tähtsuse selgitamine. Klienditeekond · Klienditeekond · Kvaliteediteekond · Teeninduse täiuslikkuse teekond Klienditeekonna analüüsimine · Kas klienditeekond on vastavuses kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega? · Kuidas ta tunneb ennast teekonnal? · Kas see on talle arusaadav? · Mugav? Väärtuslik? Aega säästev? Huvitav? · Positiivset elamust (kogemust) kujundav? Jne. · Mida peab klient kvaliteetseks? Kokkupuutepunktid ehk tõehetked · Klienditeekond on kogu periood, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist organisatsiooniga ning lõpeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast · Teekonna kirjeldamisel tuleb vaadelda kõiki punkte, mille vältel klient puutub kokku organisatsiooni ja seda ümbritseva keskkonnaga · Kõik kokkupuutepunktid on võtmetähtsusega ning neid kutsutakse ka tõehetkedeks Tõehetk
Klienditeekonna analüüsi tulemused aitavad kujundada juhtkonna otsuseid Klienditeekond hõlmab kogu perioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõpeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast. Teekonna kirjeldamiseks tuleb vaadelda kõiki kokkupuutepunkte, mille vältel klient ühel või teisel moel puutub kokku organisatsiooniga ja seda ümbritseva keskkonnaga. Kõik kokkupuutepunktid on võtmetähtsusega ning neid kutsutakse ka tõehetkedeks (momenths of truth). Tõehetk ehk hetkevõimalus on just see aeg ja see koht, millal ja kuidas on teenindajal võimalus klientidele demonstreerida teeninduse kvaliteeti ja teeninduskultuuri. See on tõeline võimaluste hetk. Järgmisel hetkel on situatsioon läbi, klient lahkunud ja negatiivselt kogetud hetke ei ole sageli enam võimalik positiivseks muuta, st ei ole enam mingit võimalust teeninduskvaliteeti tõsta
o Lahenduse koostisosad o Koostisosade toimimine/suhtlemine/koostöö Teostamine seotud konkreetsete tehnoloogiatega Kas Kasutusjuhtude mudel on "musta kasti" (ehk Analüüsi) mudel või "valge kasti" (ehk Disaini) mudel? musta Kas Kasutusjuhtude mudelit tehakse Tarkvarale või Ärile või mõlemale süsteemile? Mõlemale, aga on business use case Kui mõlemale süsteemile, siis millised on vastavate mudelite sarnasused, erinevused ja kokkupuutepunktid ? Ärikasutusjuhud väljendavad ärisüsteemi "kasutajate" (äriTegutsejate) funktsionaalseid (äri)eesmärke. Ärikasutusjuhtude abil saab modelleerida Äriprotsesside struktuuri (ja käitumist). Kas ja Kuidas saame ärikasutusjuhtudest tuletada tarkvara kasutusjuhud? Mõelge Restorani versus Ainete Deklareerimise näite peale. Kuidas (millised tegevused millises järjekorras) koostate kasutusjutude mudelit? a. Joonista ristkülik Süsteemi jaoks b
paremini või odavamalt või konkreetne tegevus pole oluline konkurentsieelise saavutamise seisukohalt. Kolmandaks variandiks on diversifitseerimine (mitmekesistamine), mille puhul ettevõtte tegevus laiendatakse selgelt eristuvatesse tegevusvaldkondadesse. See võib toimuda sama ettevõtte raames või kontsernilaadse struktuuri ülesehitamise kaudu. Valdkonnad, kuhu tegevust laiendatakse võivad olla omavahel seotud, kuid kokkupuutepunktid võivad ka puududa. Seotud diversifitseerimine on tegevuse laiendamine senise põhitegevusega seotud valdkondadesse st. valdkondade vahel on strateegiline sobivus. Näitena tooks Sampo Group’i, mis pakub kindlustus-, pangandus-, investeerimis- ja varahaldusteenuseid. Mitteseotud diversifitseerimine on diversifitseerimine mistahes tegevusharusse. Oluline on tabada õiget hetke, millal omandada ettevõtteid ning sama oluline on tabada õiget müügihetke, kui rentaablus hakkab vähenema
Haldusmenetluse käigus võidakse riivata ka neid materiaalseid põhiüiguse, mis ei ole otseselt seotud haldusmenetluse tulemusega, s.t. otsusega, mis ühel või teisel määral riivab põhiõigusi. Siia kuuluvad menetlusosaliste nn üldised personaalsed õigused, mida võidakse rikkuda menetlustoimingutega ning ametnike ebadiskreetse tegevusega. Haldusmenetluse aspektist on aktuaalne eelkõige menetlusosalise väärikuse kaitse menetluses. Haldusmenetlusel on kokkupuutepunktid ka nn menetluslike põhiõigustega. Siinjuutes on olulise tähtsusega juba eespool käsitletud põhuseaduse parg 14, mille järgi õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Siit tulenevalt on täidesaatval võimul kohustus tagada isiku põhiõigused ka menetluse normeerimisega. See tähendab eelkõige seda, et isikul on õigus efektiivsele õiguste kaitsele ausa ja õiglase menetluse kaudu.
1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoosis ja algkristlus" eest, millega osalesin üliõpilaste teadustööde konkursil; 2005 Münsteri Ülikooli auhind gnoosise uurimise eest. Teadustöö põhisuunad: Ühiskonnateadused ja kultuur, Teoloogia(Võrdlev usundilugu) Küllap on enamikule minu eakaaslastest tuttavad lood vene vägimehest Ilja Murometsast
Osalise v-i puhul piirdutakse nt vaid mööbli tootmise ja hulgimüügiga. DIVERSIFITSEERIMINE- ettevõtte tegevuse laiendamine selgelt eristuvastesse tegevusvaldkondadesse, kusjuures pole oluline, kas see toimub sama äriühingu tegevuse raames või kontsernilaadse struktuuri ülesehitamise kaudu. Valdkonnas, kuhu tegevust laiendatakse võivad olla omavahel seotud, kuid kokkupuutepunktid võivad ka puududa. konkurentsipositsioon Nõrk tugev TURU Kiire · Senise tegevusstrateegia ümberkujundamine, · Jätkamine kontsentreerununa KASVUTEM keskendudes endisel ühele tegevusalale; ühele tegevusalale (+ PO
vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika 14 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. `mitu kirjandust', tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon
Samuti kasutatakse seda ulatuslikult kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamisel (Tooman, 2007). Klienditeekond hõlmab kogu perioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõpeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast. Teekonna kirjeldamiseks tuleb vaadelda kõiki kokkupuutepunkte, mille vältel klient ühel või teisel moel puutub kokku organisatsiooniga ja seda ümbritseva keskkonnaga. Kõik kokkupuutepunktid on võtmetähtsusega ning neid kutsutakse ka tõehetkedeks (Tooman, 2007). Spordiklubi Fittest Tartu klienditeekond koosneb enamasti 8 etapist: 1. Esmane kokkupuude ettevõttega toimub kas brosüüride, reklaami (ajalehe, raadio, interneti vahendusel) või siis suust suhu leviva informatsiooniga (sõprade soovitused, ettevõtte korraldatud kampaaniad erinevatel üritustel). 2. Teise kontakti loob soovikorral klient, kas ettevõttesse kohale minnes,
Milline loetletud rollidest on Informaatikainstituudi qppetooli infosusteemi valdkonna erialagrupp: :: P: 1.8 andmebaaside spetsialist / administraator susteemiarhitekt ja disainer infojuht (CIO) Infotehnoloogia juht (CTO) organisatsiooni juht (CEO) Programmeerija 3. Valige VALE vaide. Sundmuse modelleerimise eesmarkideks on: :: P: 2.3 Maaratleda organisatsiooni pqhiobjektide seisundite muutumise juhtumid Leida iga tegutseja ja temaga suhtlejate vahel liikuvate infovoogude kokkupuutepunktid, mis nquavad tegutsejalt reaktsioonina infotootegevust Maaratleda organisatsiooni sundmuse seisundi muutumise juhtumid Selgitada sundmused, mis kaivitavad organisatsioonis mingi protsessi Selgitada toimimisprotsessis asetleidvaid sundmuseid, mille korral tuleb kaivitada kasutuslugu 4. Valige QIGE vaide. Andmevaramu ehk andmeait (data warehouse) on: :: P: 1.4 andmebaasi kqige olulisem andmetabel, mis omab organisatsiooni jaoks erilist strateegilist vaartust
rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Kaanoni määratlus
lahendustele, põhineb enamik lahendusi juba olemasolevate pretsedentide mugandamisel näiteks tooli või tassi kujus äratuntav vorm ja funktsioon. Seetõttu on disaineritel vaja tutvuda ennast tõestanud töödega, mitte leiutada uut lahendust pelgalt erinemissoovi tõttu. (Best 2010: 44) Teenuse tarbimisel toimub kliendi ja teenusepakkuja vaheline pidev suhtlus ja klienditeekonda analüüsides saab kaardistada kokkupuutepunktid. Teenuse tarbimise protsessi tuleb vaadelda teenuse kasutaja seisukohast ja disainida kliendile teekond, mille jooksul ta saab pidevalt väärtuslikke kogemusi ning ei tunne end hetkekski ignoreeritult. Seda nimetatakse interaktsiooni disainimiseks. (Clatworthy 2010: 80) 17 Et interaktsiooni edukalt disainida, tuleb eelnevalt kaardistada klienditeekond, mis
keskkonnata 6 Äritegevuse vastutus on muutunud, sest suurenenud on ettevõtete tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale ja ettevõtte tegevusega kokku puutuvatele huvirühmadele. Kui varem vaadati ettevõtet, ühiskonda ja keskkonda eraldi seisvate üksustena, millel olid olemas kokkupuutepunktid, siis täna vaadatakse ettevõtet kui ühiskonna osa, mis on omakorda osa keskkonnast. Ükski ettevõte ei tegutse vaakumis, kõik on omavahel seotud ja see mõju on vastastikune. Ühiskond ja keskkond saavad enamasti tegutseda ilma ettevõtteta, kuid ettevõte ilma teda ümbritseva ühiskonna ja keskkonnata mitte. Ettevõte on oma olemuselt sotsiaalne, ühiskondlik kodanik ja tema tegevus mõjutab nii ühiskonda kui keskkonda ning seda järjest tuntavamalt.
Tegelikult hõlmab see kogu klienditeekonda, mis koosneb mitmetest omavahel seonduvatest etappidest 6 ja kliendi kokkupuutepunktidest teenindava organisatsiooniga ehk tõehetkedest. Need võivad olla näiteks: · kliendi esmane kokkupuude ettevõttega (nt suust-suhu info, ajalehereklaam või info firma koduleheküljel jms), · järgmised kokkupuutepunktid, sh juba otseselt ka organisatsiooni töötajatega (nt helistamine või kirja kirjutamine ettevõttesse ning neile vastamine kiirus, (hääle)toon, sisu(kus), täiendav info, soovitused jne), · ettevõtte kättesaadavus (transport, viidad, juhised jms), · esmamulje ja kliendi vastuvõtt kohapeal (kohene märkamine, sõbralik tervitamine, lahke naeratus, soovide täpsustamine, täiendav info jne)
ausus, solidaarsus, kultuursus. Protestilauliku pool käsitleb Eesti elu kitsaskohti (ameerika massikultuuri domineerimine, kriminaalsus, seksuaalne frustratsioon, rumalus). Jürgen Rooste maailm seostub melanhoolsuse, kurbuse, ängistuse, frustratsiooniga. Rooste ütlemisviis on jõuline, isegi pidurdamatu. Üsna pikkade tekstimassiividena esitatud. Tema puhul on toonitatud jazzi mõjusid inspiratsiooni keskne roll. Oma luulet esitab väga efektselt. Tugevad kokkupuutepunktid 50ndate biitliikumisega, kus luulet ette loeti ja muusikalise saatega toetati. fs Francois Serpent. Esimene raamat ilmus pikema nime all, nüüdseks nimi fs-iks muutunud. Pikalt töötanud ajakirjas Looming. Välja kasvanud NAK-i rühmitusest. "Ka Jumal on inimene"; Francois Serpent "Valgete kaantega raamat", "2004", "Alasti ja elus" Teosed moodustavad ühtset ilmavaaadet ja ideaale või nende kadumist väljendavad tekstid. Üsna vähe on rõõmu, lootust, helgeid momente
tsiteeritud, aga ka mitut moodi tõlgendatud. Vanamees on sellega osutanud tõigale, et väljaspool religioosset teadvust ei ole võimalik religiooni üle arutleda. Ta ütleb ju Ruubenile, kes huvitub religioonist kui printsiibist: «Jah. mõistus siin ei aita...» Aga samas on see muusikale andunud vanamees abstraktse idee -- inimkonna lunastuse, Suure Valguse, Rahu nimel nõus ohverdama kas või oma ema. Siin tekivad neil kahel -- Ruuben Illimel ja hallil vanakesel üllataval kombel kokkupuutepunktid. Vanamehes näeb Ruuben mitte üksnes enda. vaid kogu inimkonna võrdpilti. On ju Ruuben juba teoks teinud selle, milleks vanake vaid kobavates sõnades valmis oli, s. o. idee nimel ohverdanud inimese. Kuid üldises ellusuhtumises on nende vahel ka oluline erinevus. Vanameest iseloomustab jaanalinnulik liiva peitumine, tema vastuargument Ruubeni teravatele küsimustele on: «Selliseid küsimusi ei tohi esitada.» Vanamees on realiseerinud oma suure idee ja selle kaudu rahu leidnud
10. Omas ajas täiesti kaasaegne ja lööv, erinevalt meie vaatepunktist tänapäeval 11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14. Uus komponeerimisprintsiip erinevalt regialulust ja sellest tulenev tekstuaalne stabiilsus ja väiksem variaablus 15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas 16. Kokkupuutepunktid kirjaliku meediumiga, ilukirjandusega 17. Teadlikkus autorlusest Esitajaiks enam mehed (regilaulude puhul naised) 15. Rahvajuttude alaliigid ja neile iseloomulik (Aarne- Thompson, E. Laugaste) Rahvajuttude liigitus Aarne-Thompsoni kataloogis: - loomamuinasjutud - „päris” muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid
paindlikumad, nobedamad ja kliendile lähemal. Ettevõtetel on laias laastus kolm võimalust digitaliseerimisest kasu saada: 1) Digitaliseerida ehk automatiseerida ettevõtte sisemised protsessid. Leida tööprotsessides selliseid kohti, mida digitaalseks muutes olla efektiivsem ja vähendada kulusid. Nt. tootmine, lepingute/tellimuste pikendamine, arvete edastamine, raamatupidamine, raporteerimine jne. 2) Digitaliseerida kliendi kokkupuutepunktid toote või teenusega. Toodete müük, nõustamine ja järelteenindus läbi elektrooniliste kanalite, CVM, automaatne kliendiandmete uuendus läbi veebilehe jne. 3) Digitaliseerida kogu ärimudel ehk anda tootele või teenusele uus digitaalne kuub, pakkudes seeläbi klientidele uudset kogemust ja tõsta ettevõtte kasumlikkust. 55. Millised probleemid võivad tekkida toodetele online hindade määramisel, kui ettevõttel on samal turul ka jaepoodidest partnerid
11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14. Uus komponeerimisprintsiip erinevalt regialulust ja sellest tulenev tekstuaalne stabiilsus ja väiksem variaablus 15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas 16. Kokkupuutepunktid kirjaliku meediumiga, ilukirjandusega 17. Teadlikkus autorlusest Esitajaiks enam mehed (regilaulude puhul naised) 15. Rahvajuttude alaliigid ja neile iseloomulik (Aarne-Thompson, E. Laugaste) Rahvajuttude liigitus Aarne-Thompsoni kataloogis: - loomamuinasjutud - ,,päris" muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist
omad käigud" viivad alati õigele teele. Herbart on veel üks 19. sajandi väljapaistev pedagoog, teda on peetud teadusliku pedagoogika rajajaks, tema eesmärgid kasvatuses olid: 1. mõistust ja kujundusvõimet kasutav inimene, 2. kindlad moraalipõhimõtted. Progressiivpedagoogika. Uus või vana? Kui räägitakse alternatiivpedagoogikast, siis kõne all on 1970. ja 1980. aastatel loodud põhikooli alternatiivid. Mitmed praegused pedagoogilised uuendused on samad põhimõtted ja kokkupuutepunktid eelmise sajandi alguse uuenduslike ideedega. Nagu näiteks esteetilise ja intellektuaalsete stiimulite loomine, õppeainete piire ületavate teemasid valimine, jms. Kõige tugevam innovatiivne mõju ja pidev laienemistendents on - Montessori - Dalton -Waldorf - Freinet - Jena -alternatiivkoolidel. Enamikus maades esineb neid kõiki, välja arvatud Dalton- koole, mida Kesk-Euroopas on pidevalt loodud ainult Hollandis. Vabaduspedagoogika ja Montessori-pedagoogika
oma keelt perfektselt ja on mõjustamata sellistest grammatiliselt asja juurde mittekuuluvatest tingimustest nagu mälupiirangud, hajutumine, tähelepanu ja huvi vaheldumine, ja häiretest (juhuslikest või iseloomulikest) oma keeleliste teadmiste kasutamisel tegelikus esituses.). Usa deskriptiivne lingvistika: 1. Yale'i koolkond distributsiooniline analüüsimeetod; rajajaks Bloomfield; kokkupuutepunktid glossemaatikutega; keeleüksuste distributsioon (st kõnevoolus nende koosesinemise võimalusi määratlevad reeglid). Alles pärast keeleüksuste kõigi distributsioonireeglide kindlakstegemist kõnevoolus võimalik koguda objektiivseimat ja täpseimat informatsiooni nende funktsioneerimie kohta süsteemis; esindab formalistlikku meetodit ei arvestata tähenduse kategooriaid.
o Joonestada kaar R30 ja siduda otspunkt ristküliku diagonaali teise otsa. [joonis 3-12;c] o Kanda kaartele peale mõõdud. o Siduda kaare R30 otspunkt kaare R100 joone külge . [joonis 3-13;a] o Käsuga TRIM eemaldada ülearune osa kaarest R100 . [joonis 3-13;b] a b c joonis 3-13 o Siduda kaarte kokkupuutepunktid ,,puutepunktis" Kuna puutepunkti täpne asukoht ei ole määratud, võib loodud kõvera kuju olla natuke erinev siin näidatust.. o Valida Close Sketch o Määrata kauguseks 27 mm ning näidata lõikamise pool ja suund. o Salvestada fail nime alla ,,Kapott" 3.4 Mootor o Luua risttahukas põhja mõõtudega 18 mm ja 20 mm ning kõrgus 12 mm [joonis 3-14;a] o Valida Cut ja osutada risttahuka väiksemale küljele. [joonis 3-14;b]
Gary Winogrand"Figments from real life"Tänavakeskkond kui teater.Keskendumine sündmuselel.Absurdi fenomen "reaalses elus". William Eugene Smith Fotoessee. Sõjaga ja sõjajärgse olustikuga seotud teemad. Need tööd avaldati põhiliselt fotoajakirjanduses. Ei saa olla teist maailmavaadet kui humanism- usk pildi võimesse elu muutma. Koputab südametunnistusele ja paneb mõistma/muutma. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis III: Poliitiline kunst Kunsti ja poliitika vastandlikkus ja kokkupuutepunktid. Ajaloolis-poliitiline ja päevapoliitiline ikonograafia 90te kunstis. Kunstipoliitika. Mängu ja tegelikkuse vahekord poliitilises kunstis. Institutsionaalsed sanktsioonid paljastatakse ajalooliselt ning sotsiaalselt konstrueeritud piirid näiteks avalikkuse ning privaatse vahel. Pooldatakse mõtteviisi, et inimeste kunstiline maitse võib vastavalt klassile, rahvusele, seksuaalsele orientatsioonile või soole erineda
rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine > pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. `mitu kirjandust', tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muuusi, katkestusi Lähilugemine vs kauglugemine. Lähilugemine ei võimalda nn
rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja – käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine > pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muuusi, katkestusi Lähilugemine vs kauglugemine
kirjandusloole. ) Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed 19 Vanem eesti kirjanduslugu mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuuri ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja riimukujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Rõhuasetused on tihti võrdlevad (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine see ongi pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt. Üks traditsioon vs ,,mitu kirjandust", tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi,
loogilisele alusele oli kadunud. Varane Wittgenstein sobis logitsistide ning loogiliste positivistide programmi, hiline enam mitte: Bertrand Russell hindas kõrgelt Tractatust, kuid suhtus negatiivselt Investigations-i. Logitsistika ja loogilise positivismi allakäigu järel jätkusid loogika ja filosoofia vastasmõjud, kuid ilma seniste ekstsessideta. Kõigepealt peab märkima, et mitmed fundamentaalsed loogikaprobleemid ja teoreemid pakuvad iseseisvat filosoofilist huvi. Otsesed kokkupuutepunktid on loogikal ja analüütilisel filosoofial endiselt keelefilosoofia pinnal, kus loogika oma kaugelearendatud teooriaga semantikast ja mudelitest esindab matemaatiliselt täpset äärmust, andes filosoofiale seega kindla punkti, millele vajaduse korral toetuda. Ühist huvi pakuvad mitteklassikalised loogikad (lisaks intuitsionistlikule on neist olulisemad modaalsed, relevantne, lineaarne, episteemilised ja mittemonootonsed loogikad), mis formaliseerivad spetsiaalset tüüpi arutlusi.
armuloo ja kireloo pahupidi pööratud ekspressiivsus olemas, ühiskondlik ja isiklik on seotud. Karakterkujunduses on psüh usutavuse printsiip olemas "Kuningal on külm" on saanud impulsi piiblist, aga siin pole antud juhul mingit ümberjutustust, vaid see on pigem Tammsaare lugu. Lugu, mis on rõhutatult ühiskonnakriitiline allegooria ja kõige selgemalt ilukirjanduslik teos, mis totalitaarseid võimumehhanisme paljastab. Aino Kallas kokkupuutepunktid ka olemas, aga ta on autor, kes valdavalt kirjutab tekstide esimesed versioonid soome keeles ja integreerub Eestiga. 1935 näidend "Mare ja tema poeg" Hella Wuolijoki seosed ka eesti dramaatikaga + Artur Adson + Juhan Sütiste + Karl August Hindrey + Evald Tammlaan tema loomingutee jääb lühikeseks, tegi koostööd lavastaja Priit Põldroosiga, kes tegutses Töölisteatris, mis säilitas sotsiaalkriitiku hoiaku. Tammlaan läks kaasa Nõuk võimuga, aga suri sks vangilaagris
normidest. Kunagi on seostatud seda ka paganlikkusega. See on tsiviliseerimata keskkond. Õunapuu juttude miljööks on 18 või 19 sajandi eesti küla See küla on äärmiselt lihtne, ropustne, seal on palju eelarvamusi. See külaruum on kuidagi suletud, klaustrofoobiline, sealt pole väljapääsu. Omaette küsimus on see, kui palju Õunapuu on kasutanud selle küla loomisel varasemat eesti kirjandust. Seal on kinldasti mingi olulised kokkupuutepunktid. See küla on alati mingi mõttes linna vastand. See küla gootika kaheldamatult vastandub linna korrapärale, kultuurile. Kui need kaks jõudu kokku puutuvad, tekib alati mngi konflikt ja toob kaasa häda. Nendes juttudes kohtame esmalt tuttavat realistlikku fiktsiooni, kus kõigepealt näeme korralikke kristlikke inimesi, kes on alandlikud ja edaspiüüdlikud. Selline tuttav realistlik külakirjeldus on midagi sellist, mis esitab meile sellise normaalse kristliku, edasipüüdliku maailma
See on nn avarilmade käsitlus. Avarilm - ruumiline väljendus, aga vaimsete otsingute ruumi ka. Konkreetselt avaldumise vormid, mis B huvitavad, on kolm: ta tahab kirjutada taigast, ta tahab kirjutada kõrbest ja merest. Tal on üsna varakult programm, et peab nendest kirjutama. Kõigest kohe ei jõua, aga hiljem jõuab küll kõige selle juurde. 70ndate loomingusse: võiks öelda, et võtab esialgu ainese elust endast, aga kasutab nihestatud esteetikat. Mingid kokkupuutepunktid areenile pürgiva modernistliku kirjutamisviisiga, aga vb vanema sümbolismi suurt haaret. Pretensioon seal ka sees. "Leiud kajast" 1977, sellele eelnes 3 proosatekstist koosnev "Oaas" lülitab selle uue romaani koosseisu. Selles kujutas ta kõrbeekspeditsiooni, peategelaseks geoloog, kes rabaservas leidmas olemise mõtet kokkukuulumises loodusega. Otsene loodusega seotud eetiline probleemistik. Kava kõrbesse juhtida suurjõgede veed, inimene
annaabi.ee 
