TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10
Kutsehariduskeskus nimi kursus Profinoad Tartu 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kuidas nuge valmistatakse 2.1 Noa eest hoolitsemine 2.2 Tera materjalid 2.3 Pide materjalid 3. Erinevad noad köögis 3.1 Kokanuga 3.2 Leivanuga 3.3 Kondistamisnuga 3.4 Fileerimisnuga 3.5 Austrinuga 3.6 Koorimisnuga 4. Profinugade tootjad 5. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Esimesed noad valmistati kivimitest. Aja möödudes on nugade välimus, materjal ja kuju muutunud - heal päeval sai noast austrinuga, halval päeval mõõk. Kuid noa põhimõte ja kasutusviis on enam vähem samaks jäänud - asjade lõikamine, tükeldamine, viilutamine, koorimine ja palju muud.
Teema Töö planeerimine Ülesanne Õpik Toiduvalmistamine suurköögis Lk.50 Töövahendid suurköögis 1. Loetle vastavalt kasutusotstarbele töövahendite rühmad ja sinna kuuluvad töövahendid, määra kasutamise eesmärk: Mõõtevahendid: mõõtekannud, kulbid, termomeetrid. Eeltöötlusvahendid: koorimisnoad, köögiviljanoad, üldnuga, lihanuga, kokanuga, fileerimisnuga, leivanuga, lõikelaud, lihavasar, köögiköörid, riiv, sõel, kastmesõel, vahukulp, sidrunipress, kausid, vormid, tainarull, lõikurid, pintslid, visplid. Kuumtöötlemisvahendid: Potid / Keedunõud, kastrulid, (prae)pannid, kastmekastrulid, pannilabidad, üintsetid. Loetle plastikust lõikelaudade värvid ja kasutamine tooraine ja toidu töötlemisel Sinine- Värske kala. Punane- Tooresliha Kollane- Küps liha
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5 Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6 Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10
Nali naljaks, kuid isegi väikese käeosavusega kodukokk õpib selle noaga üsna pea kiiresti ja väikese vaevaga toiduaineid peenestama (vt Toiduainete tükeldamine) ning ei vaja mingit elektrilist abilist. Kui teil on suured käed, siis peate hankima eriliselt laia teraga kokanoa, kuna vastasel juhul hakkavad noapeast kinni hoidva käes sõrmenukid vastu lauda käima. Tera pikkusest rääkides sobib meestele 25 cm pikkune, naistele aga 1520 cm pikkuse teraga kokanuga. Üldnuga. Koorimisnoast pikem (1318 cm) õhukese teraga nuga, mis samuti istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda. Hooldamine. Et noad ei nürineks liiga kiiresti, pidage silmas järgmisi nõuandeid *Hankige puust või plastist lõikelaud. Klaasist, kivist, metallist või portselanist lõikealus muudab ka parima noa peagi nüriks.
sõja ja jahinugadel. Roostevabast terasest ja alumiiniumist käepidemed on vastupidavad, aga võivad olla libedad. Eksootilisemad käepidemed võivad olla tehtud materjalidest nagu kivi, luu, morsa võhk ning oosik (morsa peenise luu) . Noad mida kasutatakse relvadena · tääk · matseete · lahingunuga · viskenuga Kööginoad : · leivanuga Viskenoad · võinuga · kartuli koorimis nuga · kokanuga Noad mida kasutatakse tööriistadena : · Elektrikunuga · Taskunuga · Skalpell · Paberinuga
Nali naljaks, kuid isegi väikese käeosavusega kodukokk õpib selle noaga üsna pea kiiresti ja väikese vaevaga toiduaineid peenestama (vt Toiduainete tükeldamine) ning ei vaja mingit elektrilist abilist. Kui teil on suured käed, siis peate hankima eriliselt laia teraga kokanoa, kuna vastasel juhul hakkavad noapeast kinni hoidva käes sõrmenukid vastu lauda käima. Tera pikkusest rääkides sobib meestele 25 cm pikkune, naistele aga 1520 cm pikkuse teraga kokanuga. Viilutamisnuga, mida võiks nimetada ka leivanoaks. Suhteliselt pika, kuid eelmisest kitsama ja õhema teraga, mis võib olla nii sile kui hammastatud. Sile tera saab vaevatult hakkama suurte lihatükkide, köögiviljade (nt kapsa) ja juustukamakate tükeldamisega, sakiline aga lõikab õhukesed ühtlased viilud leivast-saiast ja kookidest. Hammastatud viilutamisnoa lühem variant, mille tera pikkuseks on 1215 cm, on suurepäraseks abimeheks mitmesugustel tükeldamistöödel
Kuumal praepannil sulgub lihatüki sile pinnafaktuur kiiresti, mille tulemusel jäävad maitset andvad lihamahlad lihatüki sisse ning see ei kuiva. Terava kokanoaga saab viilutada ka tomatit, krõbedat saia, lõigata porrulaugu ja kurgi hõlpsasti õhukesteks liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid, purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne. Tavaliselt satub professionaalse koka kätte kõige sagedamini just suur kokanuga. Lihanoa suurus ja mudel sõltuvad loomulikult kasutusotstarbest ja töömeetoditest. Kasutusel on pikkimisnoad, puhastamisnoad, tükeldamisnoad ja mitmed teised noad. Liha eraldatakse luudest jäiga lihanoaga ja nn kõvera lihanoaga, mille tera on 12 18 cm pikk, kaardub üles noaotsa suunas ja on profiililt ahenev. Lindude ja väikeulukite käsitsemiseks sobivad väiksemad noad. Lihakehade eeltöötlemiseks kasutatakse tapamajades mitmesuguseid spetsiaalnuge. Lihanugade lõikeserva nurk on
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk Kristel Teppe Romantiline Õhtusöök Lõputöö Juhendaja .Urve Arm Jõhvi:2011 Sisukord Menüü.............................................................................................................................................. 3 MENÜÜ PÕHJENDUS ..................................................................................................................4 TEHNOLOOGILISED KAARDID.................................................................................................5 Eelroog.........................................................................................................................................5 Pearoog........................................................................................................................................ 6 Järelroog..........................
suur ja kätte sobiv. Noatera sobiv pikkus on ~ 8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Äepideme sobivaim pikkus on ~ 10 cm. ÜLDNUGA – Mitmeotstarbeline, sirge teraga. Piisavalt jäik, käepide käega haaramiseks sobiva paksusega. LIHANUGA – Toore liha lõikamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastikust, et see ka niiskes käes püsiks. Noa tera on tugev ja paindumatu, tera sobiv kõrgus on 1,5-3 cm, pikkus ~15 cm. KOKANUGA – Köögivilja lõikelaual tükeldamiseks, hakkimiseks ja lihatoitude lõikamiseks. Peab käes tunduma tugev ja turvaline. Noa tera peab olema piisavalt kõrge ja pikk. Hea kokanoa tera on vähemalt 4 cm kõrge ja 20 cm pikk. FILEERIMISNUGA – Kalade fileerimiseks ja fileede viilutamiseks. Käepide puidust või karedapinnalisest plastmassist, piisavalt toekas, et saaks korraliku haarde ja ka niiskes käes püsiks
Essentsid on maitseainete ekstraktid, mis on segatud vastavate lahustitega ja edasikandjatega, et neid oleks kergem töödelda. Essentsid on suurema kontsentratsiooniga kui samad looduslikud maitseained. Edasikandjateks on alkohol või õli. Kokanuga on kõige suurem, aga see-eest kõige mitmekülgsem lõikamis vahend. See leiab tavaliselt kõige rohkem kasutust ja selle pikkus jääb enamasti vahemikku 35-45 cm. Kokanoaga saab tükeldada, viilutada, kuubikuteks. Vajaduse korral sobib kokanuga asendama teisi nugasid. Köögiviljanuga Leivanuga on kõige pikem nuga. Sarnaselt praenugadele on ka sellel sakiline serv, mis laseb leiba ja saia kergemalt viilutada ega vajuta seda lapikuks. Fileerimisnuga kasutatakse kalade fileerimiseks. Noa käepide peab olema puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiske käega lõigates turvaline oleks. Noatera peab olema kitsas, piisavalt pikk ja painduv. Kitsateralise ja painduva noaga on hea liikuda piki kala selgroogu
Kaanega pott, läbimõõduga 16cm ( 1,5 liitrit ) Ergonoomilie disain Kõrgekvaliteetne roostevaba teras Kolmekordne põhi Termokindlast plastikust käepidemed/ ei kuumene/ Hermeetilised läbipaistvad kaaned · Tootja: Lander AS - Roostevabast terasest mahlaaurutaja - Termoskann - Topeltseintega teekann · Tootja: Fiskars - Roostevabast terasest noad (kööginuga, leivanuga, juurviljanuga, kokanuga, praenuga, koorimisnuga) Noa tera on valmistatud kõrgekvaliteetsest roostevabast terasest. Pehme kattega käepide kindlustab ohutu ja mugava käes püsimise. Nuge võib pesta nõudepesumasinas. · Functional Form - Roostevabast terasest praekahvlid. Modernne põhjamaine kujundus. Söögiriistad on valmistatud 18/10 roostevabast terasest ja neid võib pesta nõudepesumasinas. Matt viimistlus. - Roostevabast terasest kohvilusikad. Modernne põhjamaine kujundus.
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk (õpilase nimi) PIDULIK LÕUNASÖÖK Lõputöö Jõhvi:2011 Sisukord 1.Menüü Eelroog Suvine suitsukanasalat (suitsukana, ananass, Hiina kapsas, konservmais, majonees, aroomisool) Põhiroog Kreemine sealiha (sea välisfilee, sibul, seened, kuiv valge vein, toorjuust) Järelroog Karamell-leivaparfee marjapüreega (riivleib, hapukoor, rõõskoor, riivleib, suhkur, või, vaarikad, ) 2.Menüü põhjendus Menüü koostasin oma õele, kes on toidu suhtes eriti valiv ja hoolib oma tervisest. Eelroaks valisin suvise suitsukanasalati kuna selles on palju rohelist ...
Lõikelaudade kasutamine: Kollane- juust , piimatooted Valge- leib , sai , kondiitritooted Roheline- köögivili Punane- toores liha Sinine- toores kala , mereannid Pruun- keedetud liha , sind , vorst Nuga millega sa töötad peaks olema: · õhukese aga tugeva ja sirge teraga · püsima hästi teravana · sobiva käepidemega, mis on valitud just sinu käe järgi · lõikamiseks on tõhusam piisavalt suur nn. kokanuga, koorimiseks aga väikse teraga nuga. Klaas materjalina: · Turva klaas · Talub lööke · Purunedes ei teki teravaid kilde · Kasutades püsib kindlalt oma kohal Praktiline: 11 · Liigutatav pikki tööpinda ja üle suure valamu. · Lõigutud toiduained saab lõikelaualt lükata otse kaussi või suures valamus olevasse toidunõusse.
Sidrunimaitsega. Annab värskendava maitse kalale, salatitele, jookidele, magustoitudele ja on lihtsalt ilus dekoratsioon. Tema lehti kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Lehti lisatakse toidule, sest keetmisel aroom kaob. Eriti sobiv on meliss värske kurgi ja lehtsalati maitsestamiseks. 1.11 Essents Maitse- või lõhnaainete kontsentreeritud lahus. 1.12 Ekstrakt Tõmmis, ravimtaimedest või toiduaineist väljapressitud, -leotatud või keedetud kontsentreeritud vedelik 1.13 Kokanuga Kokanuga on suurem ja raskem kui tavaline kööginuga. Kokanoa kasutusala on kodudes sama suur kui kööginoa puhul, st sellega lõigatakse kõiki toiduaineid, mida on vaja tükeldada, hakkida või viilutada. Osa kodukokkasid kasutavad vaid suuri kokanuge, sest need tunduvad mugavad. Igas köögis peaks olema universaalseks kasutamiseks hea kokanuga, millel on lai tera ja terav lõikeserv. 12 1
Eesti Hotellide- ja Restoranideliit KOKK I (EKR tase 4) KUTSEEKSAM Pidulik sünnipäevalõuna Koostaja : Pille-Riin Misko Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2012/2013 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 3 Menüü ............................................................................................................................................. 4 Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (roakaardid)....................................................... 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ............................................................................................
Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning see peab ulatuma tera selja poolt tera peale sõrmele toeks. Üldnuga Mitmeotstarbeline, sirge teraga. Piisavalt jäik, käepide käega haaramiseks sobiva paksusega. Lihanuga Toore liha lõikamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiskes käes püsiks. Noa tera on tugev ja paindumatu, tera sobiv kõrgus on 1,5-3 cm, pikkus ~15 cm. Eeltöötlusvahendid. Kokanuga Köögivilja lõikelaual tükeldamiseks, hakkimiseks ja lihatoitude lõikamiseks. Peab käes tunduma tugev ja turvaline. Noatera peab olema piisavalt kõrge ja pikk. Hea kokanoa tera on vähemalt 4 cm kõrge ja 20 cm pikk. Kui noatera lõikeserv lõikelauale toetada, siis peavad sõrmenukid käepideme ja lõikelaua vahele mahtuma. Fileerimisnuga Kalade fileerimiseks ja fileede viilutamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist,
Ühiku hinnad on võetud Aida OÜ hinnakirjast (välja arvatud Amaretto mandliliköör, mille ühiku hind on võetud Paide Maksimarketi hinnakirjast). 8 2.SEADMED JA TÖÖVAHENDID Köögi sisustus: Elektripliit 1 Elektronkaal 1 Külmkapp 1 Töölaud 1 Kraanikauss 1 Toiduvalmistamise vahendid: Kauss 4 Väiksed taldrikud 2 Supilusikas 3 Kokanuga 1 Köögiviljanuga 1 Teflonpann 2 Kastrul 2 Lõikelaud 2 Mõõtenõud 1 Riiv 2 Puulusikas 1 Pannilabidas 1 Sõel 1 Kahvel 2 9 3.SERVEERIMISVAHENDID Serveermisvahendid: Laudlina 1 Eelroapokaal 3 Eelroalusikas 3 Pearoataldrik 3 Pearoakahvel 3 Pearoanuga 3 Magustoidupokaal 3 Dessertlusikas 3 Leivataldrik 2 Veeklaasid 2 Veekann 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond EESTI KÖÖK Juhendaja: Viljandi 2011 1. MENÜÜ Eelroog: Kilupirukas Põhiroog: Küüslaugune sesisefilee kartuli-murulaugu rosettide ja põld-võõrkapsa salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa...
Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1 A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Saara Susi KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE Kirjalik aruanne Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................................. 2 MENÜÜ........................................................................................................................................................3 MENÜÜ PÕHJENDUS................................................................................................................................4 TEHNOLOOGILINE KAART 1................................................................................................................. 5 TEHNOLOOGILINE KAART 2...........................................................................................
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOONI EKSAM Juhendaja: 1 SISUKORD: 2 1. MENÜÜ Eelroog: Soolalõhe röstsaial õuna-kurgi kastmega Põhiroog: Sea välisfilee, tomati-oahautise ja paprika-kartulirosetiga Järelroog: Vaniljekaste vaarikatega Minu menüü on üsna tervislik ja samas ka maitsev. Sobib inimestele kes ootsivad uusi ja huvitavaid lahendusi. Eelroaks pakun soolalõhe roose röstsaial, õuna-kurgi kastmega. Valisin soolalõhe, sest see on väga maitsev ja sisaldab rohkesti omega-3 rasvhappeid, mis on inimesele väga vajalikud. Lõhe fileerisin ise ning jahvatsin peale soola ja pipart. Saiast lõikasin ringikesed soolalõhe rooside jaoks. Kastme jaoks riivisin õna, värskekurgi ja konservkurgi, segasin majoneesiga ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga. Kaunis...
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piima...
Sisu Sisu.............................................................................................................................................................1 NOAD........................................................................................................................................................1 LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL......................................................................................4 KÄÄRID....................................................................................................................................................5 G/N NÕUD................................................................................................................................................7 PANNID.................................................................................................................................................. 11 KEEDUNÕUD..............................
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus ja toitlustusosakond PIDULIK LÕUNASÖÖK SÕBRANNALE Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Tartu 2012 Sisukord Menüü.......................................................................................................................................... 3 Menüü põhjendus........................................................................................................................ 4 Bruschetta tomati, basiiliku ja mozzarellaga spinati-rukola salati padjal....................................... 5 Tehnoloogiline kaart................................................................................................................. 5 Valmistamine............................................................................................................................ 6 Serveerimine............
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Talis Kõiv KOKK KUTSEEKSAM Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2009 2 SISUKORD: 1.MENÜÜ...................................................................................................................................4 2.KALKULATSIOONIKAARDID............................................................................................5 2.1 Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega........................................ 5 2.2 Mozzarellaga täidetud ja paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega....7 2.3 Kihiline kohupiimakook vaarikatega.................................................................................. 10 3. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 12 4. SEADME...
Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning see peab ulatuma tera selja poolt tera peale sõrmele toeks. 4. Üldnuga - Mitmeotstarbeline, sirge teraga. Piisavalt jäik, käepide käega haaramiseks sobiva paksusega. 5. Lihanuga - Toore liha lõikamiseks. Käepide puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiskes käes püsiks. Noa tera on tugev ja paindumatu, tera sobiv kõrgus on 1,5-3 cm, pikkus ~15 cm. 6. Kokanuga - Köögivilja lõikelaual tükeldamiseks, hakkimiseks ja lihatoitude lõikamiseks. Peab käes tunduma tugev ja turvaline. Noatera peab olema piisavalt kõrge ja pikk. Hea kokanoa tera on vähemalt 4 cm kõrge ja 20 cm pikk. Kui noatera lõikeserv lõikelauale toetada, siis peavad sõrmenukid käepideme ja lõikelaua vahele mahtuma. 7. Fileerimisnuga - Kalade fileerimiseks ja fileede viilutamiseks. Käepide
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT22 Cätlin Juursalu KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON ÜKSKORD MEHHIKOS Juhendaja: Anne Kersna ja Tiina Parm Tallinn 2010 SISUKORD KOKK I KUTSEKVALIFIKATSIOON............................................................................ 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 1. KOLMEKÄIGULINE ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK.........................................................3 1.1 Äriidee põhjendus ja kliendid......................................................................................... 4 1.2 Menüü................................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Angeelika Sooba, Karl Täht, Karl Viitkar, Teet Sinisaar, Aleksandr Bazarov, Merily Runtal KK13-KE1 SUURKÖÖGI EKSAMI ARUANNE Aruanne Juhendaja: Kristi Tiido Tallinn 2014 Sissejuhatus Seoses sooritatava suurköögi eksami raames on meie KK-13KE1 rühm jaotatud kolme gruppi, kes hakkavad kolmel järjestikusel neljapäeval valmistama oma eksami toite. Eksami eesmärgiks on valmistada hulk erinevaid toite, mis oleks tavapärasest pakutavast koolitoidust erinevad. Sellest lähtuvalt, püüdsime ka enda menüü teha mitmekülgse ja huvitava ning näidata ka erinevaid tehnikaid. Alljärgnevalt saate tutvuda meie eksami toitudega, nende kalorsuse ja omahinnaga. Samuti saate teada, kes mis toitu valmistab ning milline on meie tööjaotus eksami- ja sellele eelneval päeval. Me...
Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp.....................................................................