kandidaatidele võrdselt tasuta eetriaega). Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles
ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end
VABAD VALIMISED Valimiste funktsioonid: 1. tagada võimu vahetumine (regulaarsus, iga 4a tagant) 2. vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. hariv funktsioon (kampaaniaperioodil tarbivad inimesd rohkem poliitilist teavet, viivad kurssi end kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega) Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi • Ühetaolised (võrdsed) – kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl • Salajased – ei pea avaldama keda valid Vanusepiirang • 16 – püsivalt ühes paigas elav inimene, valib kohalikel valimistel • 18 – võib hääletada, kandideerivad kohanikku omavalitsusse • 21 – võib kandideerida riigikokku ja europarlamenti • 40 – võib kandideerida presidendi kohale (sünni järgne Eesti kodanik)
Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis: 1) kodakondsus (nt RK valimistel saavad osalevad vaid EV kodanikud) 2) vanuseline (al.18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel
võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada , seepärast on oluline tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas.
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on
veendumuste järgi. *Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. · Valimised on ühetaolised, ehk võrdsed. * Võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. *Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem e.Enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus -
LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid.....................................................................................................................
Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda,
Riigi tasandil on otsesese demokraatia teostamise viis rahvahääletus. · Esindus ehk vahendatud demokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale otseselt vaid valimistega. · Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. · Elitaardemokraatia- võimule saab vähemus ehk eliit, oskus arvestada rahva huvide ja olulisemad ellu viia. 6. Millised on demokraatia ohud? · Inimsed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi · 51% türannia, enamuspõhimõte · Riigimees või poliitik? 7. Vabade valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv funktsioon · Rahva usalduse heaks indikaatoriks 8
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine.
või linnas. Vabariigi Presidendi- kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku. c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida. Ajaloos on rakendatud varanduslikku tsensust, soolist piirangut, mõnel juhul ei saa valida sõjaväelased ja õppurid. Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad.
Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamine. Võimule saab vähemus ehk eliit, kes arvestab enamuse e. rahva huvidega. Vabad valimised 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised, mis toimuvad regulaarselt teatud ajavahemiku möödudes nim. korralisteks valimisteks. Valimised võivad toimuda ka sagedamini põhiseadusega määratud viisil - neid nim. erakorralisteks valimisteks. 2. Vahendada võimule kodanike nõudmisi. 3. Hariv funktsioon - kuna kampaania perioodil tarbivad inimesed rohkem teavet ja viivad end kurssi erakondade vaadetega
tekkele, sest valijad ei anna harilikult sellisele kandidaadile oma häält, kellel ei ole lootust valimisringkonnas võita. Majoritaarse valimissüsteemi ,,Võitja saab kõik" eeliseks on tema lihtsus ja kõigile arusaadavus, kuid puuduseks see, et ta ei tarvitse väljendada valijate enamuse tahet. Samuti või minna palju valijate hääli kaotsi, kui nad on hääletanud kandidaadi poolt, kes ei saanud enim hääli. Niisugune valimissüsteem kehtib näiteks USA-s, Suurbritannias, Kanadas, Mehhikos, Indias jt. riikides. (Majoritaarde variandi alaliigi moodustab veel absoluutse häälteenamuse süsteemi. Sel juhul annab võidu ringkonnas 50%+1hääl. Kui ükski kandidaatidest ei kogu esimeses voorus nõutud häälte hulka, siis korraldatakse teine valimisvoor, kus osalevad ainult esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Kuna see süsteem on tülikas ja
- puudub varanduslik piirang - kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel) - tervise piirang ja teovõimetud - vanuseline piirang valimised on vabad - kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul - kodaniku ei tohi mõjutada valimised on ühetaolised ehk võrdsed - võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks - kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis
a ja presidendiks 40.a. valimistel on vaba konkurents- konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde mis tõttu vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Erakonnad ja pisiparteid loovadki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine
-valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased. 7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid
tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, st et valimised võita tuleb koguda 50% pluss 1 hääl (nt ka Prantsusmaa parlamendivalimistel). Selle süsteemi peamine pluss on selgus ja lihtsus, kuid miinusteks see, et annab eelised juhtivatele suurparteidele ning kaotsiläinud hääled, st need, eelistasid kaotanud kandidaate või parteisid. Proportsionaalne valimissüsteem- jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Partei, mis kogub 7 % valijate häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Valimisringkonnad on mitmemandaadilised. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, seega tuleb valijal eelistada pigem üht või teist erakonda kui üht või teist isikut
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus
hariv funktsioon, kus inimesed saavad rohkema poliitilise teabe tarbimisega end kurssi viia kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Põhimõtted: · Valmisõigus on üldine valida saavad kõik täisealised ja kodakondsusega inimesed · Valmistel on vaba konkurents vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Valimised on võrdsed parteidel ja üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks ning kõik hääled on kaalult samad ja igal valijal on üks hääl 4.Valimissüsteemid Majoritaarne süsteem Igal valimisringkonnal on üks mandaat ehk saadikukoht parlamendis. Saadikukoht saadakse lihthäälte tulemusel st. et võidab see kes saab kõige rohkem hääli. Suurtematel parteidel on suurem võimalus pääseda võimule. Proportsionaalne süsteem Saadikukohti jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna
Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema
ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel). Otsesed valimised
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
veto peale panna. Seaduste algatamise õigus kuulub vaid Kongressile. Võimuharud on võrdlemisi iseseisvad, mis ühelt poolt on positiivne (pikaajalised valitsused), teisalt võivad kaks võimu hakata üksteisele vastu töötama. Parlamentarism rahvas valib parlamendi, selle tulemustest lähtuvalt moodustatakse ka valitsus (traditsiooniliselt esitab president enim hääli saanud parteile ettepaneku moodustada valitsus). Parlament omakorda peab moodustatud valitsuse kinnitama. Parlament valib ka presidendi (kui ei ole tegu just konstitutsioonilise monarhiaga). Riigipea ehk presidendi roll parlamentaarses riigis on kinnitada ametisse apoliitilised kõrged ametnikud (kohtunikud, sõjaväe juhtkond, õiguskantsler, riigikontrolör jne), täita tseremoniaalseid- ja/või esinduslikke ülesandeid (kõnede pidamine, autasustamine, kõrgete külaliste võõrustamine jne) ning olla tasakaalustajaks valitsuse ja parlamendi suhetes. Parlamendile kuulub seadusandlik võim
a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. 6. Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a põhiseadust? V: 3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati KOV volikogu valimisperioodi neljale aastale ja pani sisse nn vahevalimiste võimaldamine. See võeti vastu kiirloomulisena. See jõustus 2005.a. 2003.a
kasutamise. Komisjon peab jälgima lepingute ja EL õigusaktide täitmise, vajadusel kaevates liikmesriike või teisi institutsioone Euroopa Kohtusse. Komisjon esindab ka EL, vastavalt lepingule ja kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ka rahvusvahelises suhtluses. Komisjon asub Brüsselis. Osa asutusi ka Luxembourgis ja siis kui Euroopa Parlamendi istungid on Strasbourgis, siis seal. Komisjoni presidendi kandidaadi esitab Ülemkogu, ametisse kinnitab Euroopa Parlament. Kui parlament tagasi lükkab, siis esitatakse uus. Arvestatakse Euroopa Parlamendi tulemusi, so esitatakse enim kohti saanud erakonna esindaja. Ülemkogu nimetab ka välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Siis liikmesriigid (va presidendi ja kõrge esindaja päritoluriigid) konsulteerides presidendiga esitavad volinike kandidaadid. President jagab ametid (nn portfelli) ja läheb kandidaatidega Euroopa Parlamendi ette, kes hääletab nad ametisse (võib ka tagasi lükata)
annaabi.ee 
