kulmuvahe kitkuti laiemaks. SOENGUD Lõppes poisipea valitsemine – juuksed läksid pisut pikemaks ning lokki. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Populaarse come-back’i tegid marcel-lained ehk vesilained. Tähtsaks peeti ka kübaraid, mis olid enamasti madalad ja baretilaadsed. MEESTEMOOD Fraki asemel hakati kandma smokingut. Domineerisid kehakuju rõhutavad ülikonnad. Pintsakute õlajoon oli väga kandiline ja tugevalt polsterdatud. Populaarseimateks värvitoonideks olid metallivärvid ja merest ning keskööst inspireeritud toonid. FILMITÄHED 1930. aastate üks kuulsamaid filmitähti oli Marlene Dietrich. Dietrichi tohutu edu
Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Naistemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Meestemood Meestemood ei anna võimalusi nii suurteks muudatusteks, kuigi ka mehed soovisid teistsuguseid rõivaid. Fraki asemel eelistati smokingut,mis vastas rohkem uuele ühiskondlikule maitsele. Samal põhjusel asendus torukübar ehk silinder pehme viltkübaraga. Meestemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega. Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu
kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Parukaid tehti inimjuustest, kitsekarvadest, hobusejõhvist, taimekiudu karvadest. Õukonna meelissoeng oli kõrge parukas, millesse oli pandud liblikaid, linde, puuoksi, aedvilju jne. Soengu kõrgus segas tõllaga sõitmist ning peagi tekkisid ka täid liikvele. Kõik need olid põhjuseks miks see seongumood peagi moest kadus. Mehed loobusid parukatest ja naised võtsid omaks lihtsamad soengud. 20sajand Meestemood muutus praktilisemaks. Hakati keskel-seitlit küljele kammima. Küljelt ja kaelalt lõigati juuksed lühemaks ja õhemaks. Tukk harjati taha. 1910 kandsid mehed palju lõuahabet ja vuntse, mida hoolega piirati ja vahatati. 1920 oli meessugu raseeritud lõuagaja kandsid väikesi peenikesi vuntse, moes oli poisipea lõikus. 1930 meestemood oli väga sile ja õlitatud, laubalt taha kammitud. Pisut hiljem hakati esmakordselt meestel lõikama järgulist pead.
Naistemood 1920. aastal Õrnema soo seelikud muutusid lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiste riietus ei rõhutanud enam naiselikkust. Naistemood 1930. aastal · Geomeetrilised jooned muutusid veidi pehmemaks. · Riietusse ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted. Naiste soengud 1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. 1925. aastal muutus juuste lokkimine igapäevaseks. Meestemood 1920-1930 Fraki asemel hakati eelistama smokingut. Torukübar asendus viltkübaraga. Kasutatud kirjandus · Mood http://et.wikipedia.org/wiki/Mood vaadatud 05.11.2013 · Mood 1920-1930 http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1920-1930-moo vaadatud 05.11.2013 · Värä, E; Tannberg, T: Pajur, A. Lähisajalugu. Avita. 2004. lk 64. Tänan vaatamast!
„Ebony“ Lihtne, võimalikult loomulik Sirged, otsad üles- või allapoole koolutatud Rõhutati kuklaosa Õhtusoeng Tukk ümara või terava joonega Parukad Juuksevärvid - Lausa virsik, Magus mesi, Õrnroosa Twiggy ja Vidal Sassoon Lühike jõmpsikasoeng 1960ndate aastate juhtfiguur five-point-cut Meik Suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled Valeripsmed Põsepuna Ripsmetušš Jalgade meik Meestemood Raketipüksid ja veidi lahtinööbitud triiksärk Väljakasvanud soeng Biitlite moodi Kaelaside https:// www.youtube.com/watch?v=dH DmrwzUOwo
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3
vormid,juskui pikaks venitatud figuurid ja erilise väljendusrikkusega maalitud usulised tunnused....... 6. Nimeta mõni barokne ehitis ja too ka maa, kus see asub. ..Prantsusmaal Pariisi lähistel asub Versailles loss, Tallinnas Kadrioru loss....................................................................... (2) 7. Nimeta riik, kus tekkis rokokoo. (1 punkt) .Prantsusmaa.......................... 8. Nimeta rokokooajastu moele kaks iseloomulikku joont. (2 punkti) 1) ...meestemood muutus naiselikumaks riietus rõhutas pihakohta 2) ...peen ja viimistletud kunst 8. Täida võrdlev tabel Rubensi ja Rembrandti kohta. Märgi ristikesega, keda on iseloomustatud. (3 punkti) Rubens Iseloomulik joon Rembrandt + Elu vältel rohkelt tellimusi
maailmast. Pasteur Uuris Siberi katku ja leidis sellele immuunsuse. 14) Millised muudatused toimusid ühiskonnas eluolus 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? Kasutusele võeti liftid, hakati ehitama pilvelõhkujaid, metroo, trammi-.ja trolliliinid. 15) Millised on 19. sajandi kuulsamad kunstivoolud ja nende esindajad? otstarblikuse ja tervislikkuse suunas: kleidi asemel pluus ja seelik, kübar oli tagasihoidlikum. Meestemood lihtsustus: rõivaid hakati tootma tööstuslikult. 16) Realism tõepäraselt kujutav kunst, kuntsnikud: Courbet, Millet', Repin Imperssionism avaldus maalikunstis, muljete ja mööduvate hetkede maalijad. Kunstnikud: Manet, Monet', Renoir, Degas. Postimpressionism: oma tunded ja meeleolud, kunstnikud: van Gogh, Cezannem Gauguin, Tolouse-Lautrec.
Louis XIV soovis et kunst oleks vabam ning Rõõmsameelsem Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga · meestemood naiselik : kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu Rokokoostiili sisekujundus · Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, · Sageli kasutati merekarbi poolmikku meenutavat sest need tundusid liiga raskepärased motiivi, mille pr. k nimetusest tuleneb ka stiili
Ekauplus OTTO tutvustus OTTO on ülemaailmselt kuulus ekauplus, mis tegeleb rõivaste ja mööbli müügiga. Toodete alla kuuluvad nii naistemood, meestemood, lastemood, rannamood, sport, kodusisustus jne. Kaubavalik on võimalikult keskkondasäästev, nahasõbralik ja kontrollitud. Sellest annavad tunnistust ka toodete eritähised. OTTO tutvustus Ettevõte ise asutati Hamburgis, Saksamaal 1950ndal aastal Werner Otto poolt. Esimeses käsitsi valmistatud kataloogis pakuti 28 erinevaid stiili kingi. Äri laienes väga kiiresti. Otto esimesed telefoni teel tellimused leidsid aset aastal 1963.
Sisult mitmuslikke (ainsuse omastavas) täiendsõnu kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kuusemets, marjakobar, männisalu, autovood). Põhisõnu mis viitavad hulgale kirjutatakse eelneva täiendsõnaga kokku (leivavili, klaasikild, suhkrutükk). TÄIENDSÕNA MITMUSE OMASTAVAS + NIMISÕNA Reegel: ! Mitmuse omastavas olev sõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku. Mägede tipud, vigade parandus, õpetajate tuba (*) Kokkukirjutatakse 2-silbilised täiendsõnad (meestemood, naisterõivad, lastekaubad, käterätik, maadeuurija, teedevõrk, häälteenamus, meeltesegadus, nõudepesu). NB! Kokkukirjutamine kehtib siis, kui tulemuseks on kindla, omaette tähendusega mõiste. Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast.
kanda, sest need on väga mugavad ja ei pea muretsema, et riie läheks kortsu. Meeste pintsakutel olid omapärased käised- need olid puhvitud. Mina isiklikult kannan selliseid pluuse, millel on puhvitud käised. Mehed hakkasid sellel perioodil kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Praegu tänaval ringi käies võime näha igal teisel mehel sarnaseid pikaninaga kingasid. Arvan, et kõige enam on minu riietust mõjutanud keskaja meestemood. Selle aja moest pilte vaadates ütleks, et ei kannaks kunagi selliseid riided, mis moes olid, aga tegelikult vaadates detailselt neid riideid siis leiame väga palju sarnasusi ja pean tõdema, et kõik mis vanasti oli moes, tuleb ringiga meile tagasi. Keskaegsete inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see kuidas päästa hingi saatana küüsist. Kooliharidus oli keskajal suurem määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselt kloostri- ja kirikukoolides
brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase- valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8 9 10 11 Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe.Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Rõivaste eest maksti hiigelhindu. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. 17.sajandi lõpul tõi Charles II meestemoodi pärsia stiili. Kolmeosaline komplekt, mis koosnes kuuest, vestist ja
Rõivastuskunst 1970. aastatel muutus mood kiiremini kui kunagi varem, isegi moeajakirjast võis lugeda, et selga sobib panna kõik. Nendesse aastatesse mahuvad hipimoe järellainetus, 1920. 1940. aastate retrostiilud, talupoja romantika, etno ja diskomood ning samuti punk, mis pani kümnendile punkti. Moodi lõid maitsetus, stiilistiihia, kits, vabameelsus ja eksperimenteerimislust. Mood oli vahend, mille kaudu sai oma tõekspidamisi väljendada. Meestemood muutus praktilisemaks, fraki tõrjusid välja lühemad kuued (sakod) ja moodi tulid erinevad sportlikud ja poolsportlikud riided. Mõjutatult noortemoest tulid meestemoodigi dziinid ehk teksapüksid. Nende kõrval on siiski kindlalt püsima jäänud klassikaline ülikond, mis koosneb kuuest, vestist ja pükstest. Seelikupikkus kõikus aastase intervalliga mini, midi ja maksi vahel. Mini kõrghetkel tulid moodi mikrosortsid, mida kanti kas eest nööbitava maksi seeliku või kehasse
heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi? Meestemood muutus naiselikumaks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu. Naised kandsid samuti parukat. Heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga. 6. Mis laadi skulptuuriteosed olid eriti moes rokokooajastul? Too näiteid. Moes oli pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiduda. Nt Lamburistseen, Suudlus, Taskukell,
loomade söötmine kellade helin sisehaiguste arst vigade parandus kirjatarvete kauplus sademete hulk muusikariistade kauplus uudiste agentuur sisehaiguste kliinik kurttummade kool E OMASTAVAS KOKKU 2-silbilised las-te-aed, las-te-koor lastekaubad, lastepäevakodu naisterõivad, naistepesu naistearst, naistepäev meestesokid, meestemood noorteüritus käterätik, kätekreem, kätetöö teedevõrk, kiirtepärg, koertenäitus häälteenamus, meeltesegadus maadeuurija, nõudepesu väljakujunenud mõisted pühadekaart, hingedepäev vanadekodu, võõrastemaja rahvastepall, teenetemärk teadeteagentuur, teadetetahvel KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMISE SÕLTUMINE TÄHENDUSEST TÄIENDSÕNA AINSUSE OMASTAVAS KÄÄNDES LAHKU
Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris- ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smagard, türkiis ja korallid. Jõukate daamide käsi kaunistasid sõrmused ja käevõrud. Juveele võisid lubada endale ainult väga rikkad ja nad kandsid neid lausa kolossaalsetes kogustes. Sagedasti aeti ka läbi järeletehtud kividega, millest parimad saadi Hispaaniast. Inglismaal valmistati ehteid mäekristallidest. 3.4.Jalanõud 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui ka mehed. Enese kontsade abil kõrgendamine sobib täielikult kokku barokivaimu, lopsaka riidemoe ja peenutsevate maneeridega. Kontsad tõstsid meeste enesehinnangut Moodi läksid kaunistustega kingad ning ülikute kingadel võis näha ka ehistutte. 17.Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid pikapeale hakkasid tekkima erinevused
kasutanud keegi. Soengud: Soengud olid lihtsad. Mehed kandsid enamasti õlgadeni ulatuviad juukseod, naiste juuksed lehvisid vabalt või olid palmikuteks põimitud. Algselt olid meeste seas levinud kausi või poti järgi kärbitud juuksed. Alates 13.sajandist hakkasid juuksed muutuma pikemaks ja naid hakati lokitangidega kähardama. Juuksed kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku. 14.sajandil nägi meestemood juba ette pikki juukseid. Nii pikkade juuste kui habemete mood sai alguse ülemklassidelt ja levis kiiresti kõikides ühiskonnakihtides. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahku kammitud juuksed. Kuna lahtiste juustega oli palju tüli, hakkasid naised juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis meile keskaja juuksemoele
kasutanud keegi. Soengud: Soengud olid lihtsad. Mehed kandsid enamasti õlgadeni ulatuviad juukseod, naiste juuksed lehvisid vabalt või olid palmikuteks põimitud. Algselt olid meeste seas levinud kausi või poti järgi kärbitud juuksed. Alates 13.sajandist hakkasid juuksed muutuma pikemaks ja naid hakati lokitangidega kähardama. Juuksed kammiti enamasti tukana laubale või kahele poole lahku. 14.sajandil nägi meestemood juba ette pikki juukseid. Nii pikkade juuste kui habemete mood sai alguse ülemklassidelt ja levis kiiresti kõikides ühiskonnakihtides. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahku kammitud juuksed. Kuna lahtiste juustega oli palju tüli, hakkasid naised juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis meile keskaja juuksemoele
(Ibid.) Eluolulises mõttes olid sõjajärgsed aastad sõjaaastate ja ka iseseisvusaja otseseks jätkuks. Nii moes, soengutes kui mööblis säilis kuni 1950ndate aastate keskpaigani põhiliselt 1930ndatest aastatest pärit esteetika. Sõjaaja olude järelkajana valitses üldine tarbe- ja toidukaupade puudus. (Ibid.) Rõivastuses jätkus sõjaväeline joon, patsokid tegid nii meeste kui naiste tänavariietuse kõrgeõlaliseks- nagu oleks riidepuu kuue või mantli sisse ununenud. Meestemood nägi ette laia pintsakut ja mansettidega pükse, aga jalga võis tõmmata ka niinimetatud kalifeed ja lisada neile säärsaapad. Noorte naiste unistuseks oli jalga saada valged tennised, mida vajadusel hambapulbriga valgendati. (Ibid.) Linnades valitses otsese sõjategevuse lõppedes vastuoluline pilt. Sõjaeelne olukord, mis saksa ajal polnud halvenenud, ja korra hoidmise harjumus olid täies elujõus. Kuid korras tänavate ja linnajagude kõrval laiusid varemed
annaabi.ee 
